← Eesti

4-25-609/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.05.

  1. a Tallinnas Väärteoasja number 4-25-609 Kohtunik Kristjan Paluteder Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Tõlk Natalija Mehh, Nadežda Paukson, Jelena Kremez Kohtuasi Vladimir Demjantšuki (isikukood: väärteokaebus nr 4-25-609 Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 24.01.
  2. a otsus väärteoasjas nr 2317,25,000055 Asja läbivaatamise kuupäev 09.04., 14.05.
  3. a Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Vladimir Demjantšuk menetlusaluse isiku kaitsja Aleksei Smelov 38208090291) kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna esindaja Triinu Riigor, Jaak Paju RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada Vladimir Demjantšuki kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 24.01.
  5. a otsuse peale väärteoasjas nr 2317,25,000055 osaliselt.
  6. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 24.01.
  7. a otsus väärteoasjas nr 2317,25,000055 osaliselt, kohaldatud karistuse osas.
  8. Teha uus otsus, millega: Liiklusseaduse § 205 alusel karistada Vladimir Demjantšukki rahatrahviga 50 (viiekümne) trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 (nelisada) eurot. KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel määrata, et kohaldatud rahatrahv summas 400 eurot kuulub kandmisele ositi 4 (nelja) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul 100 (ükssada) eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 24.01.
  9. a otsuses märgitud makserekvisiitide järgi. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  10. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
  11. Jätta Vladimir Demjantšuki valitud kaitsja Aleksei Smelovi taotlus kaitsjatasu hüvitamiseks rahuldamata ja jätta see kulu kaebuse esitaja kanda.
  12. Registreerimismärkide „XXX“ imitatsioonid tagastada nende omanikule Vladimir Demjantšukile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 04.07.
  13. a. Asjaolud ja menetluse käik
  14. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Maksim Sedoi koostas 02.01.
  15. a väärteoprotokolli nr AB1651792 selle kohta, et Vladimir Demjantšuk 02.01.
  16. a kella 13:28 ajal Tallinnas Vana-Lõuna 41 juures, Videviku tn ja Pille tn vahel, suunaga Videviku tn suunas, juhtis mootorsõidukit BMW 530D, millel ees ja taga puudus riiklik registreerimismärk. Sõiduki ees- ja tagaosal oli paigaldatud märk, mis ei vasta riikliku registreerimismärgi nõuetele. Tüüp A3 numbrimärgi suurus on muudetud. Nimetatud tegevusega rikkus Vladimir Demjantšuk väärteoprotokolli kohaselt LS § 76 lg 1, majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.
  17. a määruse nr 42 lisa 1 kood 101 nõudeid, pannes sellega toime KarS § 205 järgi kvalifitseeritava väärteo.
  18. Selle väärteoetteheite põhjal tegi PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija Jekaterina Aleinikova 24.01.
  19. a 2 väärteootsuse, mille kohaselt rikkus Vladimir Demjantšuk LS § 76 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 205 järgi. Väärteootsusega mõisteti Vladimir Demjantšukile LS § 205 alusel karistuseks rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o summas 600 eurot.
  20. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 24.01.2025.a. otsus väärteoasjas nr 2317,25,000055 täies ulatuses. Tühistatud osas teha uus otsus, millega lõpetada väärteomenetlus Vladimir Demjantšuki suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetlusalune isik juhib kohtu tähelepanu, et tema sõiduautol paigaldatud registreerimismärgid olid valmistatud enam kui 10 aastat tagas eritellimusel selleks volitatud firma poolt. Selliste registreerimismärkide osas ei ole kunagi 10 aasta jooksul ühtegi pretensioone õiguskaitseorganite poolt. Seega ei teadnud ning isegi pole möönnud menetlusalune isik, et kasutuses olevad sõiduauto registreerimismärgid ei vasta väidetavalt nõuetele. Ekslik on kohtuvälise menetleja seisukoht, et registreerimismärgid ei vasta registreerimismärgile kehtestatud nõuetele. Kaebuse esitaja leiab, et registreerimismärgid vastavad 21.06.2011 määruses nr 49 nimetatud tüübile A1 ja/või A2 ja muudele määrusega sätestatud tehnilistele nõuetele. Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu, mis osas ei vasta registreerimismärgid määruses loetletud nõuetele. Järelikult ei ole menetlusalune isik rikkunud LS § 76 lg-s 1 sätestatud nõudeid. Alternatiivselt palub kaebuse esitaja tühistada otsus täies ulatuses ja tühistatud osas teha uus otsus, millega lõpetada väärteomenetlus Vladimir Demjantšuki suhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.
