Obsah (5)

§ 262§ 145§ 261§ 56§ 275

4-25-794 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuli 2025, Tallinn Väärteoasja number 4-25-794 (2317,24,009717) Kohtunik Andra Sild Väärteoasi K Ri kaeb

) § 262 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 eurot K R, isikukood xxx; elukoht: xxx Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) ; xxx kodakondsusega; e-post: xxx Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp, esindaja En Vizel Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 120, § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas: 1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija En Vizeli 10.02.2025 otsus väärteoasjas 2317,24,009717 muutmata ning K Ri kaebus rahuldamata. 2. K Rile

§ 262

lg 1 alusel määratud rahatrahv summas 400 eurot tuleb tasuda 45 päeva jooksul kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

2. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks (s.o arvates 10.07.2025), saadab vastavalt VTMS §-le 1 4-25-794 202 lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja, 10 päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta
3. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 10.02.2025 otsusega karistati K Ri

§ 262lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 eurot.

Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt pani menetlusalune isik Tallinnas, Mustamäe linnaosas, xxx toime avaliku korra rikkumise, mis seisnes selles, et isik enda sotsiaalmeedia platvormil TikTok tegi avalikkusele ajavahemikus 07.11.24 kuni 16.12.24 kaheksa video otseülekannet, milledes rääkis lastega seksimisest, öeldes erinevates videotes järgmisi väljaütlemisi: „xxx“; „xxx“; „xxx“; „xxx“. Samuti postitas isik 12.12.24 video, milles ta kutsus üles postitusi meeldivaks märkima, sest iga positiivne kommentaar on miinus üks laps, keda ta sel aastal kepib. Kõikides videotes oli isiku kõnepruuk häiriv, ähvardav ja pedofiilse alatooniga ebamoraalne. Selliste videote nägemisest olid häiritud mitmed asjasse puutumatud kõrvalised isikud Q Q, W W ja veel teised politseid teavitanud isikud nagu E E, R R ja K K. Selline käitumine ei vasta üleüldistele käitumise nõuetele ning oli häiriv ja hirmutav postitusi näinud kõrvalistele isikutele ning oma teoga isik kahjustas ühiskonna poolt omaks võetud häid kombeid, tavasid ja moraalitunnet. Menetlusaluse isiku kaebus 2. 27.02.2025 esitas K. R kaebuse, milles taotles kohtult kohtuvälise menetleja 10.02.2025 otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist või alternatiivselt talle mõistetud karistuse vähendamist. Lisaks soovis menetlusalune isik asja lahendamist kirjalikus menetluses. 3. Kaebuse kohaselt on K. R meelelahutaja, kelle hobideks on stand-up koomikuna esinemine ja erinevate nalja- ja ühiskonnakriitiliste videote tegemine sotsiaalmeedias. Kaebaja hinnangul on tema otseülekannetes esitatud sisuloome sihipärane ja transgressiivne protest, mis tuleneb kriitikast Eesti seadusandluse suhtes (

§ 145lg 1), mis lubab täiskasvanutel astuda vahekorda 16- ja 17-aastaste lastega.

Kaebaja looming ei ole juhuslik provokatsioon, vaid teadlik hoiatus: see paljastab, et kehtivad normid annavad võimaluse täiskasvanutel kasutada seaduslikku auku alaealiste lastega seksuaalvahekorda astumiseks ning seda on kaebaja ka korduvalt enda otseülekannetes selgitanud. K. R leiab, et kui see reaalsus tekitab ühiskonnas häirivat ja ähvardavat reaktsiooni, siis on vajadus muuta seadust, mitte karistada neid, kes „Eestis on pedofiilia legaalne“ probleemi avalikku tähelepanu äratavad. Sellest tulenevalt ei saa kaebaja väljaütlemisi tõlgendada kui häirivaid ebaseaduslikke üleskutsumisi, ülestunnistusi või ähvardavaid kavatsusi. Kaebaja hinnangul tuleb tema väljaütlemisi käsitleda nagu igakülgselt seaduspärast käitumist.

