← Eesti

1-17-8199/54

Obsah (5)§ 238§ 180§ 175§ 338§ 337

1-17-8199 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2018. a Tallinn Kriminaalasja number 1-17-8199 Kohtukoosseis Kriminaalasi Eesistuja Pav

§ 238lg 2 järgi vangistusega 2 aastat. Kar

S 65 lg 2, § 74 lg 5 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 7 kuud 28 päeva algusega 18.03.2016.a. Tõkend: ei ole kohaldatud Vandeadvokaat Natalia Lausmaa Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Harju Maakohtu

  1. novembri
  2. a kohtuotsus jätta muutmata ja kannatanu esindaja apellatsioon rahuldamata. Määrata Advokaadibüroole Jugans Grossmann (reg. number 10717443) seoses vandeadvokaat Jugans Grossmann’i poolt kannatanu XX’ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 168 (sada kuuskümmend kaheksa) eurot. Apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. C.C on kohta alla antud ja süüdistatakse selles, et tema, olles Harju Maakohtu 17.11.2016 otsusega nr 1-16-6941 karistatud KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest, 05.01.2017 kella 10:00 paiku Tallinnas Magasini 35 asuvas Tallinna Vangla teise üksuse kambris nr 312 lõi parema käega voodis lamanud XX’i vähemalt ühe korra pea piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – turse ja verevalumi ülahuulel. Sellega pani C.C toime korduva teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.t. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohtu otsus
  4. Harju Maakohtu
  5. novembri 2017.a. otsusega üldmenetluse korras mõisteti C.C süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistati teda vangistusega 4 (neli) kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 17.11.2016.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 2 aasta 11 kuu 19 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud 19 (üheksateist) päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 28.11.2017.a.

§ 180

lg 3 alusel jäeti riigi kanda kriminaalmenetluse kulud: kannatanu esindajale makstud tasud summas 414 eurot.

§ 175

, § 179, § 180 alusel mõisteti C.C-lt riigituludesse: sundraha 1,5 palga alammääras – 705 eurot; määratud kaitsjale makstud tasud kogusummas 408 eurot. Määrati kriminaalmenetluse kulud tasumiseks 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Rahuldati XX’i poolt esitatud tsiviilhagi osaliselt ning mõisteti C.C-lt välja XX’i kasuks mittevaralise kahju hüvitisena 50 (viiskümmend) eurot. 2.

  1. Maakohus, hinnanud uuritud tõendeid kogumis leidis, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist. Maakohus asus seisukohale, et konflikti provotseeris kannatanu ise, kui viskas süüdistatavat kruusiga. On leidnud tõendmaist, et süüdistatav lõi vastuseks kannatanut näkku vaid ühel korral ning ise pöördus vanglaametnikust tunnistaja YY poole teatega, et kambris on toimunud konflikt. Samuti riimuvad süüdistatava ütlused ühekordsest löögist kannatanu isiku läbivaatuse protokolliga, millest nähtuvalt on kannatanul tuvastatud ülahuule vasakul pool minimaalne turse, hematoom. Maakohus ei pidanud usaldusväärseks kannatanu XX’i ütlusi selle kohta, et teda löödi süüdistatava poolt mitu korda rusikaga näkku, löödi ka pähe, samuti tema ütlusi selle kohta, et ka ei eelnenud antud sündmusele tema poolt kruusiga süüdistatava viskamist. Versiooni, et kannatanu viskas süüdistatavat kruusiga toetavad ka tunnistaja AA’i ütlused selle kohta, et kui ta tualetist väljus, vedeles kambri põrandal maas kruus. 2.
  2. Kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi osas maakohus asus seisukohale, et arvestades ründe väga kergeid tagajärgi ning kannatanu enda rolli antud konfliktis (viskas eelnevalt süüdistatavat 2

