Obsah (5)

§ 199§ 65§ 64§ 69§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-18-3737 Määruse tegemise aeg ja koht 04. juunil 2019 Jõhvi kohtumajas Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, Riina Palmi Er

§ 199lg 2 p 4 ja 5 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 20.04.2017 otsusega mõistetud karistusega, s.o vangistusega 1 aasta ja rahalise karistusega 732 eurot ja 50 senti ning kohtuotsuste kogumis

§ 64

lg 1 ja 2 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta ja 2 kuud ning rahaline karistus 732 eurot ja 50 senti, millest rahaline karistus viidi täide iseseisvalt Viru Maakohtu 20.04.2017 otsuses sätestatud tingimustel.

§ 69

lg 1 ja § 73 lg 4 alusel asendati mõistetud liitkaristus, s.o vangistus 1 aasta ja 2 kuud üldkasuliku tööga 420 tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel mõisteti üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumist.

§ 69

lg 4 alusel kohustati teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75lg 1 p 1-6 kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kohtuotsus jõustus 12.07.

1. 1 Kriminaalhoolduse algus 12.07.2018 ja lõpp 12.07.
2. Käesoleva erakorralise ettekanne on esitatud põhjustel: -ÜKT ajakavast mittekinnipidamine ja üldkasulikust tööst kõrvalehoidmine. - registreerimisele mitte ilmumine (20.05.2019) - ei taotle luba elukohast lahkumiseks -ei ela kindlaksmääratud elukohas. 05.04.2019 seletuses kirjutab hooldusalune, et ei tulnud registreerimisele 11.03.2019 kuna laps jäi haigeks. Hiljem otsisin tööd. 22.05.2019 seletuses kirjutab hooldusalune, et ei tulnud registreerima 20.05.2019 kuna unustasin. Ei käinud üldkasulikku tööd sooritamas Jõhvi vallavalitsuses 3 päeva 08.05.201910.05.2019 kuna sai teisipäeva õhtul Jõhvi linnas peksa. Kuna tal on alkoholi tarvitamisega probleemid on nõus läbima alkoholi vastase võõrutusravi 19.07.
3. Esimesel registreerimisel 03.08.2018 oli F.O-le tutvustatud süüdlase õigusi ja kohustusi üldkasuliku töö tegemisel, tutvustatud kriminaalhoolduse põhimõtteid ja töökorraldust. Selgitatud ÜKT eesmärki ja tingimusi. Selgitatud süüdlase õigusi ja kohustusi üldkasuliku töö tegemisel ning hooldusaluse poolt allkirjastatud. Selgitatud üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda. Selgitatud, millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed. Selgitatud erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Selgitatud kuidas käituda probleemide ilmnemise korral. ÜKT ajakavad olid koostatud: 1) 24.08.2018 oli koostatud ÜKT ajakava 10 tunni 30 minuti tegemiseks Jõhvi vallavalitsuses perioodil 24.08.2018-30.08.
4. Hooldusalune sooritas 6 tundi 30 minutit puudus töölt 30.08.
5. 2) 31.08.2018 oli koostatud ÜKT ajakava 7 tunni tegemiseks Jõhvi vallavalitsuses perioodil 24.08.2018- 30.08.
6. 3) 31.08.2018 oli koostatud ÜKT ajakava 7 tunni tegemiseks Jõhvi vallavalitsuses perioodil 03.09.2018-05.09.
7. Käis tööl 03.09.2018 ja tegi 2 tundi ja 30 minutit. 05.09.2018 tuli ta ametniku juurde ja teavitas, et ei saa täna tunde tegema minna kuna läheb tööle ametlikus töökohas Tapale AS L. 4) 05.09.2018 oli koostatud ÜKT ajakava 12 tunni tegemiseks Jõhvi vallavalitsuses perioodil 07.09.2018- 14.09.