1. Kaebaja ei nõustu PPA poolt väärteo kvalifitseerimisega korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p 2 järgi, mille kohaselt sisaldasid kaebaja TikToki videod solvamist, ähvardamist või 2 4-25-794 hirmutamist, kuivõrd selline tõlgendus on vastuolus faktiliste asjaolude ja kehtiva seadusega. Põhjendusena viitab kaebaja KorS § 55 kommenteeritud väljaande lehekülgedele 177-178 ning kokkuvõtlikult leiab, et KorS § 55 kommentaaridest lähtuvalt ei vasta tema käitumine sisult tegevustele nagu solvamine, ähvardamine ega hirmutamine. Kaebaja ei ole üheski TikToki videos kasutanud solvavat kõnepruuki mistahes üksikisiku ega grupi vastu. Tema väljendused olid abstraktsed ja kritiseerisid kehtivat seadust, mitte ei rünnanud üksikisikuid. Kaebaja väited olid meelevaldsed ülespuhutud provokatsioonid, mitte konkreetsed ähvardused ning PPA ei ole tõendanud, et kaebaja sõnad suunati kellegi suunas või need tekitasid mõistlikku hirmu millegi ebaseadusliku täideviimise ees. Veel märgib kaebaja, et hirmutamine nõuab objektiivset hirmu tekitamist ja seda hinnatakse keskmise objektiivse isiku kaudu. Seega peab hirm põhinema objektiivsetel asjaoludel, mida saab tõestada.
2. Maakohtule esitatud kaebuses leiab K. R, et PPA poolt kaebaja tegudele antud tõlgendus rikub Põhiseaduse (PS) §-de 45 ja 38 sisu. Kaebaja hinnangul oli tema tegevus sotsiaalmeedias ühiskonnakriitiline performance, mis ei kujuta otsest ohtu ega õhuta vägivalda. Viidates Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikale (Handsyside vs. Ühendkuningriik) leiab kaebaja, et tema šokeeriv väljendus on lubatav, kuivõrd see kritiseerib seadusi, mitte ei õhuta nende rikkumist. Vaidlusalused videod on kontekstist välja rebitud ning PPA on jätnud tähelepanuta videod, kus kaebaja selgitab enda eesmärki ja probleemi moraalselt kahtlase paragrahviga (

§ 145lg 1).

Kaebaja eesmärk on provotseerida seadusemuudatust, mitte normaliseerida pedofiiliat. Kunstivabadus hõlmab šokeerivaid väljaütlemisi. EIK on korduvalt rõhutanud, et kunst ei pea olema esteetiliselt moraalne ega moraalselt neutraalne (Alinak vs Türgi). Kaebaja tegevus on sotsiaalne protest, mis kasutab äärmuslikke väljendeid, et tekitada diskussiooni. PPA on kvalifitseerinud kaebaja tegevuse avaliku korra rikkumisena KorS § 55 lg 1 p 2 alusel, kuid tegelikult on tegemist õigustatud avaliku arutelu algatamisega. PS § 45 lg 1 kohaselt on igaühel õigus „levitada ideid, arvamusi ja veendumusi“, kaasa arvatud kriitika seaduste kohta.

