Obsah (5)

§ 207§ 181§ 71§ 204§ 175

Pi KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Ti

) § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Tartu Halduskohtu 11.02.

1. a määruse edasikaebamise korras on märgitud, et määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetest nähtuvalt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 11.02.
2. a määruse kätte 28.02.
3. Seega oli määruskaebuse esitamise viimane päev 17.03.
4. Kaebaja esitas määruskaebuse 19.03.
5. Seega on määruskaebus Tartu Halduskohtu 11.02.
6. a määruse peale esitatud ringkonnakohtule kahepäevase hilinemisega. 6.

§ 207

lg 1 lause 3 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 181

lg 3 sätestab, et kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise

§-s 71 sätestatut arvestades.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi kolmanda lõike esimese lause kohaselt tuleb tähtaja ennistamise avalduses märkida tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. Seega peab

§ 71lg 1 järgi olema kaebetähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus.

Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud

§-s

1. Mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks oli olemas objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. 1 Kaebetähtaja ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui ka subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Subjektiivse asjaoluna on kohtupraktikas peetud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutatud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad.2
2. Vaidlustatud halduskohtu määruses on edasikaebamise kord selgelt ja üheselt mõistetavalt välja toodud. KIS-i andmetest nähtub, et kaebaja on esitanud ka varasemalt kaebusi erinevatele kohtutele. Ringkonnakohtu hinnangul saab eeltoodut arvestades järeldada kaebaja teadlikkust kaebetähtaegadest. Seega ei saa kaebajat pidada halduskohtumenetluses kogenematuks isikuks, vaid saab eeldada, et ta on teadlik halduskohtu määruse vaidlustamise korrast ja tähtajast.
3. Mõjuv põhjus

§ 71lg 1 mõttes eeldab, et takistus ei olnud kaebajale ettenähtav.

Kaebetähtajad on perioodid, mille jooksul isik peab otsustama kaebuse esitamise ning vajaduse korral ka seda lähtuvalt talle teadaolevatest oludest ette planeerima. Kaebaja põhjendab kaebetähtaja ületamist käesoleval juhul sellega, et tema kehv tervislik seisund ja kõrge vanus ei võimaldanud tal määruskaebust nõutava tähtaja jooksul esitada. Selle kinnituseks on kaebaja esitanud 08.11.

1. a haigusjuhu väljavõtte, millest nähtub, et kaebaja psüühilise tervise halvenemine ei võimalda tal ilmuda ja osaleda tsiviilasjades nr 21 2 RKTKm 24.01.2007, 3-2-1-148-06, p
2. RKHKm 16.01.2009, 3-3-1-75-08, p
3. 2 23-8291 ja nr 2-23-17218 26.11.2024 toimuma pidanud kohtuistungitel. Ringkonnakohus võtab kaebaja esitatud 08.11.2024 haigusjuhu väljavõtte asja materjalide juurde. KIS-i andmetel on viidatud tsiviilasjades kohtuistungid, mis olid planeeritud toimuma 26.11.2024, tühistatud. Maakohus palus kaebajal end koheselt teavitada sellest, kui tema tervislik seisund on sedavõrd paranenud, et tal on võimalik osaleda kohtuistungil. KIS-ist nähtuvalt pole kaebaja siiani vastavat teavet maakohtule edastanud. Samas ei saa ringkonnakohtu hinnangul nimetatud asjaolust järeldada, et kaebaja ei oleks võimeline osalema muudes kohtumenetlustes, seda eriti nendes, kus menetlus toimub kirjalikult. Näiteks nähtub KIS-ist, et kaebaja on esitanud asjas nr 3-24-3247 halduskohtule kaebuse ning läbinud määruskaebemenetluse kahes kohtuastmes, kusjuures esitatud määruskaebused olid tähtaegsed, ka pärast seda, kui kaebajale väljastati 08.11.2024 tõend, mille kohaselt ei olnud ta ülal märgitud tsiviilasjades võimeline kohtuistungitel osalema. Kaebaja väidetust ei ilmne, et määruskaebuse esitamise tähtaja kestel oleksid esinenud asjaolud, mis takistanuks tal määruskaebuse õigeaegset esitamist, st et nendel kahel päeval, mil kaebaja esines ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega, oleks kaebaja tervis võrreldes varasemaga veel enam halvenenud, mis oleks takistanud määruskaebus tähtaegset esitamist. Pelgalt võimalikud tervisealased probleemid ja kaebaja kõrge vanus ei tähenda, et isik ei saa pidada kinni kaebetähtaegadest. Nagu juba eelnevalt kirjeldatud, ei ole kaebaja tervislik seisund ringkonnakohtu hinnangul selline, mis püsivalt takistaks või oleks takistanud käesolevas asjas määruskaebuse tähtaegset esitamist.
4. Kuna kaebaja esitas määruskaebuse 19.03.2025 ning puuduvad mõjuvad põhjused, mis tooksid kaasa määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise, jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
5. Kuna ringkonnakohus ei ennista määruskaebuse esitamise tähtaega, tagastab ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamatult

§ 204lg 1, § 207 lg 1 ning § 187 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel.

Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud. 11. Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt

§ 175

lg-st 3 tuleb käesolevas määruses selle avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga X. (allkirjastatud digitaalselt) 3