Obsah (11)

§ 113§ 173§ 492§ 3§ 1§ 115§ 101§ 108§ 103§ 127§ 132

KOHTUMÄÄRU S Kohus Kohtunik Harju Maakohus Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Määruse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2025.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-4726 Tsiviilasi Menetlusosalised j

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

1. Avalduse kohaselt toimus kannatanu (kindlustusvõtja) 04.03.2024 teate kohaselt korteriomandis aadressil Valdeku 105-6, Tallinn veekahju. Avaldaja koostööpartner Roheline Laine OÜ sai kindlustusvõtjalt telefoni teel kahjuteate, mille kohaselt avastas kindlustusvõtja 26.02.2024, et Valdeku 105-6, Tallinn korteri lagi on märg ja rikutud, vesi tuli ülevalt korterist. Kindlustusvõtja 04.03.2024 avaldajale saadetud e-kirjast nähtub, et kindlustusvõtja oli kaks nädalat kodust eemal ja sel perioodil toimus veeavarii.
2. Korteriühistu selgituse kohaselt sai veeleke alguse korterist Valdeku 105-77, Tallinn, mille omanik oli kahjujuhtumi toimumise ajal puudutatud isik Z.N.
3. Korteriomandi asukohaga Valdeku 105-6, Tallinn omanikuks on kannatasu/kindlustusvõtja Y, kes on sõlminud avaldajaga AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kindlustuslepingu nr
4. Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil Valdeku 105-6, Tallinn. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 200 eurot.
5. Avaldaja esindaja teostas kahjustada saanud korteri Valdeku 105-6, Tallinn ülevaatuse ning koostas ülevaatuse aruande: tegemist ühetaolise ühika köök-toaga, asub esimesel korrusel; kolmandalt korruselt tuli veeavarii tõttu vesi nii koridori kui ka korterisse; kahjustatud on duširuum - kipsplaadid, PVC seinapaneelid, kipslagi ja vannitoa-esikuvaheline sein on niiske; toas kööginurga kohal on lae viimistlus pundunud, sein on samuti kahjustatud - seineksi all pahtel pundunud; sama olukord ka välisukse kohal. Kahju ülevaatuse aruandes on kahju ülevaatuse käigus tehtud fotod, mis tõendavad, et korteri nr 6 siseviimistlus sai kahjujuhtumi tagajärjel kahjustada.
6. Kindlustustööde OÜ tegi korteri Valdeku 105-6, Tallinn remondiks hinnapakkumise 7978,04 eurot, mis oli avaldaja hinnangul korteri parandamiseks mõistlik ja vajalik korteri siseviimistluse taastamiseks ja veekahjustuse tagajärgede kõrvaldamiseks.
7. Kindlustusvõtja soovis ise remonti teostada ning saada hüvitist rahalise hüvitisena, mistõttu lepiti kindlustusvõtjaga kokku rahalise hüvitise maksmises. Avaldaja maksis kindlustusvõtjale rahalist hüvitist vähendatud ulatuses ehk 7300 eurot (vastavalt hinnapakkumisele ja ilma omavastutuseta 200 eurot, mis jäi kindlustusvõtja kanda).
8. Avaldaja saatis 09.08.2024 puudutatud isikule rahvastikuregistrijärgsele elukohaaadressile) kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, sest veekahju sai puudutatud isikule kuuluvast korterist ning andis tähtaja kahju hüvitamiseks hiljemalt 26.08.2024, kuid puudutatud isik kahju ei hüvitanud. Avalduse kohaselt ei hüvitanud Swedbank P&C Insurance AS kui puudutatud isiku kindlustusandja puudutatud isikule kahju, sest kahju juhtus enne kindlustuspoliisi sõlmimist. Puudutatud isiku seisukoht
9. Puudutatud isik Z.Nle on avalduse materjalid tähtsaadetisena saatmisega kätte toimetatud 03.04.2025, kuid puudutatud isik avaldusele oma seisukohta kohtu määratud tähtajaks (s.o 17.04.2025) ei esitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2 2-25-4726
10. Korteriomaniku avalduse asjas, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, vaatab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja
11. ptk sätete järgi läbi hagita menetluses. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr 2-19-19516/13 punkti 14 järgi lahendatakse hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõuded, mille esitab kindlustusandja, kuivõrd temale on

§ 173

ja

§ 492lg 1 järgi üle läinud nõue kahju tekitaja vastu. Seega tuleb esitatud avaldus lahendada hagita menetluses. Ts

MS § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 614 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisteks avaldaja ja puudutatud isik. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldaja nõue on põhjendatud, millest tulenevalt rahuldab kohus avalduse. Kohus põhjendab kohtulahendit järgmiselt.
2. Esmalt tuvastab kohus, kas avaldaja kui kindlustusandja on õigustatud isik kahjunõude esitamiseks.
3. Avalduse kohaselt toimus korteriomandis aadressil Valdeku 105-6, Tallinn veekahju. Korteriühistu selgituse (dtl 23) kohaselt sai veeleke alguse korterist Valdeku 105-77, Tallinn, mis kuulub puudutatud isik Z.Nle (dtl 28). Korteriomandi asukohaga Valdeku 105-6, Tallinn omanikuks on Y, kes on sõlminud avaldajaga kindlustuslepingu nr 5124396242 (dtl 9 jj). Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil Valdeku 105-6, Tallinn. Avaldaja kui kindlustusandja on kindlustuslepingu alusel 14.05.2024 hüvitanud kahjustada saanud Valdeku 105-6, Tallinn korteriomanikule tekkinud kahju kokku 7300 eurot (dtl 27). 14.