(6)kruusiga), ei ole põhjendatud välja mõista mittevaralise kahju hüvitist suures ulatuses. Maakohtu hinnangul ei ole kannatanu poolt nõutav mittevaralise kahju hüvitise suurus (summas 20000 eurot) põhjendatud, kuna see oleks vastuolus kujunenud kohtupraktikaga ning ühiskonna üldise heaolu tasemega. Maakohus pidas mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitise summaks 50 eurot, mille ulatuses süüdistatav on kannatanu nõuet mittevaralise kahju osas ka ise tunnistanud. ESITATUD APELLATSIOON
  1. Apellatsiooni esitas kannatanu esindaja, kes vaidlustab maakohtu otsust üksnes tsiviilhagi puudutavas osas järgmistel põhjendustel. 3.
  2. Kannatanu esindaja oleks nõustunud maakohtu põhjendusega, et kannatanule tekitatud vigastused olid kerged, kui süüdistatav oleks löönud füüsiliselt tervet inimest. Antud juhul peab arvestama, et C.C lõi ootamatult ilma igasuguse põhjuseta voodis lamavat sügava puudega ja liikumisvõimetut XX, kelle hooldajaks ta oli lepingu alusel määratud, vähemalt ühe korra pea piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Seega sügava puudega voodislamava kannatanu löömine tekitas kindlasti talle palju suuremat valu ja hirmutunnet, kui oleks löödud tervet inimest. Sügava puudega inimese valulävi on palju suurem. Maakohus ei ole antud juhul seda arvestanud. Kannatanu esindaja leiab, et maakohus luges põhjendamatult tuvastatuks nagu oleks kannatanu ise provotseerinud kallaletungi, visates eelnevalt süüdistatavat kruusiga vastu pead. See versioon rajaneb ainult süüdistava ütlustele ning ei haaku teiste asjas kogutud tõenditega. Tunnistaja AA, kes oli kannatanu kaashooldaja, on andnud ütlusi, et kannatanu ise ennast pöörata ei saanud, hooldajad pidid teda pöörama. Intsidendi ajal tunnistaja ruumis ei olnud, kuna pidi minema WC-sse. Tunnistaja AA märgib, et see on reaalne, et kannatanu ei ulatunud kruusi laualt võtma. Kannatanu esindaja leiab, et tunnistaja AA ütlustes pole põhjust kahelda ja tema ütluste usaldusväärsust ei ole ka kohus seadnud kahtluse alla, kuigi kohtotsuse tegemisel ei ole kohus tema ütlusi arvestanud. Kannatanu esindaja järeldab, et eeltoodust nähtub, et tunnistaja AA ütlused haakuvad kannatanu ütlustega, seega on kohus põhjendamatult jätnud kannatanu ütlused selles osas tõendite kogumist välja. On teostatud ka C.C Valašes’i vaatlust ning mingeid vigastusi peapiirkonnas temal ei tuvastatud. Seega C.C Valašese ütlused kruusiga viskamise osas on ennast õigustavad ning see ei ole millegagi tõendatud ning ka kohtu seisukoht selles osas ei rajane ühelegi tõendile. Tsiviilhagi rahuldamise määra osas kannatanu esindaja märgib, et maakohtunik pakkus süüdistatavale tema poolt tekitatud mittevaralise kahju summaks 50 eurot, millega süüdistatav oli nõus. Sellest nähtuvalt oli juba enne kohtuotsuse tegemist kohtul kujunenud seisukoht, et hagi tuleb rahuldada ainult 50 euro suuruses summas. 3.
  3. Kannatanu esindaja kokkuvõtvalt leiab, et kannatanule mittevaralise kahju hüvitisena 50 € summas määramine on naeruväärne ja kannatanut alandav, kallaletungiga tekitatud kannatanu üleelamusi ja tervise halvenemist mittearvestav, seega ei ole õiglane hüvitis. Eeltoodust lähtuvalt leiab kannatanu esindaja, et kohus on rahuldanud hagi põhjendamatult väga väikeses summas ning kohtotsus kuulub selles osas tühistamisele. Kannatanu esindaja palub tühistada Harju Maakohtu 28.11.2017.a. otsus XX-le väljamõistetud tsiviilhagi suuruse osas. Rahuldada XX poolt esitatud tsiviilhagi summas 20 000 € või selle mitterahuldamisel suurendada oluliselt temale tekitatud füüsilise ja moraalse kahju hüvitisena väljamõistetava tasu määra. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 3
(6)
  1. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja kannatanu esindaja apellatsioonis toodud väidetega, leiab, et apellatsioonis toodud argumendid ei too endaga kaasa maakohtu otsuse tühistamist ja ringkonnakohtu poolt uue otsuse tegemist kannatanu kasuks mittevaralise kahju väljamõistmise osas, kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