  21. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esitatud kaebuse juurde ning ei tunnistanud oma süüd väärteo toimepanemises. Ta andis ütlusi selle kohta, et need numbrid väljastas Koplis asuv äriühing. Numbrimärgid lasi ta seal teha 3-4 aastat tagasi pärast seda kui politsei teda peatas ja ütles, et ta teeks numbrimärgid ümber. Enne seda olid numbrimärgid ilma „EST“ tähiseta, ilma Euroopa Liidu märgita. Uute registreerimismärkide tegemisel talle ei teatatud, et ta peab midagi Transpordiametis tegema. Jaanuaris äravõetud registreerimismärkidega sõitis ta 4-5 aastat ning selle aja jooksul politsei poolt etteheiteid ei olnud. Ta on nende registreerimismärkidega EV piiri ületanud umbes 20 korda viimasel ajal ja läbinud tehnoülevaatuse ning etteheiteid tehtud ei ole.
  22. Kaebuse esitaja kaitsja leidis, et vaidlust ei ole selles, et registreerimismärk „XXX“ kuulus konkreetsele sõidukile, mida juhtis menetlusalune isik. Juba sel põhjusel tuleks väärteomenetlus lõpetada. Kohtuväline menetleja ei ole selgelt välja toonud, millises konkreetses osas need märgid ei vasta määruses sätestatud nõuetele. Kaitsja hinnangul vastavad märgid tüübi A1 või A2 tehnilistele tingimustele, mistõttu tegemist on kehtivate riiklike registreerimismärkidega ja väärteokoosseis ei ole täidetud. Lisaks juhtis kaitsja tähelepanu sellele, et menetlusalune isik ei teadnud ega saanudki teada, et ettevõttel, kes tema sõidukile registreerimismärgid valmistas ja väljastas, puudus selleks volitus ja pädevus. Juhul, kui kohus leiab, et märgid siiski ei vasta tehnilistele nõuetele, tuleb hinnata subjektiivset poolt. Menetlusalune isik kasutab neid märke enam kui 5 aastat. Selle aja jooksul ei ole keegi öelnud, et märgid on ebaseaduslikud. Menetlusalusel isikul oli õiguspärane ootus, et registreerimismärgid, mille ta sai eritellimusel Tallinna Kopli piirkonnas tegutsevalt ettevõttelt, olid korrektsed ja seaduslikud. Kui kohus leiab, et rikkumine on formaalselt aset leidnud, tuleb hinnata ka väärteomenetluse otstarbekust ja proportsionaalsust. Isik on varasemalt karistamata. Tegemist ei olnud tahtliku tegevusega ja vaidlusalused registreerimismärgid ei tekitanud ohtu liiklusele ega kellelegi kahju. Sellest tulenevalt palub 3 kaitsja kohtul kaebus rahuldada kas põhinõudes või alternatiivselt lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 punkt 1 alusel.
  23. Kohtuvälise menetleja esindaja märkis, et sellele konkreetsele sõidukile on ette nähtud A3tüüpi suuruses numbrimärgid. Need numbrimärgid, mis isik endale hankis, ei ole väljastatud Transpordiameti poolt vaid erafirmast. Ei oma tähtsust, kas need turvaelemendid ja muu vastavad nõuetele või mitte. Lähtudes Transpordiameti vastusest võib konkreetselt numbrimärke tohib väljastada ainult Transpordiamet. Kui sõidukile on ette nähtud konkreetne numbrimärk, siis seda tuleb ka kasutada. Sõidukil ei olnud riiklikku registreerimismärki. Isik pani selle rikkumise toime sellises vormis, et ta ei teinud endale selgeks, milline on kehtiv õiguskord. Asjaolu, et siiamaani ei ole tal sellega õiguslikke probleeme tekkinud, ei muuda tema tegevust seaduslikuks. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et karistus on määratud proportsionaalselt ning ta ei näe alust väärteomenetluse lõpetamiseks. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT
  24. Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti kuulanud ära poolte seisukohad, jõudis järeldusele, et isiku süü on väärteo toimepanemises täielikult tõendamist leidnud.
