Obsah (12)

§ 172§ 162§ 428§ 429§ 174§ 168§ 169§ 394§ 331§ 4842§ 150§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 09.01.2025 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-131285 Tsiviilasi OÜ Europark

§ 172

lg 9 ja § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.

1. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja on hagile lisatud fotodega tõendanud parkimislepingu tingimusi ja parkimisalale paigaldatud liiklus- ja teavitusmärke. Punane 6 parkimisalale on võimalik siseneda kahe sissepääsu kaudu: Suur-Paala tänavalt ja Punaselt tänavalt. Märgid on paigaldatud ka parklasse ehk kehtestatud parkimistingimustega on võimalik tutvuda pärast alale sisenemist. Infotahvlid parkimislepingu tingimustega on leitavad parkimisalalt. Fotode tegemise täpne kuupäev ja kellaaeg on nähtavad meta-andmetest. Punane 6 parkimisala oli nõuetekohaselt märgistatud juba
2. ja
3. aastal. Märgid olid olemas leppetrahvide väljastamise kuupäevadel ning seda kinnitavad tehtud fotod.
4. Kui kostja leiab, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused, peab ta seda tõendama. Kostja seda ei teinud. Parkimisala sissesõitudel on parkimismärkidelt selgelt näha, et tegemist on Europargiga ning parkimine on tasuline. Lisaks oli kostjal võimalus täpsemate parkimistingimustega tutvuda enne või pärast parkimisalale autoga sisenemist.
5. Hageja on ala märgistanud nõuetekohaselt: parklasse ei saa siseneda teavitusmärkidest möödumata. Seega on parkimisalale sisenejale tehtud võimalikuks parkimistingimustega tutvumine. Parkimistingimused näevad ette, et tingimuste esitamisega on hageja teinud pakkumuse sõlmida parkimisleping sõiduki juhiga. Nõustumus parkimislepingu sõlmimiseks antakse parkimisega, mida kinnitab kohtupraktika. Kuivõrd on tõendatud, et kostja sõiduk oli pargitud hageja hallatavale parkimisalale, oli parkimisleping hageja ja kostja vahel sõlmitud.
6. Leppetrahvid on väljastatud õiguspäraselt. Parkimislepingu tingimuste punkt 6 näeb ette, et lepingu rikkumise korral kohustub sõiduki kasutaja tasuma leppetrahvi kuni 50 eurot. Rikkumise jätkudes võib vähemalt 24 tunni möödudes eelmisest leppetrahvinõudest esitada uue leppetrahvinõude. Hageja on leppetrahvide väljastamisel järginud parkimislepingu tingimust, mis võimaldab väljastada 24 tunni möödumisel eelmisest leppetrahvist uue nõude. Kuna sõiduki XXX kontrollimisel 02.03.2022– 12.04.2022 ei tuvastanud hageja kordagi, et parkimise eest oleks tasutud, oli 11 leppetrahvinõude väljastamine põhjendatud. Loogiline ei ole kostja seisukoht, et kui sõiduk parklast ei liigu, oleks võimalik määrata vaid üksainus leppetrahv. Paratamatult tekiks küsimus, et miks üldse inimesed soetaksid endale parkimise kuukaarte või maksaksid parkimise eest. Oluliselt kergem, odavam ja mugavam oleks parkida sõidukit eelduslikult samas kohas ja seejärel vormistada pikk parkimine üheks „parkimistrahviks“.
7. Hageja ja maaomaniku vaheline õigussuhe ei mõjuta hageja ja kostja lepingulist suhet Vaidluses ei oma tähtsust see, millisel õiguslikul alusel hageja kõnealust parkimisala opereerib. Kohtupraktikas on korduvalt tunnistatud, et hageja ja maaomaniku vahelised suhted ei mõjuta parkimiskorraldaja ja sõiduki kasutaja vahel sõlmitavat lepingut. Hageja esitatud fotodest nähtub, et kogu ala oli tähistatud liiklusmärkide ja infotahvlitega, milliste olemasolu iseenesest tõendab õigust parkimisala opereerida. Hageja ja maaomaniku vaheline õigussuhe on eraldiseisev õigussuhe, millel ei ole puutumust kostja õiguste ja kohustustega. Hageja ei pea tõendama kinnisasja omaniku loa olemasolu.