1. Kaebuse kohaselt tuleb KorS § 55 lg 1 p 2 järgi hinnata sõnumit keskmise objektiivse isiku perspektiivist, mis tähendab, et sõnumi mõte peab olema üheselt mõistetav ka neile, kes ei ole sõnumi loojad. Kaebaja tegi ajavahemikus 07.22.2024–16.12.2024 33 otseülekannet, mille kogukestuseks oli 83 tundi. Nendel otseülekannetel oli kokku üle 125 000 vaataja. Kaebaja arvates just selline laiaulatuslik publiku kaasatus kinnitab, et kaebaja sõnumi sisu ja ühiskonnakriitiline eesmärk on ka keskmise mõistliku isiku jaoks arusaadav. PPA tõendusmaterjal on fragmentaarne, kasutatud on kontekstist välja rebitud lõike ja jäetud kõrvale sõnumi terviklik kontekst ja muud inimlikud seosed, mis mängivad olulist rolli sõnumi üldises tajus. Kaebaja kõnepruuk otseülekannetes ei olnud solvav, ähvardav ega hirmutav. Kokkuvõtvalt näitavad nii sõnumi terviklikkus kui ka objektiivne publiku reaktsioon, et kaebaja sõnum oli selgelt mõistetav ja sellel puudusid ebamoraalsed ja häirivad tunnused.
2. Lisaks palub kaebaja arvestada kergendava asjaoluna, et tema postituste sisu oli suunatud provokatiivsele meelelahutusele ja ühiskondliku arutelu algatamisele, mitte hirmu või kahju tekitamisele. Veel palub kaebaja arvestada, et tal ei olnud väärteoprotokolli koostamise ajal ühtegi kehtivat karistust. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht
3. Kohtuväline menetleja nõustub väärteoasjas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning asub seisukohale, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. 3 4-25-794
4. Kohtuvälise menetleja seisukohast on tõendatud, et K. Ri teod on toime pandud avalikus kohas, kuivõrd Riigikohus on asjas nr 4-22-3610 asunud seisukohale, et avalikult toimepanduks võib lugeda ka tegu, mis on aset leidnud internetis, kui juurdepääs on määratlemata isikute arvule. Kaebaja ise on kohtule esitatud kaebuses märkinud, et tema TikToki otseülekandeid vaatas üle 125 000 inimese, mis omakorda kinnitab fakti, et tegemist on avaliku kontoga, mis on kergesti kättesaadav määratlemata isikute ringile. Ka pidi kaebaja aru saama, et tema väljaütlemised võivad häirida teatud inimesi ja tekitada neile hirmutunnet. Seda näitab asjaolu, et kõrvalised isikud teavitasid nimetatud videotest politseid.
5. Kohtuväline menetleja leiab, et K. Ri poolt toime pandud tegu vastab

§ 262lg 1 objektiivsetele tunnustele.

Subjektiivselt on tegu toime pandud vähemalt otsese tahtlusega. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud. Ei esine ka teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

1. Kokkuvõtvalt leidis kohtuvälise menetleja esindaja kohtule esitatud kirjalikus seisukohas, et kohtuvälise menetluse käigus ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ja on põhjendatud ning karistuse määramisel on arvestatud nii eri- kui kui üldpreventiivsete eesmärkidega. Isiku süüd ei saa lugeda väikseks, kuivõrd seesugune eneseväljendusviis on ületanud igasuguse hea tava piirid ja võib kujuneda ohuks alaealistele ja nende vanematele. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil.
3. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
5. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta pani toime avaliku korra rikkumise, mis seisnes selles, et ta tegi aadressil Tallinn, XXX enda sotsiaalmeediaplatvormil ajavahemikul 07.11.2024 kuni 16.12.2024 avalikkusele kaheksa video otseülekannet, milledes rääkis lastega seksimisest. Kõikides videotes oli isiku kõnepruuk häiriv, ähvardav ja pedofiilse alatooniga, ebamoraalne. Selliste videote nägemisest olid häiritud mitmed asjasse puutumatud kõrvalised isikud. Selline käitumine ei vasta üleüldistele käitumise nõuetele ja oli häiriv ja hirmutav postitusi näinud kõrvalistele isikutele ning oma teoga kahjustas isik ühiskonna poolt omaks võetud häid kombeid, tavasid ja moraalitunnet. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik KorS § 55 lg 1 p 2 nõudeid ning pani toime

§ 262lg-s 1 sätestatud väärteo. 4 4-25-794 16. Kor

S § 55 lg 1 p 2 kohaselt on keelatud avalikus kohas käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada.

§ 262lg 1 näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. Avalikuks kohaks loetakse Kor