  25. Alustuseks ei nõustu kohus kaitsja seisukohaga, et praegusel juhul ei ole väärteoprotokollist aru saada, milliste nõuete rikkumist isikule ette heidetakse. VTMS § 69 lg 2 p 1 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida etteheidetava teo lühike kirjeldus. Kohtupraktika pinnalt peab see olema mitte ammendav kirjeldus, vaid kõrvalise teabeta kirjeldus faktiliste asjaolude kohta. Väärteoprotokolli eesmärgiks on kindlaks määrata menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse (nt RKKKo 3-1-1-2015, p 38). Lisaks on oluline tähele panna, et otsustamaks selle üle, mida väärteo lühike kirjeldus peab hõlmama, tuleb lähtuda regulatsiooni eesmärgist (RKKKo 4-17-3969, p 7). Praegusel juhul nähtub väärteoprotokollist piisavalt selgelt mh see, et ette heidetakse riikliku registreerimismärgi puudumist sõiduki esi- ja tagaosal, paigaldatud märgid ei vasta riikliku registreerimismärgi nõuetele, täpsustades seejuures, et A3-tüüpi märgi suurust on muudetud. Muuhulgas viidatakse protokollis ka liiklusseaduse sätetele ning majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele lisale. Selle pinnalt on võimalik igal keskmisel menetlusalusel isikul aru saada, et etteheide hõlmab sobiliku A3-tüüpi registreerimismärgi asemel nõuetele mittevastava (mitteriikliku) registreerimismärgi kasutamist autol, mis loetakse LS § 76 lg 1 rikkumiseks ja on karistatav LS § 205 järgi, kui riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki juhtimine. Taoline väärteoetteheide on piisavalt selge, et isik saaks aru, milles teda süüdistatakse. Tähelepanu väärib, et V. Demjantšuk on tutvunud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega (lk 1pö), ta on protokollis avaldanud, et ei nõustu väärteoprotokolliga (lk 1) ning seega pidi talle see etteheide ka arusaadav olema.
  26. Asjas kogutud ja uuritud kirjalike tõendite usaldusvääruses mingeid kahtlusi ei ole. Need on omavahel kooskõlas ning neist nähtuvad objektiivsed asjaolud sõiduki andmete kohta, sh sellele väljastatud registreerimismärgi kombinatsiooni ja tüübi kohta. Nii nähtub sõiduki vaatlusprotokollist ja selle fotodest see, et sõidukil BMW on ees ja taga numbrimärgid kombinatsiooniga „XXX“ ja nende vasakus servas on Euroopa Liidu embleem ja Eesti riigi tunnusmärk „EST“ ja nende väli. Samuti on numbrimärkidel olemas turvaniit ja 4 turvaembleem (tl 4-6pö). Kuivõrd numbrimärgid on lisatud väärteoasja materjalidele, veendus kohus nende visuaalsetes omadustes ka vahetult. Kohtuasjas ei olegi vaidlust selles, et Vladimir Demjantšuk juhtis 02.01.
  27. a kella 13:28 ajal Tallinnas Vana-Lõuna 41 juures mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga XXX ja sellele oli kinnitatud need numbrimärgid. Sõiduki juhtimist sel ajal on V. Demjantšuk kinnitanud oma ütlustes (tl 18) ja need asjaolud nähtuvad üheselt asjas uuritud kirjalikest tõenditest, kõige otsesemalt sõiduki kinnipidamise järel koostatud vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fotodest (lk 4-6pö).
  28. Lähtudes sõiduki detailandmete päringutest, on nimetatud sõidukile ette nähtud registreerimismärk XXX, selle tüübiks on märgitud on „A3 – vähendatud mõõtmetega auto“ ja registreerimistunnistus nende andmetega on väljastatud 11.12.
  29. a (lk 10, tl 20). Seda, et sellel sõidukil on kasutamiseks ette nähtud A3-tüüpi registreerimismärk, puudub igasugune vaidlus.