8. Ülemiste City parklas kehtivaid tingimusi ja teavitusmärke on hageja tõendanud hagiavaldusele lisatud fotodega. Lisaks esitas hageja originaalfotod selle parkla teavitusmärkidest. Pildifailide metaandmetest nähtub, et fotod on tehtud
9. aastal. Kostja sõiduk YYY oli 10.03.2023 pargitud EP35 tsooni, Valukoja tänavale. Teelõigule, kus sõiduk parkis, pääseb Keevise või Lõõtsa tänava poolt. Hageja esitas foto teavitusmärgist, mille parkimiskorraldaja tegi päev enne kostja sõidukile leppetrahvi väljastamist 09.03.
11. Ülemiste City parkimisala tsooni EP35 teavitusmärk Valukoja tänava alguses Keevise tänava poolt. Foto on tehtud kuupäeval 09.03.
12. Kostja sõidukile väljastati leppetrahv 10.03.
13. Hageja esitab foto teavitusmärgist ka Lõõtsa tänava poolt. Ala oli vastavalt märgistatud 02.03.
14. Kui kostja leiab, et leppetrahvi väljastamise kuupäeval 10.03.2023 märke enam ei olnud, peaks ta oma väidet tõendama
15. Parkimiskorraldaja tegi foto kostja sõidukist leppetrahvi väljastamise kuupäeval 10.03.
16. Fotodel olevate hoonete järgi on tuvastatav, et sõiduk parkis EP35 tsoonis. Samuti on foto taustal näha parkimistingimusi. Ülemiste City EP35 tsoon on tasuline, kuid parkimisalguse fikseerimisel parkimiskellaga võib tasuta parkida 15 minutit. Kostja sõiduki armatuurlaual oleval parkimiskellal oli fikseeritud kellaaeg 09:45 või 21:45, seega oli tasuta parkimisaega ületatud või ei olnud parkimise algusaega fikseeritud. Mobiilse parkimise kontrollimisel ei tuvastanud hageja parkimise eest tasumist. Seega ei järginud kostja EP35 tsoonis kehtestatud parkimistingimusi ning leppetrahvi väljastamine oli õigustatud. Vastavalt parkimislepingu tingimuste punktile 5 kohustub sõiduki kasutaja parkimislepingu rikkumise korral tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi 35 eurot.
17. Sõidukist tehtud fotodelt on näha, et parkimiskorraldaja on peale rikkumise tuvastamist asetanud leppetrahvikviitungi sõiduki esiklaasile kojamehe alla. Kohtupraktikas on korduvalt kinnitatud, et sellisel viisil leppetrahvinõude esitamine on TsÜS § 70 mõttes mõistlik ning VÕS § 159 lg 2 järgi on hageja teavitanud kostjat nõude olemasolust mõistliku aja jooksul, samuti piisab leppetrahvinõude esitamise tõendamiseks sõidukist tehtud fotost, kust on näha, et kviitung on jäetud kojamehe alla. Kui kostja soovib väita, et Ülemiste City parkimisala ei olnud märgistatud nõuetekohaselt ning leppetrahvi ei väljastatud, tuleks tal seda tõendada.
18. Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel EFTA Legal OÜ poole. Lepingulise esindajatasu on 110 eurot tunnis. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud. Hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toiminguid ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine võttis aega 3 h. Kostja 02.09.2024 vastusega tutvumine ja analüüs ning sellele vastuse koostamine, lisade komplekteerimine ning maakohtule esitamine võttis aega 3 h. Kompromissettepanekuga pakkus hageja, et kui kostja tasub 300 eurot leppetrahvide katteks + ½ sissenõudmiskuludest + 82,50 eurot riigilõivust + ⅔ esindajakuludest.
19. 12.11.2024 seisukohas loobus hageja osaliselt nõudest sõiduki XXX osas. Hagiavalduses on hageja märkinud nõue suuruseks 360 eurot (leppetrahvid), 40 eurot (sissenõudmiskulu). Kostja on esitanud müügilepingu, mille järgi on sõiduk XXX müüdud Automed OÜ-le