S § 54 mõttes määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Avaliku koha mõistet on laiendanud Riigikohus 09.03.2023 otsusega nr 4-223610, milles käsitletavad teod on toime pandud sotsiaalmeedia keskkonnas Facebook. TikTok on sotsiaalmeediaplatvorm, kus saab jagada kõikvõimalikku infot, reklaame, meelelahtutust, jne mitte ainult piiratud isikute ringiga, vaid piiramatu hulga inimestega. Seega asetub sotsiaalmeediakeskkond TikTok eelmainitud Riigikohtu lahendi valguses avalike kohtade hulka, kuivõrd KorS § 54 käsitluse kohaselt on tegemist määratlemata isikute ringile kättesaadava jutusaidiga. Ka kaebaja K. Ri enda poolt kohtule esitatud kaebusest nähtub, et tema poolt kõnealuse sotsiaalmeedia platvormil postitatud videoülekannetel oli kokku üle 125 000 vaataja. 17. Puudub igasugune vaidlus selles, et K. R kasutas TikToki keskkonnas tehtud videoülekannetes väljendeid ja lauseid, mida on väärteomenetleja poolt kajastatud nii K. Rile 14.01.2025 koostatud väärteoprotokollis (tl 2) kui ka kõnealuses väärteoasjas 10.02.2025 tehtud väärteootsuses (tl 19-20). K. Ri poolt ajavahemikul 07.11.2024 kuni 16.12.2024 tehtud otsepostitustes kasutatud ja väärteoprotokolli koostamise ajendiks olnud väljendite kasutamist kinnitavad lisaks nii videofailide vaatlusprotokoll (tl 6-7) kui ka sellele lisatud videosalvestis. 18.

§ 262lg 1 näeb ette vastutuse, kui avalikus kohas rikutakse käitumise üldnõudeid, mis omakorda on sätestatud eelkõige Kor

S §-s 55. Kuna seaduses ei ole võimalik loetleda kõiki võimalikke avalikus kohas toimuvaid rikkumisi või häirimisi, on KorS § 55 preambulis sätestatud üldklausel mille järgi on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil ja sama paragrahvi lg 1 p-des 1-8 toodud loetelu pole selles osas ammendav (vt. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne 2021, lk 832, p. 3.2.1). Muuhulgas on KorS § 55 lg 1 punkti 2 kohaselt keelatud avalikus kohas teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada (vt. ka

-i kommenteeritud väljaanne 2021, lk 835, p. 3.4.) 19. Kohtule esitatud kaebuses asus K. R seisukohale, et tema poolt TikToki keskkonda üleslaetud ja ka reaalaajas tehtud postitused olid kantud eesmärgist pöörata tähelepanu Eesti Vabariigis kehtiva

§-le 145 lg 1, mis kaebaja hinnangul võimaldab 16- ja 17-aastaste alaealistega astuda seksuaalsuhtesse ehk teisisõnu, Eestis on pedofiilia legaalne. Sellest tulenevalt oli tema laiemaks eesmärgiks juhtida üldsuse tähelepanu antud temaatikale, et ühiskonnas tekiks laiem arutelu. Lisaks leidis K. R, et väärteomenetleja on jätnud tähelepanuta videod, kus ta selgitab enda eesmärki ja probleemi moraalselt kahtlase paragrahviga ehk teisisõnu on osad videod kontekstist välja rebitud.

