KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Ele Liiv, Indrek Soots ja Neve Uudelt Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht 15.08.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-19550 Tsiviilasi V.E hagi Q.Y vas

) § 372 lg 5) Asjaolud

1. V.E (hageja) esitas 27.12.2024 Pärnu Maakohtule hagiavalduse Q.Y (kostja) vastu ühisvara jagamise ja kulutuste hüvitamise nõudes. Hageja palub jagada poolte ühisvara selliselt, et ühisvara koosseisu kuuluvate esemete ja õiguste omand jääb kostjale kohustusega hüvitada hagejale ühisvara koosseisu väärtusest pool, sõltumata vara olemusest, kooseisust ja asukohast, välja arvatud juhul, kui vara asub Venemaa Föderatsioonis või Valgevene Vabariigis. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 25.04.2014 Venemaal ning lahutati Eestis 24.11.2021 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-21-
2. Hageja ja kostja on Venemaa Föderatsiooni kodanikud. Hageja elab elamisloa alusel Eestis. Kuni 16.06.2023 elas kostja elamisloa alusel Tallinnas ning alates 23.05.2024 viibib kostja koos poolte ühise lapsega Eestis aadressil XXX. Pooled on jaganud üksnes Venemaal asuva ühisvara, kuid ülejäänud ühisvara on jagamata. Kostjale kuulub äriühing X OÜ, mis registreeriti poolte abielu ajal ning mis kuulub ühisvara hulka. Samuti kuulub kostjale korter asukohaga YYY, mille omandamiseks on kostja kasutanud ühisvarasse kuuluvat raha (sh abielu kestel saadud töötasu). Lisaks on kostja omandanud
3. aastal ehk abielu ajal ca 1 000 000 euro suuruse nõudeõiguse X OÜ vastu. Nõude loovutamise lepingu aluseks on L Ltd ja X OÜ vahel 05.06.2017 sõlmitud laenuleping nr 1AA, millega L Ltd andis X OÜ-le laenu 1 000 000 eurot. Hagejale ei ole teada kogu ühisvara koosseis, mistõttu palub hageja, et kohus kohustaks kostjat esitama nimekirja ühisvara koosseisu kohta. Samuti
4. aasta nõude loovutuse aluseks olevad dokumendid ja tõendid selle loovutuse alusel omandatud nõuete täitmise kohta ning tõendid Jurmalas asuva korteriomandi soetamiseks kasutatud rahaliste vahendite kohta.
5. Pärnu Maakohus edastas 30.12.2024 asja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule. Maakohtu määrus
6. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 371 lg 2 p 2 alusel. Hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, ning hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 3.

1. Esitatud hagi alusel ei ole võimalik ühisvara jagada. Hagiavaldus ei sisalda jagatava vara nimekirja, tõendeid vara olemasolu kohta, varaesemete täpset identifitseerimist, varaliste õiguste ja kohustuste täpset identifitseerimist, ühisomandi lõpetamise viisi valikut, vara jagamise ettepanekuid ega põhjendust, miks tuleb vara jagada hageja taotletud viisil. Samuti 2 ei sisalda hagi hüvitiste arvutusi ja nõudeid, mille rahuldamisel on kohtul võimalik need lahendi resolutsiooni kanda. Hageja peaks osaühingu osas esitama ühisomandi lõpetamise nõude ning tegema ettepaneku, kuidas ettevõte jagada, milline kompensatsioon mõista välja varast ilma jäävale poolele jne. 3.
2. Tegemist ei ole ühisvara jagamise hagiga, millele kostja saaks või peaks vastama. Isegi kui eeldada, et tegemist on ühisvara jagamise nõudega, on hagi esitatud ulatuslike puudustega, mida ei ole võimalik menetlusdokumendi täpsustamisega parandada. Sisuliselt tuleb hagejal ühisvara jagamiseks esitada kohtule uus korrektselt vormistatud hagi, millest nähtuks jagatava ühisvara koosseis, jagamise viis ja kompensatsiooni suurus, kui selle väljamõistmist nõutakse. Hagi eseme nõuded peavad olema esitatud selliselt, et neid saaks ka hagi rahuldamise korral täita (sh peavad nõuded olema täidetavad ka muu otsuse tekstita). Hagiavalduse resolutsioon peaks olema otse kohtuotsuse resolutsiooni ülekantav, st peab vastama kohtuotsuse resolutsioonile kehtestatud nõuetele.