§ 162lõikele 4 ja § 168 lõikele 4.

Ei oleks põhjust jätta hageja menetluskulusid tema enda kanda, kui kostja oleks saanud ära hoida enda vastu hagi esitamise. Kostja on hagile vastanud 02.09.2024, vaieldes vastu mh sõidukile XXX väljastatud leppetrahvidele. Kostja seadis hagivastuses kahtluse alla parkimistingimuste olemasolu parkimisalal, lepingu sõlmimise ning hageja õiguse korraldada parkimist. 14.10.2024 esitas kostja kompromissettepaneku ning alles 29.10.2024

1. Kuni müügilepingu esitamiseni tekkinud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuna kostjal oli võimalik kohtumenetlust ja menetluskulude suurenemist vältida, edastades müügilepingu enne hagi esitamist. Ei ole põhjust jätta hageja menetluskulusid tema enda kanda, kui kostja oleks saanud ära hoida enda vastu hagi esitamise. Kuigi antud juhul ei ole tegemist kostja asendamisega, on hageja loobunud osaliselt oma nõudest seetõttu, et kostja tõendab hilinenult seda, et sõiduk ei olnud üleüldse tema valduses ja tema ei vastuta leppetrahvide eest. Hageja on saatnud kostjale korduvalt meeldetuletuskirju ning
2. a on kostjat teavitatud enne kohtumenetluse alustamist, et sõidukil XXX on väljastatud 11 leppetrahvi. Seega oli kostja juba enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist teadlik hageja nõuetest.
3. Hageja palus menetluskuludena välja mõista riigilõivu 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja kulud õigusabile. Hagi koostamiseks kulus aega 3 h, kostja vastusele vastamiseks kulus 3 h. Kompromissläbirääkimiste pidamisele kulus 15 min. Kostja 29.10.2024 esitatud vastuväite ja tõendiga tutvumisele ja analüüsile kulus 15 min. 12.11.2024 taotluse koostamine, maakohtule esitamine võttis aega 45 min. Kokku on kulud õigusabile 797,50 eurot. Hageja palus välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Kostja vastuväited
4. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, et tema opereeritud parkimisalal kehtisid parkimistingimused ajal, kui kostja seal väidetavalt parkis. Pakkumuse puudumise tõttu ei saa lugeda lepingut sõlmituks ega leppetrahvi tasumise kohustust tekkinuks. Kuna poolte vahel puudub lepinguline suhe, on nõude rahuldamise eeldused täitmata. Hageja ei ole ka tõendanud, et tal oli parkimistingimuste kehtestamiseks olemas kinnistu omaniku luba.
5. Hageja on esitanud 11 trahvinõuet ühe ja sama rikkumise kohta Punane 6 parklas. Isegi rikkumise olemasolu korral saaks hageja esitada vaid ühe leppetrahvi nõude. Hageja pole esitanud ühtegi tõendit parkimistingimuste rikkumise ja leppetrahvi nõude esitamise kohta Ülemiste City parklas.
6. 14.10.2024 seisukohas pakkus kostja kompromissina, et tasub leppetrahvi võlgnevused kokku summas 150 eurot. Lisaks oli kostja nõus tasuma poole sissenõudmise kuludest 20 eurost ja esindaja kuludena 100 eurot.
7. 29.10.2024 leidis kostja, et sõiduk Opel Combo registrimärgiga XXX ei kuulunud kostjale alates 01.02.2022 ning seega on selle sõiduki osas hageja esitanud nõude vale kostja vastu. Kostja sõlmis 01.03.2022 Automed OÜ-ga ostu-müügi lepingu, millega kostja võõrandas sõiduki. Seega on alusetud hageja leppetrahvinõuded, mis on koostatud Punane 6 parklas ajavahemikul 02.03.2022 kuni 12.04.
9. Kompromissina oli kostja nõus tasuma Ülemiste City parklas koostatud leppetrahvinõude 30 eurot. Menetluskulude tasumisega kostja ei nõustunud. 12-st leppetrahvinõudest osutus õigeks ainult üks ja sellise eksimusega seotud kulud peab kandma hageja. Kostjale on seoses nõuetega tekkinud kulud hinnanguliselt 240 eurot, mis tuleb jätta hageja kanda.
10. Täiendavalt leidis kostja, et ta nõustub nõuetest osalise loobumisega, kuid ei nõustu sellega seoses esitatud õigusabi kuludega. Kostja esitas tõendi selle kohta, kes sõidukit juhtis, 22.11.
11. Sellel päeval saatis hageja lepinguline esindaja Automed OÜ esindajale e-kirja, milles nõudis sõidukile XXX koostatud leppetrahvide tasumist. Nõudes viidati samadele leppetrahvidele, milliste nõuetest hageja loobus. Hageja teadis juba 22.11.2023, kes on õige kostja. Hageja ei ole ka tõendanud, et tema menetluskulud tekkisid enne 22.11.
12. Kostja on ise kandnud kulusid õigusabile 300 euro ulatuses, mis tuleb talle hüvitada. Kohtuotsuse põhjendused
13. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
14. Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et kostja oli 10.03.2023 registrimärgiga YYY sõiduki omanik, mil hageja koostas sõidukile Ülemiste City parklas leppetrahvi 30 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal tuleb tasuda leppetrahv 30 eurot ja võla sissenõudmise kulu 40 eurot.
15. Algses hagiavalduses esitas hageja kostja vastu nõude summas 400 eurot, millest 360 eurot oli võlgnevus tulenevalt 12 tasumata leppetrahvist ja 40 eurot võla sissenõudmise kulu. 12.11.2024 seisukohas loobus hageja 11 leppetrahvi nõudest, mis olid koostatud sõiduki XXX osas. Hageja loobus seega nõudest summas 330 eurot. Kostja nõudest osalisele loobumisele vastuväiteid ei esitanud.
16. Nõuetest loobumine tuleb kohtul vastu võtta ning loobutud nõuete osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada.