  30. Menetlusaluse isiku ütlusi asjas saab usaldusväärseks pidada üksnes osaliselt. Usaldusväärseks saab pidada V. Demjantšuki ütlusi selles osas, mis puudutab sõiduki juhtimist rikkumise ajal; seda, millal selle kombinatsiooniga registreerimismärgid tema eelmisele sõidukile MercedesBenz esmalt paigaldati; millised olid need varem (algselt nn ameerika tüüpi); et 3-4 aasta eest pidi ta vahetama numbrimärgid politsei palvel, sest neil puudus EST-tunnusmärk; kust ja millal ta sai märkide duplikaadid (Balti jaama lähistel tegutsevast ettevõttest, sh praegused vaidlusalused märgid). Selles osas on tema ütlused kooskõlas kirjalike tõenditega ning neis puuduvad sisemised vastuolud. Samas ei saa kohus pidada usaldusväärseteks V. Demjantšuki ütlusi selle kohta, et ta lähtus duplikaate tellides Maanteeametis (s.o praegusel ajal Transpordiametis) kirjas olevast infost, et Tallinnas väljastab ametlikult registreerimismärkide duplikaate eraettevõte Kopli piirkonnas. See on täielikult ümberlükatav Transpordiameti vastusega kohtu päringule, milles on kinnitatud, et esmakordselt väljastati selline numbrikombinatsioon A3-tüüpi märgina ja ESTtunnusmärgiga sõidukile Mercedes-Benz 26.04.
  31. a ning selle A3-tüüpi duplikaat väljastati 30.04.
  32. a Vladimir Demjantšukile. Samuti on märgitud, et riiklike registreerimismärkide duplikaate võib väljastada üksnes Transpordiamet ja ühtegi äriühingut pole olnud volitatud seda tegema (tl 23). Eespool välja toodud V. Demjantšuki usaldusväärseks peetavate ütluste ja Transpordiameti vastuse järgi tuleb järeldada, et V. Demjantšuki sõidukile MB olid paigaldatud korrektsed, A3-tüüpi ja EST tunnusmärgiga registreerimismärgid ja veidi hiljem on konkreetselt talle väljastatud Transpordiametist selle märgi duplikaat. V. Demjantšuk on edasise kohta veenvalt selgitanud, et ta lasi uue sõiduki BMW jaoks registreerimismärgi teha Koplis asuvas ettevõttes ning selle kombinatsioon jäi samaks, kuid see oli n-ö tavamõõdus Euroopa registreerimismärk (s.o A1tüüpi) ilma ESTtunnusmärgita. See märk paluti 3-4 aastat tagasi politsei poolt ringi vahetada, sest puudus EST-tunnusmärk ja tellis uued märgid samast kohast (tl 18pö). N-ö tavamõõdus märgi paigaldamist on ta põhjendanud asjaoluga, et BMW-l on numbrimärgi juures augud ja neid ei saa normaalselt kasutada (tl 18). Eelnev võimaldab järeldada, et ka praegu vaidluse all olevad numbrimärkide duplikaadid on V. Demjantšuk oma sõidukile tellinud eraettevõttest Koplis ja on need sõidukile paigaldanud.
  33. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 kood 101 sätestab nõuded registreerimismärgile ja see peab vastama LS § 76 lg 13 alusel kehtestatud majandusja kommunikatsiooniministri määruses sätestatud nõuetele. Vastavad nõuded on kinnitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrusega nr 49 „Riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded“, millest nähtuvalt on määruse § 2 lg 1 p 1 kohaselt üldkasutatavate autode ja haagiste registreerimismärgi 5 tüüpideks A1 ja A3 ning eritellimusel valmistatud registreerimismärgi tüübiks A
  34. Sama määrus näeb ette väga konkreetsed nõuded nii sümbolitele, nende paigutusele jt tingimustele. Kõik need nõuded tähistavadki neid kriteeriumeid, mis defineerivad konkreetset tüüpi riikliku registreerimismärgi. V. Demjantšuki sõidukil olevad numbrimärgid ei vasta ilmselgelt A3tüüpi riikliku registreerimismärgi nõuetele mõõtude osas (vt määruse lisa nr 1 ja vaatlusprotokoll lk 4), nagu seda heidetakse ette väärteoprotokollis. Lisaks saab märkida sedagi, et määruse nr 49 lisas 3 tuuakse ka visuaalselt välja registreerimismärkide näidised ja kõnesolevad märgid meenutavad A1-tüüpi registreerimismärki (näidis 1). Ka ei saa n-ö tavamõõdus ehk A1-tüüpi registreerimismärk esineda kujul kaks numbrit ja kolm tähte (määruse nr 49 lisa 1 ja lisa 3 näidis 1) ning A3-tüüpi märkide kiri on erineva suurusega A1tüüpi märgi omast (määrus nr 49 § 3 lg 3, lisad 1, 2, 3).
