) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
) sätestatud elatise tasumise kohustusest, elatise suurusest ning kohus saab vähendada elatist üksnes
-s sätestatud eelduste esinemisel. 3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on E A Š ja kostja. Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu
§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud
§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejale elatist regulaarselt vähemalt miinimumulatuses tasunud või muud moodi oma ülalpidamiskohustust täitnud. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. 5. Hageja on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 849 eurot, s.h eluasemelaen 225 eurot, kommunaalkulud 40 eurot, elekter 6 eurot, kulutused toidule 200 eurot, majapidamisvahendid (koristustarvikud, pesupulber, nõudepesuvahendid jne) 8 eurot, 4 hügieen (šampoonid, dušigeelid, seebid, mähkmed, aluslinad jne) 150 eurot, riided ja jalatsid 100 eurot, tervishoid (vitamiinid, ravimid lapse haigestumisel, arstide visiiditasud jne) 20 eurot, arendavad mänguasjad 50 eurot, vankrid, kärud, lamamistoolid 50 eurot. Kohus asub seisukohale, et iseenesest on hageja poolt väljatoodud kululiigid vajalikud arvestades ka hageja vanusega. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Kohtu hinnangul on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et lapsed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid ning eluliselt on usutav ka hügieeni- ja majapidamisvahendite kasutamine ning tervishoiukulude olemasolu. Arvestades hageja vanusega ei saa ebavajalikuks pidada aegajalt ka arendavate mänguasjade soetamist. Samuti saab elatise alla paigutada vankrite, kärude jms kulu. Kuigi nimetatud tooteid ei osteta igakuiselt, siis saab suurema kulu jagada aastate peale ning lapse suuremaks saades asenduda ka muude vajalike kuludega. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hageja igakuised kulud ei vastaks käesoleval ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale ning seega on elatise nõue põhjendatud miinimummääras. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 32-1-174-16, p 13). 6.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on menetluses viidanud oma majanduslikule olukorrale. Kohus on 02.05.2025 kirjas kostjale selgitanud, et kostjal tuleb esitada tõendeid enda igakuiste sissetulekute ja väljaminekute kohta, et kohus saaks hinnata kostja majanduslikku olukorda (dtl 63-66). Kostja on esitanud venekeelsed tõendid oma sissetulekute kohta (dtl 54-55) ning tõendi, mille kohaselt on tema kogutulu 2025 aastal olnud 113 782,73 rubla (dtl 77). Samuti on kostja välja toonud, et tema igakuised kulud on üür ja kommunaalkulud ca 15 000 rubla ning toit, transport ja esmavajadused ca 10 000 rubla ning esitanud kommunaalmaksete 5 kohta venekeelsed dokumendid (dtl 33-35). Kostja on menetluses viidanud ka võlgnevuste olemasolule ja esitanud samuti venekeelseid dokumente (dtl 36-46) ning tõlgitud tõendi krediidivõlgnevuse olemasolu kohta summas 144 292,58 rubla (dtl 78). Kohus on 02.05.2025 kirjas kostjale selgitanud, et võõrkeelsed dokumendid võib kohus menetluses jätta tähelepanuta ning märkinud, et vastavad dokumendid tuleks ka tõlkida. Seega ei arvesta kohus asja menetluses venekeelsete dokumentidega. Kohus on teinud ise pärinud ka Eesti krediidiasutustele, mille vastustest nähtub, et kostja omab kontosid AS-s xxx (seisuga 04.06.2025 on kontode saldo 0 eurot; dtl 104) ning arvelduskontot ja hoiukontot AS xxx (dtl 111). Hoiukonto jääk oli 05.06.2025 seisuga 0 eurot ning arvelduskontol oli jääk 0,37 eurot (dtl 112-113). Iseenesest on eluliselt usutav, et teatud igakuised kulud võivad kostjal olla. Samas ei vabasta erinevate kohustuste, sh laenukohustuste olemasolu ning ka kostja poolt viidatud sõjaväekohustus kostjat elatise tasumisest. Samuti ei ole kostja töövõimetu, mis võiks takistada kostjal sissetulekute teenimist. Kohus peab vajalikuks selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Kostja on menetluses viidanud ka oma esimese lapse ülalpidamiskohustusele ning märkinud, et teise lapse kulud on hinnanguliselt ca 10 000 rubla. Samas ei ole kostja välja toonud ega tõendanud, kas, milliseid ja mis summades kulusid ta seoses teise lapsega kannab. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et elatise väljamõistmisel jääks tema või tema esimene laps varaliselt vähemkindlustatuks. Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära
alusel ning hageja nõue elatise saamiseks alates hagiavalduse esitamisest on põhjendatud miinimummäära ulatuses. 7. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka tagasiulatuv elatise summas 603,28 eurot ajavahemiku 22.01.2025-24.03.2025 eest.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt 6 ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.
mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Kuigi hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et ta oleks järjepidevalt elatist kostjalt nõudnud, siis ei tähenda see seda, et hageja oleks kaotanud õiguse ülalpidamist ka tagantjärele nõuda. Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning kostja ei ole tõendanud, et ta ei oleks olnud suuteline elatist miinimummääras hagejale tasuma või et tagasiulatuva elatise väljamõistmisel satuks ta ise äärmiselt raskesse olukorda. Seega rahuldab kohus hageja tagasiulatuva elatise nõude. 8. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis perioodi eest 25.03.2025 kuni 31.03.2025 summas 64,97 eurot ning alates 01.04.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o xxx) 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi eest 22.01.2025-24.03.2025 summas 603,28 eurot. Alates 01.04.2025 väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
Hageja taotlusel tuleb elatise summad tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele 5.kuupäevaks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.