4-24-844/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtunik Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja liik Tartu Ringkonnakohus

1. mai 2024 4-24-844 Mario Truu Viru Maakohtu
2. märtsi
3. a määrus N.N-i suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks N.N (isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. märtsi
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesolevat määrust saab vaidlustada kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja või N.N-i advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil määruskaebemenetluse pool sai käesolevast määrusest teada või pidi teada saama. MENETLUSE KÄIK
6. Politsei- ja Piirivalveameti
7. oktoobri
8. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2330,19,003520 karistati N.N-i karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 85 trahviühikut ehk 340 eurot. Otsus jõustus
9. novembril
11. Kohtuväline menetleja esitas
12. märtsil 2024 Viru Maakohtule taotluse N.N-ile määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga.
13. Viru Maakohtu
14. märtsi
15. a määrusega rahuldati see taotlus ja N.N-ile kohaldati 8 päeva aresti. Maakohus märkis, et N.N-il pole vara rahatrahvi tasumiseks. Kohus ei pidanud otstarbekaks rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga, sest N.N-il ei ole kindlat elukohta. Samuti puuduvad alused rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamiseks. Kohus ei tuvastanud ka mõjuvaid põhjuseid rahatrahvi tasumata jätmise kohta ega asjaolusid, mis välistaksid aresti kohaldamise.
16. Maakohtu määruse vaidlustas N.N , kes taotleb rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga. N.N viibib praegu vanglas ja vabaneb
17. juulil
18. Ta leiab, et ühiskonnale oleks kasulikum, kui tal lastaks teha üldkasulikku tööd. Lisaks peab ta hoolt kandma haige vanaema eest, sest tema ema viibib samuti vanglas. Ta hakkab vabanedes elama XXX. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et N.N-ile määratud rahatrahv tuleb asendada arestiga.
20. N.N-il on kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2330,19,003520 määratud rahatrahv tasumata ja tal ei ole vara, mille arvel seda teha. Kuigi KarS § 72 lg 1 võimaldab rahatrahvi tasumata jätmise korral asendada see peale aresti ka üldkasuliku tööga, ei saa seda menetletavas asjas pidada põhjendatuks. Aresti üldkasuliku tööga asendamisel tuleb hinnata üldkasuliku töö täideviimise perspektiivi. Maakohus välistas üldkasuliku töö põhjusel, et N.N-il puudub kindel elukoht. N.N väidab määruskaebuses küll seda, et tal on vabanedes elukoht olemas, kuid selle kinnituseks pole ringkonnakohtule esitatud tõendit. Ringkonnakohus leiab aga sedagi, et talle määratud rahatrahvi ei saaks asendada üldkasuliku tööga isegi siis, kui tal oleks kindel elukoht. Kriminaalasjas nr 1-21-3967 esitatud vangla materjalidest nähtub, et N.N-i on varem mitu korda kriminaalkorras karistatud ja vangistust kannab ta teist korda. Varem on tema suhtes kriminaalhooldus nurjunud, sest N.N rikkus nii registreerimiskohustust kui ka keeldu mitte tarvitada alkoholi. Kuriteod pani ta valdavalt toime alkoholijoobes. Ringkonnakohus osutab, et Riigikohus on alkoholiprobleemi pidanud üldkasulikku tööd takistavaks asjaoluks (vt RKKK 20.04.2009, 3-1-1-87-08, p 13). Samuti on kõnekas asjaolu, et N.N pole varem talle määratud üldkasulikku tööd nõuetekohaselt teinud. Väärteoasjas nr 4-17-1679 asendati N.N-ile määratud rahatrahv 5 tunni üldkasuliku tööga, kuid see jäi tal tegemata, mis tingis aresti täitmisele pööramise. Seetõttu on olemas kahtlus, et N.N ei teeks üldkasulikku tööd nüüdki. Ringkonnakohus peab mõistetavaks tema soovi aidata lähedast, ent ainuüksi see ei võimalda praegu aresti kohaldamata jätta.
21. Eelneva põhjal ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 147 lg 1 p-st 1, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 196 lg-st 2, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
22. märtsi
23. a määruse muutmata ja N.N-i määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2