  35. Eelneva põhjal saab järeldada, et tüübile mittevastava riikliku registreerimismärgi imitatsiooni kasutamisega mootorsõidukit juhtides rikutaksegi LS § 76 lg 1 nõuet, sõidukil puudus sellele ettenähtud riiklik registreerimismärk ja täidetud on LS § 205 objektiivne koosseis.
  36. Asjaolu, et isikut ei ole piiri ületades välisriikides kinni peetud ega tehnoülevaatusel talle märkusi tehtud, ei välista isiku vastutust. Kaitsepositsioon näib lähtuvat ka arusaamast, et kuivõrd märk vastas A1-tüüpi märgi tunnustele ja omas ka mh hologrammi, ei ole sisuliselt sõidukil riiklik registreerimismärk (numbrikombinatsiooni tähenduses) puudunud. Siinkohal tuleb rõhutada, et tõlgendus LS § 205 koosseisu täitmisele riikliku registreerimismärgi nõude osas on põhjendatult range ning Riigikohtu praktikas on loetud LS § 205 koosseis täidetuks isegi juhul kui sõidukil oli olemas korrektne riiklik registreerimismärk, kuid see oli paigutatud selleks mitte ettenähtud kohta, nt esiklaasi taha (RKKKo 4-23-3306, p 11).
  37. V. Demjantšuk on kohtus väitnud, et ta ei saa siiani aru sellest, mis vahe on n-ö Ameerika ja Euroopa (s.o A3- ja A1-tüüpi) registreerimismärgil. Seegi aspekt on üheselt ümberlükatav, sest esiteks näeb iga sõidukijuht liikluses pidevalt ka teiste sõidukite registreerimismärke, mis valdavalt on A1-tüüpi (3 numbrit ja 3 tähte). A3-tüüpi märke on oluliselt vähem ning praegu vaidlusel all olevas vormis, mittelubatavaid numbrimärke (2 numbrit ja 3 tähte A1tüübile sarnanevas mõõdus) võib kohta vaid väga üksikute eranditega. Veelgi enam, Transpordiameti vastusest nähtub, et tema eelmisele sõidukile paigaldati see märk algselt A3tüübi kujul, ta on sellele tellinud sealt duplikaadi ja viimati anti kujuga märk Transpordiametisse hoiule
  38. aastal. Seega oli V. Demjantšuk hästi teadlik sellest, milline näeb välja konkreetne A3-tüüpi riiklik registreerimismärk ja et selle duplikaati saab just nimelt Transpordiametist. Neist asjaoludest ja V. Demjantšuki ütlustest lähtudes on ta mingil hetkel otsustanud panna oma BMW-le teises mõõdus märgi, et see sobiks sellele autole. Selleks on ta esmalt hankinud korrektse A3-tüüpi märgi asemele EST-tunnusmärgita numbrimärgi (mis ei vasta samuti riikliku registreerimismärgi tunnustele), politsei poolt vastava märkuse tegemise järel on hankinud samast Kopli ettevõttest A1-tüübile sarnaneva numbrimärgi koos ESTtunnusmärgiga.
  39. Kuna D. Demjantšukile on varem väljastatud selle registreerimismärgi duplikaat Transpordiametist ja tema sõidukil oli korrektne A3-tüüpi riiklik registreerimismärk, on ta seega asunud teadvalt, omal äranägemisel talle väljastatud registreerimismärki asendama mittekorrektsega, sest korrektne märk ei sobitunud tema uuele autole. Juhtides sellise numbrimärgiga sõidukit 02.01.