1. Kaebaja leidis, et tema poolt tehtud videod on meelelahutusliku vormiga ühiskonnakriitiline transgressiivne kunst ja ta ei ole oma tegevusega kedagi konkreetselt solvanud, ähvardanud ega soovinud hirmutada.
2. Kohus kaebaja seisukohtadega ei nõustu ning leiab, et K. Ri poolt TikToki laetud postitused kui ka videoülekanded, milles oli kasutatud punktis 1 tsiteeritud väljendeid, olid oma olemuselt häirivad, pedofiilse alatooniga ja igasuguse kahtluseta vastuolus ühiskonnas omaks võetud kommete, tavade ja moraalinormidega. Kuidas teisiti nimetada olukorda, kus 5 4-25-794 politseisse pöördusid mitmed erinevas vanuses inimesed, olles äärmiselt häiritud K. Ri tegevusest TikTokis. Nii nähtub tunnistaja, politseiametnik XXX ütlustest (tl 9), et esimene teade K. Ri postitustest tuli Messengeri 08.11.2024 kell 14.55 A A poolt, kes saatis ka kuvatõmmise K. Ri Tiktoki videotest. Järgmised tulid 11.11.2024 nii Messengeri kui meili teel; pöördujaks K K. Edasiselt tuli kaks pöördumist 12.11.2024, üheks pöördujaks murelik ema E E. Viimane teade tuli 17.11.2024 läbi Messengeri R R. Tunnistaja G.-K. xx sõnade kohaselt häiris kõiki pöördujaid K. Ri videote õõvastav sisu, lubadused lapsi seksuaalselt kasutada ning selle juurde enda filmimine lasteaia ja kooli ees ning sealt lastele lehvitamine.
3. Asjaolu, et K. Ri videod TikTokis olid äärmiselt häirivad kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute jaoks, tuleneb ka tunnistaja W Wi ütlustest (tl 11). Tunnistaja kirjelduse kohaselt nägi esmalt tema sõbranna K. Ri videot, kus viimane nö lives räägib laste ahistamisest. Seejärel vaatas H. W, kes on samuti TikToki kasutaja, K. Ri postitusi ning see mida ta nägi, oli väga ebameeldiv. Seda enam, et tunnistajal endal on xx-aastane tütar. Kui H. W kolm päeva hiljem nägi veel kolme Ri videot, mis tulid talle videopostituse voona, pöörduski ta teavitusega politseisse.
4. Et K. Ri videod ei olnud häirivad mitte üksnes lapsevanematele, vaid ka noorematele inimestele, tõendavad tunnistajana üle kuulatud Q Q ütlused (tl 12). Nii kirjeldab tunnistaja oma ütlustes, kuidas 14.12.2024 internetis surfates märkas ta, et isik nimega K. R sotsiaalmeedia platvormil TikTok postitas video, milles ta rääkis sellest, et lapsed ei oska üldse seksida ja et detsembris kepib ta kõik laste emad läbi. Video postituse kuupäevaks oli 12.12.
5. Tunnistaja sõnul avastas ta 16.12.2024 uue video, kus K. R kutsub üles postitust meeldivaks märkima, sest iga positiivne kommentaar on miinus üks laps, keda ta kepib sel aastal. Nähtuvalt tunnistaja J. J ütlustest oli ta neid postitusi nähes väga häiritud, tal tekkis rõve tunne, mistõttu otsustas ta need postitused oma mobiiltelefoniga salvestada ja edastada politseisse, kuna leidis, et selliste videote tegemine ja postitamine ei ole ühiskonnas aktsepteeritav.
6. Kohus leiab, et ei ole oluline, milline oli K. Ri enda arusaam või eesmärk väärteoasjas vaadeldud ja tunnistajate ütlustes kirjeldatud videotest. Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et K. Ri videod on tekitanud teistes kõrvalistes isikutes, kes neid nägid, häirivaid tundeid ja kuigi K. R kohtule esitatud kaebuses peab oma tegevust ühiskonnakriitiliseks performance´ks, transgressiivseks kunstiks, leiab kohus, et tegemist on eesmärgiga saada ja omada TikTokis maksimaalselt suurt vaatajaskonda, seejuures vahendeid valimata. Sellisele eesmärgile osutab üsna selgelt ka K. Ri kaebus, kus ta tituleerib end meelelahutajaks, kelle hobideks on stand-up koomikuna esinemine ja erinevate nalja- ja ühiskonnakriitiliste videote tegemine sotsiaalmeedias. Tänapäeval sotsiaalmeedias tegutsevate erinevate blogijate, suunamudijate jt aktiivselt erinevaid teemasid kajastavate/postitavate inimeste üheks eesmärgiks on vaieldamatult tähelepanu saamine ja tuntuse kogumine, mille poole püüdles ka K. R.
7. Kohtule esitatud kaebuses viitab K. R PS § 45 esimesele lausele, mille kohaselt on igaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Kaebaja ei ole aga mingil seletamatul põhjusel pidanud oluliseks sama § järgmist lauset: Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks ehk teisisõnu on käsitlenud PS §-s 45 sätestatut endale sobivamal moel. 6 4-25-794
8. PS § 19 sätestab igaühe õiguse vabale eneseteostusele, kuid seejuures tuleb silmas pidada, et igaüks oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austaks ja arvestaks teiste inimeste õigusi ja vabadusi, põhiseaduslikku korda ning häid kombeid. Kuigi kohus nõustub osaliselt K. Ri kaebuses toodud mõttega sellest, et kunstivabaduse all on aktsepteeritavad šokeerivad ja ühiskonnakriitilised väljaütlemised, ei ole K. R käesolevas kaebuses käsitletud videopostitusi tehes arvestanud sellega, et avalikke postitusi sotsiaalmeedias jälgivad väga erinevad ühiskonnagrupid ning on kaaskodanikke, kelle jaoks K. Ri poolsed laste seksuaalset väärkohtlemist kirjeldavad väljaütlemised on häirivad, avalikku korda ja ühiskonnas kehtivaid reegleid rikkuvad. Kuigi K. Ri enda selgitustest nähtuvalt oli tema eesmärk šokeerivalt pöörata üldsuse tähelepanu seaduseaugule

