) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.
Loetakse, et lapse on eostanud mees: kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. Riigikohus on oma lahendi 2-19-1719 punktides 14 ja 15 selgitanud, et põlvnemine on perekonnaõiguslik õigussuhe, mille tekkimine ega lõppemine ei ole seotud rahvastikuregistri kandega, viimasel on üksnes tõenduslik tähendus. Suguluse aluseks oleks põlvnemine tekib põlvnemise kindlakstegemisega mõnel seaduses lubatud viisil, sh molekulaargeneetilise uuringuga tuvastatud põlvnemine on väljaspool seaduses sätestatud korda põlvnemise tuvastamise viis, millest õiguslikult põlvnemissuhet ei teki. Kohus on seisukohal, et kostja avaldatust lähtuvalt on kostja käesoleval juhul hageja isaduse omaks võtnud
Seega tuleneb hageja sünniaktile märgitud kanne isaduse osas seadusest. Kostja, olles nõustunud enda sisse kandmisega lapse sünniakti tema vanemana, võttis endale kõik kohustused lapse ees, mille täitmine on igale lapsevanemale seaduse kohaselt pandud. Kostja on käesoleval juhul ka minetanud õiguse isaduse vaidlustamise hagi esitamiseks, kuna väidetavalt oli ta teadlik juba enne hageja sündi, et tema ei ole hagejat eostanud. Asjaolu, et kostja ei ole molekulaargeneetilise testi tulemuse kohaselt hagejat eostanud, ei muuda aga põlvnemissuhet, mille õiguslik tähendus tuleneb sellest, et kostja on isaduse omaks 3 võtnud, jätnud isaduse vaidlustamata ning praeguseks vaidlustamise õiguse kaotanud. Kostja on seega
4. Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu
§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud
§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna kostja ei ole hagejale elatist vähemalt miinimumulatuses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. 6. Hageja on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimumsuuruses. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 848 eurot, s.h kommunaalkulud 42 euro, elekter 10 eurot, TV+ internet 10 eurot, sidekulu 24 eurot, toidukulu 250 eurot, majapidamisvahendid (koristustarvikud, pesupulber, nõudepesuvahendid jne) 8 eurot, hügieen (pesemisvahendid) 10 eurot, riided ja jalatsid 70 eurot, tervishoid (vitamiinid, ravimid lapse haigestumisel, arstide visiiditasud jne) 15 eurot, koolikohustusega seotud kulud 20 eurot, hageja sünnipäeva pidamine ja kingitus 25 eurot, meelelahutus, sõprade sünnipäevad, kino, taskuraha jne 80 eurot, käsipalli treening 50 eurot, pikapäevarühm 20 eurot, transpordikulu maale sõitmiseks 64 eurot, eesti keel 120 eurot, muud kulud (mööbel, tehnika, juuksur jne) 30 eurot. Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud ning neile märgitud summad mõistlikud arvestades ka hageja vanusega. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h 4 ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et lapsed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid ning eluliselt on usutav ka hügieenivahendite kasutamine ning tervishoiukulude olemasolu. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada muid nimekirjas märgitud kulusid, arvestades ka lapse vanusega. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hageja igakuised kulud ei vastaks käesoleval ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale. 7.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on oma vastuväidetes märkinud, et tema sissetulekud ei võimalda teha kõrvalmakseid ning kostja omab ka ülalpeetavat, s.o kostja abikaasa Y.M. Kohus loeb tõendatuks, et kostja on käesoleval ajal xx-aastane pensionär, kelle sissetulekuks on pension 540,15 eurot kuus ja toimetulekutoetus keskmiselt 237,28 eurot kuus (dtl 46-60; 65). Lisaks on kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt tasutud kostjale 6 kuu jooksul täiendavalt erinevaid toetuseid (s.h Tallinna linna toetused, pensionilisa toetus jms) kokku 803,80 eurot, s.o ca 134 euro kuus. Kostja on menetluses välja toonud enda ja temaga koos elava perekonnaliikme vältimatud püsikulutused ühes kuus ca 1000 euro ulatuses (dtl 67-68) ning esitanud tõendina ka üürilepingu, mille kohaselt on igakuiseks üüriks 320 eurot (dtl 69-72). Kuigi antud lepingu kohaselt kehtis üürileping kuni 30.06.2024, siis nähtub hageja pangakonto väljavõttest ka üüri tasumine jaanuaris 2025 summas 320 eurot. Samuti nähtub, et hageja on tasunud kommunaalkulusid kolmel kuul kokku 580,98 eurot, s.o keskmiselt 193,66 eurot kuus. Muude võimalike väljaminekute kohta ei ole kostja kohtule tõendeid esitanud. Iseenesest on eluliselt usutavad lisaks eluasemekuludele ka nt toidu, hügieeni jms kulud. Samas on hagejal täiskasvanuna võimalus valida, milliseid kulusid ja millistes summades täiendavalt igakuiselt teha. Samuti ei ole kostja kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja 5 peaks oma abikaasat ülalpidama. Kohus peab siinkohal vajalikuks ka märkida, et isegi juhul, kui kostja abikaasa vajaks ülalpidamist, siis tuleb
Seega tuleb kostja poolt märgitud kulud eluasemele, toidule, transpordile, tervishoiule ja muud kulud jagada kostja ja tema abikaasa vahel ehk kostja enda igakuiseid kulusid võib pidada eluliselt usutavaks ca 500 euro ulatuses. Kohus peab vajalikuks selgitada, et vanemal on üldjuhul kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-21-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-1907 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Arvestades kostja vanust ning asjaolu, et kostja on pensionil, siis võib eeldada, et lisa sissetuleku teenimise võimalused on kostjal piiratud. Samuti nähtub asja materjalidest, et kostja vajab oma igakuiseks toimetulekuks ka toimetulekutoetust. Seega ei ole kostja kohtu hinnangul võimeline tasuma hagejale elatist miinimummääras kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 3 järgi peavad vanemad eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisu korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-165-13, p 16). Lähtudes
lg-s 2 sätestatud põhimõttest tuleb vanemal olukorras, kus tema varaline seisund ja muud kohustused ei võimalda tal ülalpidamiskohustust täies mahus täita, kasutada tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Nimetatu tähendab kohtu hinnangul, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-119-15, p 11). Seega tuleb vanema käsutuses olevad vahendid jaotada selliselt, et vanemale ja lapsele oleks tagatud ligikaudu sarnane elatustase. Arvestades, et hagejal on ka teine vanem, kellel on samuti kohustus hagejat ülalpidada, tuleb kostja käsutuses olev summa pensioni summa (s.o 540,15 eurot) jagada kolmega, kuna sellisel juhul jääb kostja enda käsutusse ca 360 eurot ja hageja ülalpidamiseks 180 eurot, millele lisandub hageja ema poolt panustatav 180 eurot, ning sellisel juhul on nii hageja kui kostja käsutada võrdselt ca 360 eurot. Kohus ei pea siinkohal vajalikuks teha arvestusi sendi täpsusega, kuna nii hageja kui kostja kulud võivad igakuiselt veidi erineda. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ega õiglane käesoleval juhul arvestada kostjale laekuva toimetulekutoetusega, kuna antud toetus on määratud üksnes kostjale tema esmavajaduste rahuldamiseks, mitte elatise tasumiseks. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis alates hagiavalduse esitamisest summas 180 eurot. 6 8. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis alates 12.09.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx) 180 eurot kuus.
Hageja taotlusel tuleb elatise summad tasuda hageja arveldusarvele 5ndaks kuupäevaks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.