  2. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata maakohtu põhjendusi mittevaralise kahju väljamõistmise osas ning vastuseks apellatsioonile lisaks maakohtu otsuses toodud argumentidele märgib järgmist. VÕS § 128 lg 5 regulatsiooni kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Maakohus on asjakohaselt viidanud Riigikohtu praktikale mittevaralise kahju hüvitamise osas (RKTKo nr 3-2- 1-19-08 p 13, RKTKo nr 3-2-1-85-08, p 11-13, RKTKo nr 3 2 1 152-09, p 16) ning märkis õigesti, et C.C ’t süüdistatakse kannatanu ühekordses löömises pea piirkonda, mis objektiivselt põhjustas kannatanu ülahuulel vasakul nurgapoolel minimaalset turselist ala. Konkreetset veritsevat kohta ei täheldatud, teisi nähtavaid kehavigastusi ei täheldatud (T lk 90). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kannatanul tuvastatud objektiivne kehavigastus ei saa olla põhjuslikus seoses kannatanu peavaludega ja unehäiretega, mis algasid väidetavalt peale süüdistuses nimetatud lööki tekitamist. Nähtuvalt maakohtu poolt uuritud Tartu vangla vastusest kannatanu esindaja päringule seoses XX pöördumistega arstiabi saamiseks, viimase tervisekaardist ei nähtu, et XX oleks üldse kurtnud peavalusid. Unehäireid on isik kurtnud seoses varasemast traumast tekitatud valudega (T lk 151). Maakohus järeldas seega õigesti, et kannatanu väited seoses temal süüdistatava rünnaku järgselt tekkinud peavaludega ning suurenenud vaimsete kannatustega on paljasõnalised. Kohtukolleegium märgib aga, et XX-l esinevaid kannatusi ilmestavad tema kohtuistungil antud ütlused, millest nähtub, et ta on pidanud taluma vanglas 19 süüdistatavasuguse kriminaali, kurjategija, alkohooliku ja narkomaani suhtumist, pidanud nende eest ennast kaitsma, nendega laveerima kogu selle aja ja ootama millal järgmine kallaletung tuleb. (Tlk 60) XX sellised kannatused ja üleelamised ei ole aga etteheidetavad süüdistatavale, kuna XX on ise oma käitumise tagajärjel vanglasse sattunud. Samuti ei ole C.C süüdi kannatanul esinevas sügavas puudes. Kohtukolleegium ei nõustu seega kannatanu esindaja argumendiga, et kannatanule tekitatud mittevaraline kahju on võrreldes nn tavaolukorraga oluliselt suurem, kuna kannatanu oli ründajast objektiivselt nõrgem ja teatud määral ka sõltuv. Ringkonnakohus märgib, et kohtupraktikast nähtuvalt rünnataksegi reeglina kurjategijate poolt just nõrgemaid ja tihtipeale nendest sõltuvaid isikuid.
  3. Kannatanu esindaja ei nõustunud esitatud apellatsioonis maakohtu järeldusega, et süüdistatava kallaletung oli kannatanu enda poolt provotseeritud. Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et apellant ei nõustu maakohtu poolse tõendite hindamisega ja tõendite analüüsist ning nende hindamisest tehtud järeldustega, ei tähenda, et maakohus oleks tõendeid hinnanud ebapiisavalt või ühekülgselt. Kohtukolleegium ei nõustu apellandi järeldusega, et asjaoluga, et süüdistataval puudusid kehavigastused, kannatanu ning tunnistaja AA ütlustega on ümber lükatud süüdistatava verisoon toimunust. Kohtukolleegium märgib, et süüdistatav ei ole maakohtus väitnudki, et kannatanu poolt visatud kruusi tabamus oleks talle tekitanud kehavigastusi või üldse valu. Süüdistatav seletas, et ta üksnes ärritus kannatanu sellise käitumise peale. Tunnistaja AA ei andnud maakohtus ütlusi, mis mingilgi määral oleks vastuolus süüdistatava ütlustega. Maakohus vahetult veendus ning kirjeldas kohtuotsuses, et süüdistatav on tema puudest 4