  40. a kella 13:28 ajal Tallinnas, saab rääkida üksnes kavatsetud teost, sest kuigi V. Demjantšuk oli varem kasutanud ja tellinud seadusliku 6 registreerimismärgi duplikaadi, registreerimismärgi imitatsiooni. seadiski eesmärgiks kasutada autol edaspidi Kohus ei ole eespool kirjeldatud asjaoludest lähtudes tuvastanud ka süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. KARISTUS
  41. Kaebaja hinnangul tuleb väärteomenetlus LS § 205 järgi lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel ehk otstarbekuse kaalutlusel, kuna isik on varasemalt karistamata ning tegemist ei olnud tahtliku tegevusega. Vaidlusalused registreerimismärgid ei tekitanud ohtu liiklusele ega kellelegi kahju. Kohus nõustub, et üldjoontes on käesoleval juhul tegemist vähem olulise liiklusrikkumisega ning kaebaja süü selle toimepanemisel ei ole suur. Samas on kohus seisukohal, et sellise rikkumise puhul, kus isik on järjepidevalt ning pika aja jooksul mootorsõidukit juhtinud nõuetele mittevastava registreerimismärgiga, ei saa rääkida siiski tähtsusetust teost või avaliku menetlushuvi puudumisest. Liikluskorra tagamiseks on oluline, et sõidukitele oleks paigaldatud nendele Transpordiametist väljastatud nõuete vastavad registreerimismärgid, vältimaks olukorda, kus sõidukiomanikud pöörduvad volitamata teenusepakkujate poole registreerimismärkide väljastamiseks ning kasutavad seega sõidukitel nõuetele mittevastavaid märke, kahjustades sellega liiklusohutust ja raskendades sõidukite tuvastamist. Samuti tuleb arvestada seda, et menetlusalune isik ei ole senini enda rikkumist tunnistanud, st tegemist oli tahtliku pikemaajalise rikkumisega. Taoliste iseloomustavate tegurite korral ei pea kohus menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamist kohaseks. Kohus leiab, et arvestades karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke ning õiguskorra kaitsmise huve on menetlusaluse isiku karistamine vajalik. Isiku karistamist ei välista ka kaebuses välja toodud asjaolud selle kohta, et registreerimismärgid ei tekitanud ohtu liiklusele ega kellelegi kahju. Isik on rikkunud seaduses kehtestatud nõuet, mille eesmärk on ennetada just praeguse väärteoasja aluseks oleva olukorra tekkimist. Nõuetele mittevastavate registreerimismärkide kasutamine kahjustab riiklikku järelevalvet, õiguskaitseorganite tööd ja liiklusohutuse üldist tagamist, mistõttu on tegemist teoga, mille karistatavus ei sõltu kahju tekkimisest. Seega ei ole käesoleval juhul menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel põhjendatud.
  42. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg-st 1, mille järgi on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve.
  43. Kohus uuris karistuse määramisel menetlustalust isikut iseloomustavate andmetena V. Demjantšuki karistusregistri väljatrükki (lk 11), mille kohaselt puuduvad tal varasemad kriminaal- ja väärteokaristused.
  44. Riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest näeb LS § 205 karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Seega on sanktsiooni keskmääraks praegusel juhul rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses.
  45. Kohus viitab, et õigusteooria ja kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda keskmistest karistusmääradest, seejärel tuleb tuvastada süü suurust mõjutavad asjaolud ning selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära tuleb korrigeerida eri- ja üldpreventsiooni 7 kaalutlustest tulenevalt (RKKKo 3-1-1-77-11, p 11). Praegusel juhul on kaebajale karistusena määratud LS § 205 alusel rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o ettenähtud sanktsiooni keskmäärast mõnevõrra madalam karistus. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et menetlusaluse isiku juhitud sõidukile olid paigaldatud registreerimismärgi imitatsioonid, mis tähtede ja numbrite kombinatsioonide poolest küll vastasid sõidukile väljastatud registreerimismärgile, kuid nende valmistamisviisi ja nõuetele mittevastavuse tõttu ei ole võimalik neid lugeda riiklikeks registreerimismärkideks. Seega oli sõiduk paigaldatud registreerimismärkide imitatsioonide alusel siiski tuvastatav. Seetõttu on praegusel juhul menetlusaluse isiku süü väiksem nende isikute süüst, kelle juhitud sõidukil registreerimismärk puudub või kes sõidavad sõidukile mittekuuluva registreerimismärgiga. Kirjeldatud asjaoludel toimepandud rikkumise puhul leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on keskmisest mõnevõrra väiksem.
