KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-7657 Tsiv

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2023 oli indekseeritud baassumma 249,78 eurot ja alates 01.04.2024 on 272,76 eurot. 8. Tulenevalt

§ 101

lg 5 vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Alates 01.01.2023 on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). 9.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hageja ei viibi kostja juures seitse ööpäeva kuus või enam. 10.

§ 101

lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: -alates 25.05.2023 kuni 31.03.2024.a. 260,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); -alates 01.04.2024.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)). 11. Hageja väitel ei piisa tema vajaduste rahuldamiseks

§ 101

alusel arvestatud summadest.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest 3 elulaadist lähtudes.

§ 102

lg 3 järgi võib kohus elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. 12. Kohus selgitas 29.11.2024 määruses hagejale, et tal tuleb oma vajadused tõendada ning tegi ettepaneku välja tuua ja tõendada oma võimalikud erivajadused ning vastavalt täiendavalt tekkivate kulude ulatuse, esitada tõendeid oma igakuiste vajaduste kohta seoses eluaseme, transpordi, tervishoiu, side ning huviharidusega. Ühtegi tõendit hageja vaatamata kohtu selgitusele ning ettepanekule ei esitanud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tema vajaduste rahuldamiseks ei piisa

§ 101alusel arvestatud summadest.

13. Tulenevalt

§ 102

lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 14. Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis võiks kujutada endast mõjuvat põhjust ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla

§ 101sätestatud ulatuse.

Selliseks põhjuseks ei ole ainuüksi kostja hinnang, et hageja väidetud vajadused on ülemäärased. Seoses mõjuva põhjuse puudumisega on kostjal kohustus anda hagejale ülalpidamist vähemalt

§ 101-järgses ulatuses.

15. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus muudab Pärnu Maakohtu 27.04.2016 määrusega tsiviilasjas 2-16-103384 (maksekäsk) kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatise suurust suurendades seda järgnevalt: alates 25.05.2023 kuni 31.03.2024.a. 260,33 euroni kuus ja alates 01.04.2024.a

§ 101

-järgse muutuva summani, mis kohtuotsuse tegemise ajal on 287,72 eurot kuus, kuid, lähtudes esitatud nõudest, mitte rohkem kui 326 euroni kuus.

1. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohus leiab, et TsMS § 164 lg 1, § 164 lg 12 ja § 164 lg 3 näevad ammendavalt ette menetluskulude jaotamise korra alaealise lapse ülalpidamise asjas, tegemist on eriregulatsiooniga mh § 162 lg 1, 4 ja § 163 lg 2 suhtes. Alaealise lapse ülalpidamise asjas jäävad menetluskulud üldreeglina sõltumata menetluse tulemusest poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1), vastavaga on menetlusosalisel juba kulutuste tegemisel võimalik arvestada.
2. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 4