1-15-10798/58

(6)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Maakohtu 28.01.2016 otsusega tunnistati A.Z süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja karistati vangistusega 4 aastat, mida vähendati KrMS § -le 238 lg 2 järgi ühe kolmandiku ehk 1 aasta 4 kuu võrra ning lõplikuks karistuseks loeti 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel, määrati, et mõistetud karistust, 2 aastat 8 kuud vangistust, täitmisele mitte pöörata, kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 p 1 -6 ja lg 2 p 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustust. Kohtuotsus jõustus 08.03.

1. Viru Maakohtu 18.12.2017 määrusega pöörati ärakandmisele 2 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 14.12.
2. Viru Maakohtu 18.12.2017 määrus jõustus 03.01.
3. Viru Vangla esitas
4. 05.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Karistuse kandmise algus 14.12.2017 ja lõpp 14.08.
5. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 24.09.
6. Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 14.04.
7. A.Z andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutusest A.Z kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et A.Z-il puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav on ühel korral kriminaalkorras karistatud emale eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise eest. Varasemalt ei ole kriminaalkorras ega väärteokorras karistatud. Vangistuse jooksul töötas A.Z Viru Vangla majandustöödel sektori koristajana. Alates 01.11.2018 töötab AS x komplekteerimise tsehhis abitöölisena. Alates 27.08.2018 õpib Viru Vanglas riigikeeleõpet B1 tasemel. A.Z elas enne vangistust erinevates kohtades ning kindlat eluaset ei omanud. Isik elas umbes pool aastat vanaema V F juures aadressil x. Tegemist on korteriga, mis kuulub tema vanaemale. Ülejäänud aja elas tuttavate ja sõprade juures Kohtla -Järvel ja Kiviõlis. Varasemalt oli isik öelnud, et ta ei kavatse tulevikus vanaema juurde elama minna, vaid tahab midagi üürida ja elada iseseisvalt. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral koos elektroonilise valve kohustusega soovis A.Z elama asuda aadressile x. Tegu on ühetoalise kõigi mugavustega korteriga, mis kuulub A.Z-i vanaema V Fle. Korteris elab vanaema V F, kes ei andnud kirjaliku nõusolekut elektroonilise valve kohaldamiseks. Peale seda soovis isik vabaneda Kohtla-Järve Ühiselamusse, mis asub aadressil x OÜ juhatuse liige I K andis kirjaliku nõusoleku A.Z-i elektroonilise valvega vabanemiseks Järve ühiselamusse, kus isikule tagatakse elamispind. 2

(6)Isik omandas põhihariduse. Peale põhihariduse omandamist jätkas õpinguid Jõhvi Kutsehariduskeskuses keevitaja erialal, kuid teisel kursusel jättis õpingud pooleli koduse majandusliku raske olukorra tõttu ning läks tööle. Praegusel ajal ei soovi enam kutseharidust omandada, kuna käib riigikeeles ja töötab komplekteerijana EVT-s. Riigikeele oskus vastab A2 tasemele. Ise väidab, et ei oska eesti keeles rääkida ning soovib kursustele minna. Alates 27.08.2018 osaleb B1 riigikeeleõppes ning on motiveeritud seda läbima. Isik on läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ ning ka jätkutegevused seoses selle programmiga. Enne vanglasse sattumist isik on töötanud x OÜ-s 4 kuud ja