§ 363

lg 1 p 2 sätestab, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hageja peab kohtule hagiavalduses selgelt ja ammendavalt välja tooma hagi aluseks olevad asjaolud. 3.

1. Hageja esile toodud asjaoludel ei ole hagejal võimalik taotletavat eesmärki (ühisvara jagamine) saavutada. Hagejal on võimalik nõude olemasolul nõuetekohaselt vormistatud hagiga uuesti kohtusse pöörduda. 3.
2. Maakohus jättis menetluskulud

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

Määruskaebus

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise üle otsustamiseks. 4.
2. Hagiga taotletavat eesmärki on võimalik saavutada. Hagiavaldus oleks saanud olla sisu poolest detailsem, sh sisaldada hinnangut vara väärtusele ning konkreetset hüvitise summat.

§ 340

lg 1 alusel ei välista sellised puudused aga hagi menetlemist ning maakohus oleks pidanud andma hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Siinsel juhul ei ole võimalik mh pangasaladuse tõttu esitada kõiki ammendavaid tõendeid ja täpset vara nimekirja ilma hagi menetlemata ja kohtu kaasabita. 4.

1. Lisaks tuleb arvestada, et hagiavaldus esitati 27.12.
2. Ühisvara väärtus tuleb ilmselt niikuinii uuesti hinnata, sest hüvitise väärtus arvestatakse vara jagamise seisuga. Hagiavalduse esitamise seisuga oli X OÜ viimane kättesaadav majandusaasta aruanne esitatud
3. aasta kohta, mis ei pruugi peegeldada vara tegelikku väärtust vara jagamise ajal. Kui hageja tõendite kogumise taotlus ei olnud piisavalt konkreetne, oleks kohus võinud paluda lasta seda täpsustada. 4.
4. Alates
5. aasta jaanuarist ei ole kostjal elukohta Eestis. Mitme välisriigi jurisdiktsioonis on ühisvara jagamise nõuete aegumistähtaeg kolm aastat alates abielu lahutuse otsuse jõustumisest. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest olukorras, kus hagi on olnud kohtus üle nelja kuu. Menetluse edasine käik 3
6. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ning saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 8. Kostja on määruskaebusele esitatud vastusega esitanud tõenditena enda elamisloa väljavõtte ning abieluvaralepingu koos tõlkega. Kohus ei hinda hagiavalduse menetlusse võtmisel tõendeid ning kostjal on võimalik hageja nõude osas oma vastuväiteid koos tõenditega esitada asja sisulise lahendamise käigus maakohtule. Samuti ei ole käesoleva määruskaebuse lahendamisel vaidluse all kohtualluvuse küsimus. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kostja tõendid

§ 238lg 1 alusel vastu võtmata.

9. Maakohus leidis ekslikult, et esitatud hagi alusel ei ole võimalik selles taotletud eesmärki saavutada. Õiguskaitsevajadus puudub, kui esitatakse objektiivselt täiesti kasutu hagi, nii et hagejal ei saa taotletava kohtuotsuse suhtes olla mingisugust kaitsmisväärset huvi. Sellest saab rääkida üksnes väga erandlikel asjaoludel, sest põhimõtteliselt on igal isikul subjektiivne õigus nõuda, et õigusliku küsimuse tekkimisel kohus seda kontrolliks ja selle kohta seisukoha võtaks (

II komm

§ 371

lg 2 p 1 või 2 alusel saab hagi menetlusse võtmisest keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-17716, p 10). Hageja haginõude eesmärgiks on jagada poolte ühisvara PKS § 37 alusel. Hageja on hagis nimetanud, milline vara talle teadaolevalt ühisvarasse kuulub. Kuna hagejale ei ole teada ühisvara täpne koosseis, palub ta tõendite kogumise näol kohtu kaasabi selle väljaselgitamiseks. Ühisvara koosseis ja väärtus on seega eelduslikult võimalik välja selgitada asja menetlemise käigus. 10. Kui maakohus leidis, et hagis esinevad puudused ning hagejal tuleks hagi nõuet ja asjaolusid täpsustada, tulnuks hagi

§ 3401

lg 1 alusel käiguta jätta ning anda hagejale võimalus hagis esinevad puudused kõrvaldada.

1. Seega keeldus maakohus alusetult hagi menetlusse võtmisest ning maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) 4