§ 428

lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt

§ 429

lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. 36. Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine

§ 429

lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-2-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõudest loobumise osas kohtulahendis, sest kostjal oli tähtaegselt võimalik esitada loobumise osas oma seisukoht. Nõudest loobumise vastuvõtmine ei saa kohtu hinnangul rikkuda kostja õigusi. Seega tuleb vastu võtta hageja hagist loobumine leppetrahvide nõuetest summas 330 eurot. Loobutud nõuete osas lõpetab kohus menetluse

1. Menetlusse jäänud leppetrahvile summas 30 eurot vaidles kostja vastu ning leidis, et hageja ei ole tõendanud parkimistingimusi ega leppetrahvi väljastamist. Hageja ei ole ka kostja arvates tõendanud, et tal oli õigus kasutada kinnistut parkla opereerimiseks. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta nõuet rahuldamata. Kohus selgitas kostjale 12.08.2024 pöördumises (dtl 507-508) vajadust vastuväiteid nõudele täiendavalt põhistada ja tõendada. Kostja oma vastuväiteid sisuliselt ei põhistanud ega tõendanud.
2. Alusetu on kostja etteheide, et hageja ei ole tõendanud Ülemiste City parkla parkimistingimusi ega leppetrahvi koostamist. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et hageja koostas 10.03.2023 Ülemiste City parklas leppetrahvi nr 1951 0032 3132 4503 summas 30 eurot sõidukile registrimärgiga YYY summas 30 eurot, sest parkimistasu oli jäetud tasumata (dtl 124-125). Kohtule esitatud fotodest (dtl 126-134) nähtub, et leppetrahvinõue jäeti sõiduki kojamehe vahele. Fotodest samuti nähtub, et sõiduki esiklaasi alla oli küll jäetud parkimiskell, kuid selle osutid näitasid 9-le. Fotod olid tehtud kell 13:
4. Hageja esitas kohtule fotod liiklusmärkidest ja infotahvlitest, mis olid asetatud parkla sissesõitude juurde (dtl 143-145, 490-491, 504) koos parkimistingimuste endiga. Fotod liiklusmärkidest olid tehtud vahetult enne kostjale leppetrahvinõude esitamist. Ülemiste City parkla parkimistingimuste kohaselt (dtl 505) tuli parkimise eest tasuda ning parkimistasu maksmata jätmisel tuli tasuda leppetrahvi 35 eurot. Parkimiskella kasutamisel oli õigus tasuda parkida 15 minutit. Transpordiameti väljavõtte kohaselt (dtl 146) oli kostja leppetrahvi koostamise ajal sõiduki omanik või vastutav kasutaja registri järgi ning sellele asjaolule ei ole kostja iseenesest vastu vaielnud.
5. Eeltoodud tõenditest tulenevalt on hageja oma nõuet kostja vastu tõendanud. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimisleping Ülemiste City parklas avaldatud tingimustel. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus ehk ofert on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on leidnud, et parkimislepingu saab lugeda sõlmituks viisil, kus sõiduki omanik pargib sõiduki parkimisalale, mille parkimistingimused on talle eelnevalt teatavaks tehtud (RK TKo 3-2-1-75-10, p 14). Kostja sõlmis hagejaga parkimislepingu, sest parkis sõiduki parklasse. Kostja rikkus lepingut, sest ta ei tasunud parkimise eest. Parkimiskellast nähtuva kohaselt oli tasuta parkimise aeg möödunud.
6. Kui kostja hinnangul kehtisid parkimise ajal parklas teistsugused tingimused, kui kohtule esitatud tõenditest saab järeldada, oleks seda väidet tulnud tõendada kostjal. Seadusest ega kohtupraktikast ei tulene, et hagejal kui parkla operaatoril oleks nõude olemasolu eeldusena tulnud tõendada, millise lepingu on ta sõlminud parkimisplatsi aluse maa omanikuga. Asjaolust, et parklasse olid statsionaarselt paigaldatud parkimistingimustest teavitavad liiklusmärgid, saab kinnisasja omaniku nõusolekut eeldada. Vastupidist ehk kinnisasja omaniku loa puudumist oleks tulnud tõendada kostjal.