1. aastal töötas AS x keevitajana. Isik on osaliselt läbinud keevitaja kutseõppe. Isikul on tekkinud rahalised nõuded, mille likvideerimisest ta on huvitatud. 24.04.2019 seisuga on K-raha andmetel isikul tasumata nõudeid summas 10 358,68 eurot. 04.06.2018 kuni 31.10.2018 töötas A.Z majandustöödel, alates 01.11.2018 töötab AS x komplekteerimise tsehhi abitöölisena. Kriminaalhooldaja arvamusest tulenevalt on A.Z-i vanaema materiaalselt toimetulev, kuid ei suuda enda sõnul tagada materiaalset toetust A.Z-ile vabanemise korral. Vanaema sõnul on A.Z-i egevuse tagajärjel tal tekkinud võlad, mida vanaema tasus osade kaupa ning krooniliste haiguste raviks kulub igakuiselt ravimitele raha, kuid vanaema on nõus pakkuma moraalset tuge. Ennetähtaegse vabanemise korral A.Z-i koheselt töökohta ei oma. Lähedasteks on ema, isa, vanaema ja vanaisa. Ema ja isa läksid lahku kui A.Z oli kahe aastane. Isa elab Venemaal ja poja kasvatamisest osa ei ole v õtnud. Emaga on olnud konfliktsed suhted, mistõttu tema tegevusele ka reageeris. Praegu kinnipeetav ei suhtle kellegagi lähedastest. Isiku sõnul kõige lähedasem tema jaoks on vanaema ning saab temaga telefonitsi hästi läbi. Sõbrad ja tuttavad, kellega A.Z suhtleb olevat seaduskuulekad, õppivad ja töötavad. Kinnipeetaval on isikut tõendav dokument, mis kehtib kuni 11.03.
2. Vanglal ei ole infot, et kinnipeetaval oleksid probleeme alkoholi tarvitamisega. Samuti ta ei tarvita narkootikume. Käesoleval hetkel on kinnipeetav väga rahulik, tervise kohta ei kaeba. Meditsiini osakonna andmete põhjal ei ole kinnipeetaval sõltuvust ega kroonilist haigust. Isik tunnistab, et olles järjekordses sõnavahetuses emaga, kaotas ta enesevalitsuse ning ründas noaga ema, tekitades talle eluohtliku tervisekahjustuse. Isiku tegu näitab, et ta käitub hetke ajel, ei mõtle ja tegutseb mõtlemata tagajärgedele. Isik tunnistab, et ta on küllaltki impulsiivne. Varasemalt A.Z süüdistas oma probleemides enda perekonnaliikmeid ja saatust, käesoleval ajal süüdistab end ning kahetseb väga tehtut. Isikul on pikemad plaanid, kuna soovib rahalised nõuded ära tasuda, vabaduses tööle asuda kiiremas korras, üürida korterit ning elada seadusekuulekalt ja iseseisvalt. Varasem tingimuslik karistus ei täitnud oma eesmärki - karistus pöörati täitmisele. Kriminaalhooldusel A.Z eiras kontrollnõudeid, talle anti korduvalt võimalus oma käitumist muuta, kuid isik näitas oma käitumisega ükskõikset suhtumist kriminaalhooldusesse. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et A.Z muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega, teadvustaks tingimisi karistuse ja vangistuse erisusi ning oleks motiveeritud elama seaduskuulekat elu. Kriminaalhoolduses olles läbis sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“. Isik on omakasu eesmärgil valmis lähedastele ning teistele inimestele valetada. Kinnipeetaval on motivatsioon suur, et vabaneda kuritegelikust käitumisest. Tunneb end süüdi, et pani ema vastu sellise kuriteo. Muutub väga nukraks, kui peab sellest rääkima, sest tal on valus sellest jutustada. 3

(6)Ohustatud on ühiskond. Oht seisneb raskete tervisekahjustuste tekitamises. Oht on kõige tõenäolisem konfliktolukorras, kui kinnipeetav ei suuda enda viha kontrolli all hoida ning ei mõtle oma tagajärgedele. Viru Vangla, arvestades A.Z-i ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta A.Z-i tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul, kui kohus peab otstarbekaks A.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata kohustusi: otsima endale töökoha, om andama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks; asuma tööle või võtma ennast Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist; alluma elektroonilisele järelevalvele 3 kuud. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata A.Z-ile katseaeg ja käitumiskontrolli pikkus kuni 14.08.2020 tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest. Elektroonilise valve pikkuseks 3 kuud. Elukoht, kuhu soovib A.Z elama asuda, vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele ning Järve x OÜ juhataja I K on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Kohtuistung 28.05.2019 toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist elektroonilisele järelevalvele kohaldamisega. Kinnipeetav kinnitas, et vabanemise korral ta hakkab elama x OÜ. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, A.Z-i ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et kõik asjaolud räägivad süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamise kasuks. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et A.Z-i tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. 4