§ 492

lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

1. Kuivõrd avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kindlustusandjana on hüvitanud kahjustada saanud korteri omanikule kui kindlustusvõtjale (Yle) tekkinud kahju, siis on kahjustada saanud korteriomaniku nõue hüvitatud kahju ulatuses läinud üle avaldajale. Seega on avaldajale üle läinud kindlustusvõtja nõue 7300 euro ulatuses.
2. Järgnevalt tuvastab kohus, kas avaldaja kahjunõude eeldused on täidetud, st kohustuse rikkumine, kahju tekkimine, põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel ning vastutus.
3. Korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda võlaõigusseaduse (

) § 115 lg 1 alusel. Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel

§ 3

p 6 mõttes, millele kohaldub

§ 1

lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt Riigikohtu 13. veebruari 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23). Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KrtS § 31 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt Riigikohtu 13.02.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-21-186-12, p 10). Juhul, kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandit kasutades, on kahju hüvitamise üldsätteks

§ 115lg 1.

3 2-25-4726 18. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada

§ 101

lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist

§ 108

alusel ja kahju hüvitamist

§ 115lg 1 alusel.

19.

§ 115

lg 1 teise alternatiivi kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. 20. Kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui on täidetud järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): - teine korteriomanik on kohustust rikkunud (

§ 115

lg 1); - teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (

§ 115

lg 1,

§ 103

lg 1); - kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

1. Vastavalt eeltoodule tuleb kohtul kontrollida, kas eeltoodud punktis nimetatud kahjunõude eeldused on täidetud. - kohustuse rikkumine
2. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras eriomandi ese ning ta peab hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju.
3. Puudutatud isikuks on Z.N, kes on Valdeku 105-77, Tallinn korteri omanik, kus toimus vastavalt korteriühistu teatele (dtl 23) veeavarii, mille tulemusel voolas vesi alumisse korterisse. Järelikult ei hoidunud puudutatud isik tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohtu hinnangul on puudutatud isik rikkunud KrtS § 31 lg 1 p-s 1 toodud kohustust. Seadusest tulenevat hoolsuskohustust saab rikkuda nii tegevusega kui tegevusetusega. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel veeavarii tekkis ja vesi alumise naabri (Valdeku 106-6, Tallinn) korterisse voolas. - kahju tekkimine
4. Avalduse kohaselt selgus 28.03.2024 teostatud ülevaatusest (dtl 16-22), et kahjustada sai korteriomandi Valdeku 105-6, Tallinn: duširuum - kipsplaadid, PVC seinapaneelid, kipslagi ja vannitoa-esikuvaheline sein on niiske; toas kööginurga kohal on lae viimistlus pundunud, sein on samuti kahjustatud - seineksi all pahtel pundunud; sama olukord ka välisukse kohal (dtl 18-22). Kahju ülevaatuse aruandes on kahju ülevaatuse käigus tehtud fotod, mis tõendavad, et korteri nr 6 siseviimistlus sai kahjujuhtumi tagajärjel kahjustada. 25.

§ 127

lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; seadusest tulenevat kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema 4 2-25-4726 vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). 26. Avaldaja on tõendanud, et korteriomand Valdeku 105-6, Tallinn sai kahju (kahjustunud duširuum, seinad, lagi jms) (dtl 16-22). Seejuures on KrtS § 31 lg 1 p-s 1 toodud kohustuse eesmärgiks muuhulgas hoida ära teise kaasomaniku vara kahjustamine (vt ka 3-2-1-129-13, p 34). Seega tuleb kahju hüvitada tekkinud ulatuses (

§ 127lg 2).

Puudutatud isikule pidi olema kahju tekkimine ettenähtav, st et veeavarii korral võib vesi tungida gravitatsiooni mõjul läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (

§ 127lg 3).

- põhjuslik seos

1. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (vt Riigikohtu
2. jaanuari
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-117312, p 18). Põhjuslik seos ei pea

§ 127lg 4 järgi olema alati vahetu, s.t.

tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. 28. Kuivõrd puudutatud isik ei hoidnud ära veeavarii tekkimist (rikkumine) ja kindlustatud korteri omanikul tekkis kahju (korterile tekkinud veekahjustused; dtl 16-22), esineb rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Kui veeavariid puudutatud isiku korteris Valdeku 105-77, Tallinn ei oleks esinenud, ei oleks ka korter Valdeku 105-6, Tallinn kahjustada saanud. - vastutus 29.