7. Leppetrahvinõude asetamist sõiduki kojamehe vahele on kohtupraktikas loetud mõistlikuks viisiks selle kättetoimetamisel (RK TKo 2-17-117146, p 12). Asjas esitatud tõendite pinnalt saab järeldada, et kostja sai leppetrahvinõude kätte. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kostjal tuli leppetrahv tasuda mõistliku aja jooksul pärast selle kättetoimetamist ehk leppetrahvinõude sõiduki kojamehe vahele asetamist. Kostja jättis leppetrahvi tasumata.
8. Kuna kostja ei ole esitanud ega tõendanud väiteid, mis võimaldaksid kohtul jätta leppetrahvinõuded rahuldamata, tuleb kostjalt hageja kasuks leppetrahvina välja mõista 30 eurot. Kuna hageja nõue kuulus rahuldamisele, kuulub VÕS § 1131 lg 1 p 1 järgi rahuldamise võla sissenõudmise kulude 40 euro nõue. Võla sissenõudmise kulu nõuet ei pea võlausaldaja tõendama. Samas on hageja esitanud tõendid selle kohta, et ta tegi päringu Transpordiametile sõiduki omaniku väljaselgitamiseks. Samuti on hageja kohtueelselt saatnud 10.04.2023 kostjale e-kirja teel meeldetuletuse leppetrahvi kohta (dtl 164-165). Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 70 eurot, millest 30 eurot on leppetrahv ja 40 eurot on võla sissenõudmise kulu.
9. Kohus ei hinda lahendis eraldiseisvalt tõendeid, millised hageja esitas seoses nende 11 leppetrahvinõudega, millistest ta loobus. 45.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 46.

§ 168

lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

§ 168lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Antud asjas loobus hageja osaliselt nõudest, kuid mitte põhjusel, et kostja oleks nõude rahuldanud. Seega peaks

§ 168lõikest 2 tuleneva üldreegli alusel jätma menetluskulud hageja kanda.

Samas tuleneb

§ 169

lõikest 1, et menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustanud menetlusosaline kannab sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Ühtlasi näeb

§ 394

lg 2 p 1 ette, et kostja peab vastuses hagile teatama, kas tal on vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis või on alust jätta hagi läbi vaatamata või asjas menetlus lõpetada, kui kostja ei ole selles osas oma seisukohta juba väljendanud. Lisaks tuleb kostjal

§ 394

lg 2 p 3 järgi vastuses hagile esitada kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks.

1. Käesolevas asjas ei esitanud kostja vastuses hagile vastuväidet nõuetele tulenevalt sellest, et hagi on esitatud vale isiku vastu, sest üks kostja sõidukitest on enne enamike leppetrahvide koostamist võõrandatud. Kohus andis kostjale 12.08.2024 (dtl 507-508) tõendite esitamiseks aega kuni 14.10.
2. Kostja ei esitanud ka kohtu antud täiendava tähtaja jooksul ühtegi sellekohast tõendit ega vastuväidet. Alles 29.10.2024 esitas kostja kohtule müügilepingu sõiduki võõrandamise kohta (dtl 523), mille ta oli sõlminud juba 01.03.
3. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud ühegi mõjuva põhjuse olemasolu tõendi ja vastuväite hilinemisega esitamiseks. Seega on kostja menetlust venitanud ning sõltumata sellest, et hageja nõuetest osaliselt loobus, tuleb menetluskulud kuni 29.10.2024 jätta tervikuna kostja kanda.
4. Täiendavalt osundab kohus, et eelmenetlus lõppes 14.11.2024 ning kostja esitas hilinemisega pärast eelmenetluse lõppemist tõendi selle kohta, et hageja lepinguline esindaja nõudis enne hagi esitamist sõiduki uuelt omanikult leppetrahvide tasumist. Kostja ei ole ka selle tõendi hilinemisega esitamisel põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu, mistõttu jätab kohus