(6)Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 1 kehtiv kriminaalkaristus. Vanglakaristust kannab esimest korda. Käesoleval hetkel kannab isik karistust selle eest, et tema pani toime tervisekahjustuse tekitamise , kui sellega on põhjustatud oht elule, s .o KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus ei ole veendunud, et vabaduses viibimine osutab A.Z-i käitumisele paremat mõju. Süüdimõistetul on põhiharidus, omandatud erialasid tal ei ole. Peale vabanemist puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht ning isikul on tasumata võlgasi d 10 358 eurot ja 68 senti. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, mis teatud määral suurendavad uue kuriteo toimepanemise riske. Samas tuleb positiivseks lugeda, et A.Z valdab eesti keelt A2 tasemel ja jätkab riigikeele õppim ist. Ta on vanglas töötanud koristaja ja abitöölisena. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda x aadressil: x. Tegemist on ühiselamu toaga . Ühiselamu juhataja on nõus, et A.Z vanglast vabanemisel ühiselamusse elama asub. Toasse on võimalik paigutada elektroonilise järelevalve seadmed. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, kuna need maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Aga a rvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja suhtumist karistuse täitmisele, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kohus osutab tähelepanu asjaolule, et vabaduses viibides süüdimõistetu käitumine oli ohtlik. Kriminaalhooldusel A.Z eiras kontrollnõudeid, talle anti korduvalt võimalus oma käitumist muuta, kuid isik näitas oma käitumisega ükskõikset suhtumist kriminaalhooldusesse. Kohus on seisukohal, et taolise käitumisega isik ei sobi kriminaalhooldusele. Kohus leiab, et mõned kuriteod on võimalik toime panna ka elektroonilise järelevalve all viibides ehk elektrooniline järelevalve ei taga uute kuritegude toimepanemise vältimist samas ulatuses nagu seda kinnipidamise puhul. Seda enam, isikul on suured võlad, puudub töökoht ja toetav lähivõrgustik, mis võib samuti kihutada teda uute kuritegude toimepanemisele. Seega või b järeldada, et A.Z-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Isik oli varasemalt kriminaalhooldusel, kuid see ei ole suutnud teda hoida kohtu poolt määratud nõuete täitmisest. A.Z ei õigustanud varem talle antud võimalust läbida edukalt katseaeg ning pole üles näidanud enda korduvate nõuete rikkumise tõttu sellist hoolsust, mida eeldatakse kriminaalhooldusaluste puhul. Seega oleks kergemeelne arvata, et varasemalt kriminaalkorras karistatud isik hakkaks nüüd vabaduses uut, seadusekuulekat elu, alustama. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi 5

(6)ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Käesoleval hetkel ei kaalu A.Z-i isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (elukoha olemasolu, vanglas töötamine, keeletase olemasolu ning distsiplinaarkaristuse puudumine, kuritarvituste puudumine) üle negatiivseid argumente (karistatus esimese astme kuriteo toimepanemise eest, kuriteo toimepanemise asjaolud, kriminaalhooldusel nõuete rikkumine, võlgade olemasolu, töökoha puudumine). Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu vabastamine tingimisi enne tähtaega on liiga ennatlik. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda argumenti toetab ka asjaolu, et nii on teiste inimeste elu, tervis ja ohutus paremini kaitstud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu A.Z-i Viru Maakohtu 28.01.2016 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 6