-s, olnuks kaebajal ühiskonnas kehtivate seadustega mittenõustumise korral võimalik valida ka muid ühiskonnareeglite ja -väärtushinnangutega kooskõlas olevaid väljendusviise. 27. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et K. R rikkus KorS § 55 lg 1 p-s 2 sätestatut ja pani sellega toime

§ 262lg-s 1 ettenähtud väärteo.

Täidetud on

§ 261objektiivne koosseis – avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine.

Subjektiivsest küljest on tegu toimepandud otsese tahtlusega. Karistus 28.

§ 262

lg 1 g 1 kohaselt karistatakse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut (kuni 31.12.2024 kehtiva redaktsiooni kohaselt vastab 1 trahviühik 4-le eurole). 29. Kohus viitab, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks vastava süüteokoosseisu sanktsiooni keskmine määr. Edasi tuleb tuvastada isiku süü suurus, mis on

§ 56lg 1 kohaselt karistamise aluseks.

Isiku süü suuruse hindamisel lähtutakse teo toimepanemise asjaoludest. Tuvastada tuleb ka isiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Nende põhjal saadakse konkreetne süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr, mis võib jääda sanktsiooni keskmisest määrast üles- või allapoole. Isiku süüle vastavat karistuse määra korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. 30.

§ 262

lg 1 sanktsioonis ettenähtava rahatrahvi maksimaalne määr on 100 trahviühikut, seega keskmine määr on 50 trahviühikut. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse rikkumise raskust ja leiab, et isiku süü on suur. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et K. Ri väljendusviis on ületanud kaugelt igasuguse ühiskonnas omaks võetud hea tava piirid ning võib kujuneda ohuks nii alaealistele kui nende vanematele. K. R oma süüd ei tunnista, tema vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri andmete kohaselt on K. Ril üks kehtiv väärteokaristus, mille eest on määratud karistusena rahatrahv summas 480 eurot

§ 275alusel võimuesindaja solvamise eest.

Nimetatud tegu on toime pandud 16.11.2024 ehk sisuliselt samal perioodil käesolevas otsuse käsitletavate avaliku korra rikkumistega. Rahatrahvi tasumise kohta väärteotoimikus oleva karistusregistri kohaselt info puudub, kuid võimuesindaja solvamise eest määratud väärteokaristus kinnitab taaskord K. Ri ükskõikset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse.

1. Kohtuväline menetleja on K. Rile karistuse määramisel arvestanud tema süü suurust ja rikkumise raskust ning üld- ja eripreventiivseid asjaolusid. Kirjalikus seisukohas on kohtuvälise menetleja esindaja märkinud, et isiku süü ei ole väike, kuid kohtu hinnangul võib menetlusaluse isiku süüd nimetada otsesõnu suureks. K. Ri vastutust kergendavaid ega 7 4-25-794 raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Karistuse määramisel on oluline arvestada, et K. Ri on varem väärteokorras karistatud. Talle määratud rahatrahv summas 480 eurot on siiani tasumata. Seega on määratud rahatrahv proportsionaalne ja vastab süü suurusele ning kohtul puudub põhjendatud vajadus kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks.
2. Kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Peale rahatrahvi tasumist kantakse karistusregistris olev väärteokaristus arhiiviandmetesse karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel ühe aasta möödumisel rahatrahvi täielikust tasumisest.
3. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Sild kohtunik 8