Obsah (9)

§ 108§ 82§ 100§ 103§ 402§ 4062§ 4034§ 403§ 416

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 17.06.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-17629 Tsiviilasi Bigbank AS hagi X vastu võlanõudes T

§ 108lg 1.

Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (

§ 108lg 1).

Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel (

§ 82lg 7 ls 2).

Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (

§ 100

). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (

§ 82lg 1).

Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (

§ 103lg 1 ls 1).

Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.

1. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 01.08.2023 tarbijakrediidilepingu nr CLEEC23018158, mille kohaselt andis hageja kostjale üle 22 510,00 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 21,40% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Krediidikulukuse määraks oli 24,99%. Viivisemäär moodustus 21,40% (s.o 0,0594% päevas). Kostja tasus hagejale lepingu alusel 1828 eurot. Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Hageja hoiatas 16.02.2024 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest ning kuna kostja oli osaliselt või täielikult viivituses vähemalt 3 osamaksega ning hageja ütles ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 23 831,74 euro tasumist. 5
2. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga

§ 402

lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. 14. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 01.08.2023 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,72%.

§ 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidikonto lepingute sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,72% = 50,16%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli lepingu tingimuste kohaselt 24,99%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

1. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/
2. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu
3. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 16.

§ 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

1. Kohus hindab järgnevalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete, avalike registrite ja kontoväljavõtte alusel.
2. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka

§ 4034lg 2 kolmas lause).

Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

1. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Käesoleval juhul on pangakonto väljavõtted küsitud.
2. Kohtu hinnangul ei ole hageja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus selgitab, et ainuüksi kliendilt pangakonto väljavõtte küsimine ei ole piisav, vaid seda tuleb ka reaalselt analüüsida.
3. Kohus analüüsis kostja Swedbank AS pangakonto väljavõtet (periood 01.04.2023 – 29.07.2023), mille kohaselt nähtub, et kostja on saanud töötasu aprillis 2023 891,59 eurot, mais 2023 891,59 eurot, juunis 2023 801,91 eurot, juulis 2023 651,08 eurot. AS SEB Pank konto 6 väljavõttelt (periood 01.04.2023 – 29.07.2023) nähtub, et kostja sai igakuiselt Eesti Töötukassalt töövõimetoetust aprillis 2023 288,55 eurot, mais 2023 318,06 eurot, juunis 328,66 eurot ja juulis 318,06 eurot ja igakuiselt sotsiaaltoetust 49.09 eurot. Seega oli kostja keskmine sissetulek 1171,46 eurot kuus. Kostjal olid igakuised krediidikohustused summas 168 eurot ning käesolevast krediidilepingust tuleneva kohustuse suuruseks moodustus 467,50 eurot. Seega oli kostjal krediidiandjate ees kohustusi kokku 635,50 eurot. kostja pangakontodelt nähtusid kulutused Tele2 Eesti AS-ile kuumaksega 16 eurot. Kostjale jäi alles 519,96 eurot. Kostjal ülalpeetavaid ei ole. Majapidamiskulude ega eluasemekulude kandmist kostja kontodelt ei nähtunud. Veel lisanduvad toidukulud ning ülalpeetava kulud.
4. Eluasemekulude mittenäitamine oleks pidanud olema laenuandjale ohumärk. Isegi kui need kostjal laenusaamise hetkel puudusid, pidi hageja arvestama nende tekkimisega igal hetkel. Samuti pidi kostjale olema ohumärk kostja varasem maksekäitumine (mitmed kiirlaenud võetud lühikese perioodi jooksul) kokku suures summas. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et mitmed laenukohustused ei tähenda, et kostja oli laenuorjuses või kalduvuses laenu võtta. Kostja igakuiste finantskohustuste ja sissetulekute suhe mahtus panga hinnangul krediidireeglitesse. Kuid hageja ei oleks saanud hinnates kostja majapidamiskulusid, ülalpeetavaid, eluaset jne leida, et kostjal on piisavalt rahalisi vahendeid suutmaks tasuda elamiskulude ja toidu eest pärast finantskohustuste tasumist.
5. Kostjale antava laenu näol oli tegemist suure summaga (22 510 eurot). Kohtu hinnangul ei ole laenuandja hinnanud, millist mõju avaldab väikelaenu kohustus summas 22 510,00 eurot kostja finantsseisule. Samuti ei hinnanud hageja kas kostja suudab kohustusi täita asjaolude muutumise korral (nt kommunaalkulude lisandumisel, toidukulude suurenemiseel ning intressimäärade tõusu korral). Tarbija krediidivõime hindamisel peab krediidiandja veenduma, et tarbija suudaks krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Tegemist oli refinantseerimislaenuga, mis tähendab, et suures osas refinantseeriti kostja varasemaid laenukohustusi. Hagejale oleks pidanud olema ohumärgiks kostja varasemad laenud mis refinantseeriti. Kostja igakuiseks laenukohustuseks kostja ees jäi 467,50 eurot. Kostjal oli lisaks võetud laenukohustusele ka varasemaid krediidikohustusi summas 168 eurot. Sellises summas laenukohustuste täimine ei olnud kostjale jõukohane. Nimetatu nähtub otseselt selles, et kostja suutis täita laenukohustust üksnes summas 1828 eurot.
6. Antud juhul võib arvata, et kostja näol on tegemist isikuga, kes on jäänud oma laenuga n.ö laenuorjusesse. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid kogumis ei oleks saanud krediidiandja jõuda