(6)tingitud määral siiski võimeline liikuma, asju võtma ja liigutama, seega kohtukolleegium leiab, et alusetu on kannatanu esindaja seisukoht, et kannatanu ei olnud võimeline süüdistatavat kruusiga viskama. Maakohus on samuti veenvalt põhjendanud, miks ta ei usalda süüdistatava ütlusi selle kohta, et teda löödi süüdistatava poolt mitu korda rusikaga näkku ning sündmusele ei eelnenud tema poolt kruusiga süüdistatava viskamist. Kohtukolleegium märgib lisaks maakohtu põhjendustele süüdistatava ütluste ebausaldusväärsuse osas, et süüdistatav andis maakohtus vastuolulisi ütlusi. Nimelt vastuseks prokuröri küsimusele, mida hooldajad olid tol päeva tegemata jätnud seletas ta, et kella 11ks olid tal kõik hommikused toimetused tegemata, muuhulgas ei saanud ta söönuks. (T lk 58) Kannatanu esindaja küsimusele seletas kannatanu aga, et kell 7 hommikul andis talle süüa AA (T lk 62). Tunnistaja AA seletas kohtule, et süüdistatav C.C aitas teda kannatanule süüa anda ja kannatanu tõstmisega. (T lk 72) Ringkonnakohtu veendumusel ei ole vähetähtis asjaolu, et just süüdistatav C.C pöördus valvurite poole seoses toiminud konfliktiga. Tunnistaja YY ütluste kohaselt C.C esimesena teatas, et teda löödi kruusiga. Seejärel juba XX rääkis, et talle löödi näkku. (T lk 67) Sarnaselt maakohtuga ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas on üheselt tõendamist leidnud, et süüdistatava ja kannatanu vahel toimus konflikt, mille käigus kannatanu viskas süüdistatavat kruusiga ning vastuseks sellele käitumisele lõi süüdistatav C.C ühel korral kannatanut näkku.
  1. VÕS § 139 lg 1, 3 regulatsiooni kohaselt juhul, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Isiku (…) tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 nimetatud alusel vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus. Eelviidatu tähendab seda, et mittevaralise kahju tuvastamisel tuleb arvesse võtta ka kannatanu enda käitumist, mis eelnes kuriteo toimepanemisele.
  2. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel ning seetõttu võimaldab TsMS § 366 nõuda kohtult mittevaralise kahju hüvitamist õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel. Maakohus viitas asjakohaselt Riigikohtu mittevaralise kahju hüvitamise kohtupraktika kordusanalüüsile (Riigikohtu kohtupraktika kordusanalüüs. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades esimese ja teise astme kohtutes
  3. aastal. Tartu 2017), mille kohaselt Eesti kohtupraktikas on kehalise väärkohtlemisena kvalifitseeritud kuritegude toimepanemisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitis jäänud vahemikku 100-3000 €. Maakohus õigustatult viitas ka analüüsis toodud näidetele, kus 100 euro suurune hüvitis mõisteti välja kägistamise tagajärjel saadud mittepüsiva kaelavigastuse eest ja nt 1500-eurone hüvitis tööõnnetuse tõttu silmavigastuse tekkimise eest. Võttes arvesse kannatanu kehavigastust – minimaalset turselist ala ülahuulel ning enda käitumist, mis eelnes kuriteo toimepanemisele, nimelt konflikti süüdistatavaga, mille käigus ta viskas süüdistatavat kruusiga, tuleb asuda seisukohale, et õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks peab jääma summa, mis jääb allapoole kohtute poolt sarnase kahju eest väljamõistetud miinimumhüvitisele. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt väljamõistetud 50 eurot on toimepandud kuriteo kõiki asjaolusid arvestades seega õiglane hüvitis kannatanule mittevaralise kahju tekitamise eest. 9.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt menetluskulud on valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kannatanu XX’i esindaja vandeadvokaat Jugans Grossmann taotles 5

(6)kriminaalasja materjalide ja maakohtu otsusega tutvumise, apellatsiooni koostamise eest esindajatasu väljamõistmist, koos käibemaksuga, summas 168,00 eurot. Kohtukolleegium leiab, et esindaja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 18.10.2017 kohtumäärusega kannatanu XX’ile on antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, seega kannab apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riik. 10. Et kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi

§ 338

ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes

§ 337lg 1 p 1, § 344-345 lg 1, 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 28.11.2017.a.

otsuse C.C ’i suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. allkirjastatud digitaalselt 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.