lg 2 p 7 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat 8 kuud.
juulist kuni 22. juulini 2015, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning mõisteti G.Z-ile lõplikult ärakandmisele 2 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Kohus otsustas kohaldada
lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui G.Z ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle
G.Z-i kohustati elama aadressil XXX ; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseajaks määrati kaks aastat. Viru Maakohtu otsus jõustus 9. detsembril 2015. 2. 21. jaanuaril 2016 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja G.Z-i suhtes erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata talle mõistetud karistus
Ettekande kohaselt ei reageerinud G.Z talle
G.Z-il ei esinenud sellist objektiivset takistust, mis ei võimaldanud tal täita kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Seega on olemas alus vangistuse täitmisele pööramiseks. 3.2 Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja G.Z-i selgitusi rikkumiste kohta, leidis kohus, et G.Z hoidub kohtuotsuse täitmisest kõrvale ning mõjuvad põhjused kontrollnõuete täitmata jätmiseks tal puudusid. Kriminaalhoolduse edasine teostamine G.Z-i suhtes ei ole otstarbekas. Samuti asus kohus seisukohale, et täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine ei saa tagada G.Z-i katseaja edukat läbimist. 4. G.Z-i kaitsja esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja karistuse täitmisele pööramise leebemate alternatiivide rakendamist. 4.1 Väär on väide, et G.Z on rikkunud talle katseajaks määratud kohustusi ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. G.Z ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda esmakohtumisele, sest ei saanud kätte kutset. Kuna G.Z faktiliselt ei asunud kriminaalhooldaja kontrolli alla, siis on põhjendamatu väide G.Z-i poolt kriminaalhoolduse nõuete rikkumise kohta. 4.2 Maakohus ei ole põhjendanud, millele tugineb kohtu veendumus, et G.Z-i suhtes kriminaalhoolduse jätkamine ei ole otstarbekas ja et täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine ei saa tagada G.Z-i katseaja edukat läbimist. Vaatamata sellele, et
lg 7 järgi lahendatav küsimus on kohtu kaalutlusotsus, ei vabasta see kohut oma otsuse põhjendamise kohustusest. Kohtu seisukoha kujunemine ei ole maakohtu lahendis jälgitav. Maakohus ei hinnanud rikkumise raskust ja G.Z-i suhtumist sellesse. Samuti ei ole maakohus 2 põhjendanud, miks ei ole võimalik kohaldada leebemaid meetmeid kui karistuse täitmisele pööramine. 4.3 G.Z-i rikkumiste asjaolud ei ole sellised, mis toovad igal juhul kaasa kõige raskema tagajärje ehk karistuse täitmisele pööramise. G.Z ilmus vabatahtlikult kohtuistungile kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande lahendamiseks ja andis kohtule selgitusi. Asja arutamisel tuvastatud asjaolud ei viita G.Z-i tahtlikule kohustuste rikkumisele vaid pigem hooletusele. Kaitsja hinnangul võiks piirduda
lg-s 7 ettenähtud leebemate meetmete kohaldamisega ja määrata G.Z-ile täiendavaid kohustusi või pikendada käitumiskontrolli aega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et kaitsja kaebus on põhjendatud ja kohtumäärus tuleb tühistada. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgmiselt 6.
lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kuna
lg 4 annab kohtule kaalutlusruumi, võimaldades lisaks karistuse täitmisele pööramisele ka täiendavate kohustuste määramist ja katseaja pikendamist kuni ühe aasta võrra, peab kohus karistuse täitmisele pööramist motiveerima. Kriminaalkolleegium nõustub kaitsja etteheitega, mille kohaselt on maakohtu otsustus karistuse täitmisele pööramise kohta nõuetekohaselt põhjendamata. Kaaludes karistuse täitmisele pööramise kõrval alternatiivsete meetmete rakendamist, on kohus piirdunud sedastusega, et kriminaalhoolduse edasine teostamine ei ole otstarbekas ja G.Z-ile täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine ei taga katseaja edukust. Sellised põhjendused on ilmselgelt ebapiisavad, kuivõrd neist ei nähtu, et kohus oleks
MS § 339 lg 1 p-s 7 kirjeldatud olukorraga, s.o põhjenduste täieliku puudumisega. Seetõttu ei saada ringkonnakohus kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks, vaid teeb ise uue lahendi. 7. Lisaks sellele, et maakohtu määruses esitatud motiivid on napid, on maakohtu otsustus G.Z-i karistuse täitmisele pööramise kohta ka sisuliselt põhjendamatu ning annab aluse nentida materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist KrMS § 338 p 2 mõttes.
lg 4 näeb karistuse täitmisele pööramise kõrval rikkumisele reageerimiseks ette alternatiivsed variandid. Seega ei ole karistuse täitmisele pööramine ainuvõimalik tagajärg ning kohtul on võimalik kohaldada süüdimõistetu suhtes täiendavaid kohustusi või pikendada katseaega. Erinevate reageerimisviiside vahel valides tuleb kohtul kaaluda toimepandud rikkumis(t)e raskust ning seda, kuivõrd tõenäoline on, et süüdimõistetu on siiski edaspidi võimeline katseaega edukalt läbima. Selline tõenäosus on suurem väiksemate rikkumiste korral ning olukorras, kus süüdimõistetu suhtes ei ole varem erakorralist ettekannet esitatud.
lg-st 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja teeb ise uue määruse, millega pikendab G.Z-i katseaega kuue kuu võrra. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on kuus kuud piisav, katmaks aega, mil G.Z-i suhtes ei ole seni õnnestunud kriminaalhooldust teostada, ning mõjutamaks teda edaspidi katseasja kontrollnõuete järgimisse kohusetundlikult suhtuma.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.