§ 331lg 1 alusel tähelepanuta.

1. Hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõivu 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja kulud õigusabile. Hagi koostamiseks kulus aega 3 h, kostja vastusele vastamiseks kulus 3 h. Kompromissläbirääkimiste pidamisele kulus 15 min. Kostja 29.10.2024 esitatud vastuväite ja tõendiga tutvumisele ja analüüsile kulus 15 min. 12.11.2024 taotluse koostamine võttis aega 45 min. Kokku on hageja kulud õigusabile 797,50 eurot. Hageja palus välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
2. Esmalt leiab kohus, et maksekäsu kiirmenetluse 20 euro väljamõistmiseks menetluskuluna õiguslik alus puudub. Antud kulu mõistetakse

§ 4842

alusel välja vaid siis, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust, siis ei saa kostjalt nõuda 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna.

1. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabi osutamiseks kulunud aeg on üle paisutatud. Kuigi algses hagiavalduses oli esitatud 12 leppetrahvi nõue, on tegemist tüüpteksti alusel esitatud avaldusega, mille koostamiseks koos tõendite kogumisega ei saanud aega kuluda enam kui 2 tundi. Kostja vastusele vastamiseks ei saanud aega kuluda samuti enam kui 1 tund, sest tegu ei olnud keeruka vaidlusega. Kompromissläbirääkimisi pooled ei pidanud ja ettepaneku koostamiseks, kostja 29.10.2024 vastusega tutvumiseks ja nõuetest osalise loobumise avaldusse koostamiseks ei saanud ega kokku kuluda enam kui 1 tund. Kogumis on hageja esindaja õigusabi osutamiseks kulud aeg põhjendatud 4 tunni ja 440 euro ulatuses.
2. Menetlusse jäänud nõude eest oleks hagejal tulnud riigilõivu tasuda summas 100 eurot. Kuna hageja ülejäänud osas nõudest loobus, on alusetu riigilõivu nõue 140 eurot.

§ 150

lg 2 p 2 alusel saab hageja taotleda poole vajalikku summat ületanud riigilõivu ehk 20 euro tagastamist. Kogumis on hageja menetluskulud põhjendatud summas 100 eurot + 440 eurot = 540 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 540 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 540 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 53. Vastuseks kostjale selgitab kohus, et ka juhul, kui kohus oleks menetluskulud jätnud osaliselt või tervikuna hageja kanda, ei ole kostjal käesolevas menetluses tekkinud menetluskulusid, mida seaduse alusel saaks hagejalt välja mõista. Kostjal ei ole menetluses esindanud nõuetekohane esindaja ning menetluses ei ole ka osalenud kostja nõustaja. Kostja väidetud kulud on tõendamata.

§ 175

lg 1 järgi saab kohus välja mõista lepingulise esindaja kulud, kuid lepinguliseks esindajaks on menetluses poolt esindav advokaat või muu esindaja, kes vastab

§-s 218 sätestatud nõuetele ehk omab magistrikraadi õigusteaduses.

§ 175lg 2 järgi nõustaja kulusid ei hüvitata.

1. Kostja esitas kohtule juriidilise nõustamise lepingu (dtl 524-525), kus nõustajaks on märgitud Anton Klink nimeline isik. Antud isik ei ole menetluses osalenud, ta ei ole kohtule esitanud oma volikirja ega õigusharidust tõendavat diplomit. Lepingus puuduvad viited käesolevale tsiviilasjale ning kostja ei ole esitanud muid tõendeid väidetavate kulude tekkimise kohta. Seega on kostja väited temal menetluskulude tekkimise kohta jäänud tõendamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 18.07.
2. a kompromissimäärusega nr 2-23-131285.