§ 4034lg 6 tähenduses järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.

Kohtu hinnangul ei hinnanud hageja kostja krediidivõimelisust piisava hoolsusega. Kostjal oli küll

§ 403

4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 403

4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud. 25.

§ 4034

lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. 26.

§ 4034

lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub

§ 4034

lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude 7 vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest), (RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10). 27.

§ 416

lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

1. Hagiavalduse kohaselt ei täitnud kostja lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg 2-nädalat võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 21.03.2024 lepingu üles. Arvestades kõik kostja krediidilepingu katteks tehtud tagasimaksed põhinõude katteks, ei saa lugeda krediidilepingut 21.03.2024 kehtivalt üles öelduks. Selleks hetkeks ei olnud krediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud, s.o kostja ei olnud kolme üksteisele järgneva osamaksega võlas.
2. 02.05.2025 menetlusdokumendis on hageja selgitanud, et vastavalt lepingu põhitingimustele moodustas krediidisumma 22 510,00 eurot ning hageja teostas kostjale krediidisumma väljamakse summas 22 059,8 eurot (krediidisumma 22 510 eurot - lepingu sõlmimise tasu 450,20). Lepingu katteks teostatud maksete väljavõttes nähtub, et lepingu katteks on kostja poolt laekunud hagejale 1828 eurot. Seega juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 20 231,8 eurot (22 059,8 –1828= 4850,00). Leping sõlmiti 01.08.2023, lepingu perioodiks oli 117 kuud ning krediidilepingu viimase osamakse tasumise tähtajaks oli 16.05.
3. Hageja on määranud tagasimaksed uuesti, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saa lugeda lepingut 21.03.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik kolme üksteisele järgneva osamaksega võlas.
4. Eeltoodust tulenevalt palub hageja alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud osamaksete võla summas 2 131,34 eurot ja edasiulatuvalt alates 15.05.2025 uuesti määratud põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel uuesti määratud põhiosamaksete tagastamise graafiku kohaselt, kogusummas 18 100,46 eurot. Viimane makse lepingust tulenevate kohustuste katteks laekus 19.03.2024, st kostja ei ole lepingu katteks teostanud ühtegi makset üle poole aasta. Samuti ei osale kostja aktiivselt kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu ka tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid.
5. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks tulevikus.
6. Hageja on põhjendanud, millest tulenevalt peaks kohus hagi rahuldama tulevikus sissenõutavaks muutunud nõuete osas. Kohus nõustub, et hagejal on põhjendatud alus karta, et kostja ei pruugi täita tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt. Kostja tasus 8 laenusummast väga väikese osa ning põhivõlast on tasumata 18 000 eurot. Seega leiab kohus, et hageja nõue mõista välja ka edasised maksed on TsMS § 369 alusel põhjendatud.
7. Eeltoodust tulenevalt mõistab maakohus

§ 108

lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud osamaksed, s.o kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud 2 131,34 eurot ja lisaks 15.05 osamakse summas 188,54 eurot ja 15.06 osamakse 188,54 eurot, kokku 2508,42 eurot. Edasiulatuvalt mõistab maakohus kostjalt välja osamaksed alates 15.07.2025 igakuiselt summas 188,54 eurot ja viimane makse 15.04.2033 summas 189,16 eurot.

1. Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue, haldustasu ja viivisenõue jäävad rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
3. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on selline jaotus õiglane arvestades hagihinda (31 709,84 eurot) ning sissenõutavaks muutunud summa 2508,42 euro ja tulevikukohustuse välja mõistmist.
4. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. (digitaalselt allkirjastatud) Kaie Almere kohtunik 9