  46. Väärteootsusest nähtuvalt ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus nõustub selle järeldusega. Kaebuse esitaja ei ole kohtuistungil enda süüd väärteo toimepanemises tunnistanud, vaid on otsinud õigustusi enda käitumisele ning aktiivselt üritanud enda süüd väärteo toimepanemises ümber lükata. Nimetatu annab alust arvata, et V. Demjantšuk ei ole andnud mitte mingisugust negatiivset hinnangut enda tegevusele nõuetele mittevastava registreerimismärgi tellimisel eraisikult ning selle paigaldamisel enda sõidukile. Seetõttu leiab kohus, et karistust kergendava asjaoluna ei ole ka kohtumenetluses tuvastatav puhtsüdamlik kahetsus (ega muu karistust kergendav asjaolu). Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
  47. Eeltoodut, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, V. Demjantšukil varasemate liiklusrikkumiste puudumist arvesse võttes leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt LS § 205 alusel määratud rahatrahvi tuleb vähendada ning karistada Vladimir Demjantšukki rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 eurot.
  48. Arvestades Vladimir Demjantšuki poolt kohtuistungil avaldatut tema sissetulekute ja elukorralduse kohta, määrab kohus KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel, et kohaldatud rahatrahv summas 400 eurot kuulub kandmisele ositi 4 kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igal kuul vähemalt 100 eurot. Asitõendid
  49. Käesolevas asjas on asitõenditeks kohtuvälise menetleja poolt äravõetud registreerimismärkide „XXX“ imitatsioonid. Kohtuvälise menetleja otsuses ei ole konfiskeerimisotsustust tehtud, kuid on de facto ette nähtud, et märke ei tagastata ja need saadetakse Transpordiametile. Kohus sellise otsustusega ei nõustu, sest märgid saab kas tagastada või konfiskeerida ning edasiselt juba hävitada vmt viisil nendega toimida. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine on kohtu diskretsiooniõigus, mille realiseerimine sõltub eseme või aine kasutamise intensiivsusest ning selle ohtlikkusest, sealhulgas tõenäosusest, et seda kasutatakse ka edaspidi süütegude toimepanemiseks. Kohtu hinnangul ei ole registreerimismärkide imitatsioonide konfiskeerimine praegusel juhul vajalik. Kohus on varasemalt märkinud, et praeguse rikkumise puhul on tegemist suhteliselt vähetähtsa väärteoga, mis ohtu ei kujuta. Samuti, arvestades, et isiku suhtes on läbi viidud 8 väärteomenetlus, mille käigus on ta saanud teadlikuks, et kasutatud registreerimismärkide imitatsioonid ei vasta nõuetele, ei ole alust eeldada, et ta nende kasutamist tulevikus jätkab. Kaebuse esitaja kaitsja on kohtuistungil ka selgitanud, et peale politseilt juhiste saamist paigaldas menetlusalune isik oma sõidukile nõuetele vastavad A3 tüüpi registreerimismärgid (tl 18). Sellest lähtuvalt ei ole põhjendatud registreerimismärkide imitatsioonide konfiskeerimise kohaldamine. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et need kuuluvad just V. Demjantšukile. Ta on kohtuistungil selgitanud nende päritolu ning need olid paigaldatud temale kuuluvale sõidukile. Seega tuleb registreerimismärkide „XXX“ imitatsioonid tagastada nende omanikule Vladimir Demjantšukile pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulud
  50. Menetlusaluse isiku kaitsja poolt on kaebuses esitatud taotlus V. Demjantšuki valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks, kuid selle summat pole menetluses täpsustatud. Nimetatud taotlus tuleb sellest hoolimata jätta VTMS §-st 23; § 38 lg-st 1, KrMS § 175 lg-st 1 ja § 180 lg-st 1 lähtuvalt rahuldamata, kuivõrd menetlust ei lõpetata ning see kulu tuleb jätta kaebuse esitaja enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Paluteder kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.