Obsah (4)

§ 96§ 100§ 101§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 06. juuni 2025.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-3427 Tsiviilasi E.C hagi B.Y vastu el

) § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 96

lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased ehk lapse vanemad.

§ 100

lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela koos lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 5. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja on kostja alaealine laps, hageja elab isa juures ning kostja ei osale hageja kasvatamisel. Seega on hagejal kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-st 96 ja §-st 97 tulenevalt materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks, kuivõrd kostja on oma ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisel rikkunud lapse õigust saada ülalpidamist.

1. Hageja on palunud välja mõista elatise miinimumsummas. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumi ulatuses elatise nõudmisel ei ole vaja kohtumenetluses tõendada lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi, sest eelduslikult kulub lapse vajaduste rahuldamiseks kahekordne miinimumelatis (vt Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas 21515909, p 12).
2. Jaanuarist 2022 jõustunud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101

lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti 3 kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Kohus märgib, et alates 01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot. 8.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel. Perehüvitise seaduse § 17 lg 3 kohaselt makstakse lapsetoetust alates 01.01.2023 pere esimese lapse kohta 80 eurot kuus. Kostja on kinnitanud, et tegi lapse isale volituse, et kostja osa lapsetoetusest laekub hageja arvelduskontole (dtl 32). Seega on

§ 101

lg 5 kohaselt põhjendatud lahutada elatise miinimummäärast maha pool hagejale makstavast lapsetoetusest. 9.

§ 101

lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Hagiavalduse kohaselt ei veeda hageja kostja juures regulaarselt aega. Kohtule ei ole kehtivat suhtluskorra kokkulepet esitatud. Seega ei ole

§ 101lg 6 kohaldamiseks alust.

10.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Käesoleval juhul on hageja poolte ainus laps, keda kostja on kohustatud ülal pidama. Seega ei ole

§ 101lg 7 kohaldamiseks alust.

11. Eeltoodust lähtuvalt kujuneb hagejale makstav miinimumelatis järgnevalt: 272,76 eurot (

§ 101

lg-s 3 sätestatud indekseeritud baassumma alates 01.04.2024) + 54,96 eurot (

§ 101

lg-s 4 sätestatud kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast alates 01.04.2023) – 40 eurot (

§ 101lg 5 kohaselt arvestatav 1/2 lapsetoetusest).

Seega on hagejale alates 01.01.2025 väljamõistetav miinimumelatis summas 287,72 eurot kuus.

1. Kohus märgib, et järgmine baassumma indekseerimine ning brutokuupalga muutus toimus 01.04.
2. Alates 01.04.2025 on elatis 301,71 (baassumma 282,31 eurot + 3% brutokuupalgast (59,40 eurot – 40 eur lapsetoetus).
3. Kohus leiab, et üksikute asjade ostmine kostja poolt ei saa lugeda elatise tasumiseks, sest puudub vanemate sellekohane kokkulepe. Laps vajab regulaarselt ülalpidamist ja igakuine elatis väljamõistetud summas tagab lapsele kindluse ja lapsega koos elav vanem saab planeerida lapse hoolduskulusid igakuise elatise laekumise näol. Kohus selgitab, et kallimad ühekordsed ostud lapse kasvatamiseks tuleb vanematel enne ostu läbi rääkida, kas ost on lapsele vajalik ning kui palju on vanemad valmis ostule panustama. Elatise eesmärgiks ei ole tekitada olukordi kus vanem ostab kalli asja ära ja seejärel paneb teise vanema raha tasumise fakti ette. Sellisel viisil elatise väljamõistmine tooks endaga kaasa olukorra, kus teisel vanemal tegelikult puudub ülevaade raha põhjendatud kasutamisest, mis ei ole kooskõlas lapse huvidega. Juhul kui teise vanemaga kokkuleppele ei jõuta, siis tuleb ostu soovival vanemal leida asja ostmiseks endal vahendid. Lapsevanem võib 4 vabatahtlikult lapse jaoks raha kõrvale panna ja teha lisakulusid lisaks elatisele niipalju kui tal on selleks soovi ja majanduslikku võimekust.
4. Kohus määras lapsevanematele X.Y-le ja B.Y-le tähtaja 28.05.2025 esitada kõikide enda sissetulekute ja varade nimekiri, kus ja kellena vanem töötab, töötasu suurus ja kõik riiklikult saadavad toetused. Kostja ei ole kohtunõuet täitnud, sellest järeldab kohus, et kostja on võimeline elatist miinimummääras tasuma.
5. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ja ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike, ning vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike (3-2-1-21-15, p 14; 3-2-1-160-12, p 17, 3-2-1-118-12, p 15). Nimetatud seisukoht kohaldub miinimumelatise nõudmise kontekstis. 16.

§ 108

lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. X.Y on kirjavahetusega tõendanud, et on kostjalt korduvalt elatist küsinud, kuid kostja on keeldunud elatise tasumisest (dtl 97-99). Kohus mõistab kostjalt elatise välja alates 01.01.2025. 17.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Kostja on kohustatud kandma elatisraha iga kuu viimaseks kuupäevaks X.Y arveldusarvele XXXXXX LHV pank, selgitusega E.C elatis. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

1. TsMS § 129 lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Elatisenõuet tagasiulatuvalt hagi esitamisele eelnenud aasta eest ja alates hagi esitamisest edasiulatuvalt ei tule lugeda hagihinna mõttes eraldi nõueteks ja neid ei liideta TsMS § 134 lg 1 esimese lause järgi (RKTKo 08.01.2014, 3-2- 1-165-13, p 19). Hageja palus hagiavalduses välja mõista elatise miinimummääras, mis hagi esitamise ajal 05.03.2025 oli 287,72 eurot, alates 01.04.2025 301,71 eurot, siis on tsiviilasja hind menetluses 2701, 40 eurot (1* 287,72 + 8 * 301,71). Menetluskulud
2. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtul ei ole põhjust kõrvale kalduda seaduses toodud üldsättest menetluskulude jaotusest hagilises perekonnaasjas. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 6