§ 103

lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Eeltoodust tuleneb, et oma kohustuste rikkumisel vastutab kaasomanik sõltumata süüst. Kaasomanik ei vastuta

§ 103

lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.

1. Käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud puudutatud isiku vastutust välistavaid asjaolusid. - kahju suurus
2. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid

§ 132sätestatud ulatuses (Riigikohtu 11.

mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis

§ 132

lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.

§ 132

lg 1 esimese lause kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.

1. Avaldaja esindaja teostas 28.03.2024 kahjustada saanud korteri Valdeku 105-6, Tallinn ülevaatuse ning koostas ülevaatuse aruande, mille kohaselt sai kannatanu korteris kahjustada: duširuum - kipsplaadid, PVC seinapaneelid, kipslagi ja vannitoa-esikuvaheline sein on niiske; toas kööginurga kohal on lae viimistlus pundunud, sein on samuti kahjustatud - seineksi all pahtel pundunud; sama olukord ka välisukse kohal. Kindlustustööde OÜ tegi korteri Valdeku 105-6, Tallinn remondiks hinnapakkumise 7978,04 eurot (dtl 24-26). Avaldaja hinnangul oli korteri parandamiseks pakutud hind mõistlik. 5 2-25-4726
2. Kindlustusvõtja soovis ise remonti teostada ning saada hüvitist rahalise hüvitisena, mistõttu lepiti kindlustusvõtjaga kokku rahalise hüvitise maksmises. Avaldaja maksis 14.05.2024 kindlustusvõtjale rahalist hüvitist vähendatud ulatuses ehk 7300 eurot (vastavalt hinnapakkumisele ja ilma omavastutuseta 200 eurot, mis jäi kindlustusvõtja kanda) (dtl 27). Kohtu hinnangul on avaldaja kahjunõue 7300 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
3. Lisaks on avaldaja esitanud viiviste nõuded: sissenõutavaks muutunud viivised 26.03.2025 seisuga 499,85 eurot ja jooksvad viivised alates 27.03.2025 põhivõlgnevuselt kuni selle tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

35.

§ 113

lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

1. Kahjunõudes (dtl 29-30) palus avaldaja kahju 7300 eurot hüvitada hiljemalt 26.08.
2. Seega muutus avaldaja nõue 7300 eurot sissenõutavaks alates 27.08.
3. Avaldaja palub avalduse resolutsiooni punkti 2 kohaselt mõista välja viivised 499,85 eurot võlgnevuselt 7300 eurot perioodi 27.08.2024 kuni 26.03.2025 eest seadusjärgses

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

37. Kohtu hinnangul on avaldaja seadusjärgsete viiviste nõue 26.03.2025 seisuga 499,85 eurot ning edasiulatuvad viivised alates 27.03.2025 põhinõudelt (7300 eurot)

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades asjaoluga, et kohus rahuldab avalduse, tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
2. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
3. Avaldaja on ühes avaldusega esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et avaldaja menetluskuludeks on riigilõiv 50 eurot ning õigusabikulud 300 eurot (s.o 2 tundi tööd tunnihinnaga 150 eurot ilma käibemaksuta). Avaldaja kinnitab, et kõik menetluskulud on seotud tsiviilasja 2-25-4726 menetlusega. Lisaks palub avaldaja kohustada puudutatud isikut tasuma viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt vastavalt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatule alates menetluskulude suurust kindlaks määrava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni (TsMS § 177 lg 4). Avaldus vastab TsMS § 176 lg 1 ja 5 nõuetele. 6 2-25-4726

1. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
2. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.
3. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
4. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 4 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 144 p 2 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks ka menetlusosaliste postikulud. TsMS § 143 p 2 kohaselt asja läbivaatamise kuluks tõendi saamise kulud, mh tõlkekulud.
5. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb hagejal kostjale hüvitada – tegemist on vältimatu kuluga. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja tsiviilasja menetluses tasunud riigilõivu 50 eurot. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb puudutatud isikul avaldajale hüvitada tsiviilasjas avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot.
6. Kohus peab avaldaja juristist lepingulise esindaja tunnihinda 150 eurot (ilma käibemaksuta) ülemääraseks. Kohtu hinnangul saab turuolukorraga kooskõlas olevaks ja põhjendatuks pidada juristist esindaja tunnihinda 120 eurot. Kohtu hinnangul on avaldajale osutatud õigusteenuse maht (s.o 2 tundi tööd), arvestades vaidluse ulatust ja keerukust ning koostatud menetlusdokumentide sisu, põhjendatud ja vajalik. Avaldaja menetluskulude nimekirjas esile toodud toiminguid nii eraldi hinnates kui ka õigusteenuse mahtu kogumis hinnates, ei tuvasta kohus ülemäärast või põhjendamatut õigusabi. Eeltoodust lähtuvalt tuleb puudutatud isikul avaldajale hüvitada õigusabikulud 240 eurot (2x120).
7. Avaldaja on kandnud põhjendatud menetluskulu kokku 290 eurot (50+240), mis kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele.
8. Avaldaja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 7 2-25-4726 48. Ts

MS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 11.07.2025. a määrusega nr 2-254726. 8