8. Hooldusalune sooritas 9 tundi puudus töölt 12.09.
9. Helistas siis kriminaalhooldusametnikule, et ta külmetas ja tal on nohu ning köha ja nii halb olla, et ei tea, kas jõuab ametlikus töökohaski öisesse vahetusse. 5) 08.10.2018 oli koostatud ÜKT ajakava 20 tunni tegemiseks Jõhvi vallavalitsuses perioodil 10.10.2018- 19.10.
10. Hooldusalune sooritas 7 tundi. Puudus töölt 15.10.2018, 17.10.2018 ja 19.10.
11. Hooldusalune helistas ametnikule 15.10.2018 ja teavitas, et terve öö tal kõht valutas ja ametnik käskis arsti poole pöörduda. 17.10.2018 puudumise kohta ütles, et oli Narvas tööl ja ei saanud sealt kuidagi tagasi, et tunde tegema minna. Kolme päeva puudumiste kohta oli koostatud ÜKT Hoiatus. Hooldusalune esitas OÜ A. tõendi, et oli haige 29.10.2018-06.11.2018 ja perioodil 14.11.2018-20.11.
12. 6) 19.12.2018 oli koostatud ÜKT ajakava 20 tunni sooritamiseks SA Jõhvi Hooldekeskus perioodil 20.12.2018-28.12.
13. Hooldusalune sooritas 15 tundi ja puudus 28.12.
14. 2 7) 07.01.2019 oli koostatud ÜKT ajakava 30 tunni sooritamiseks SA Jõhvi Hooldekeskus perioodil 08.01.2019-11.01.
15. Ei sooritanud ühtegi tundi kuna oli haige ja esitas arstitõendi OÜ A., et oli haige 09.01.2019-11.01.
16. 8) 04.02.2019 oli koostatud ÜKT ajakava 64 tunni sooritamiseks SA Jõhvi Hooldekeskus perioodil 09.02.2019-03.03.
17. Hooldusalune sooritas 46 tundi. Hooldusalune puudus töölt 10.02.2019, 17.02.2019, 02.03.2019 ja 03.03.
18. Puudus 17.02.2019, kuid helistas ametnikule, et 17.02.2019 toodi talle mööbel ja pidi kodus vastu võtma ning ei saanud tunde tegema minna. Kriminaalhooldusametnik helistas F.O elukaaslasele, kes kinnitas, et F.O läks hommikul tunde tegema, kuigi selgus, et kohale ei jõudnud ja kus käis ei ole teada. Hooldusaluse sõnul ei käinud ta 03.03.2019 tunde tegemas kuna oli lapsega kodus. Kriminaalhooldusametnik märgib, et 30.08.2018 ei ilmunud F.O registreerimisele ja tulles 31.08.2018 kirjutas seletuse. 19.11.2018 ei ilmunud F.O registreerima ja oli koostatud KK Hoiatus. 11.03.2019 ei ilmunud F.O kriminaalhooldusametniku juurde registreerima. Kriminaalhooldusametniku poolt oli saadetud kutse 13.03.2019 tulla registreerima 18.03.
19. F.O helistas 18.03.2019 ametnikule ja teavitas, et ei saa praegu tulla kuna on jube 3 päeva Tallinnas (tööd otsimas). Rääkis, et saab tulla 21.03.2019 kui tuleb koju, sest lapsel on sünnipäev. 21.03.2019 helistas ametnikule F.O elukaaslane ja teavitas, et F.O on Peipsi järve ääres ja tegeleb vist kalapüügiga, kuid ei osanud täpsustada. Ütles, et F.O tuleb ise 22.03.2019 registreerima ja seletab pikemalt. 22.03.2019 helistas hooldusalune, et on Peipsi järve ääres kalapüügil ja buss tuleb seal kell 15.00 ja jõuab reedel Jõhvi kell 16.00 ja palus oodata. Kell 15.25 helistas uuesti, et buss tuleb kell 17.00 ja ei saa tulla. Selgitas, et aitab ühel eraisikul kalavõrkusid järve panna ja teenib raha. Lepitud kokku tuleb 27.03.
20. 27.03.2019 helistas, et tööandja ei lase teda täna registreerima tulla olevat öelnud, et saab vabaks reedel 29.03.2019 ja siis saab tulla. 29.03.2019 helistas hooldusaluse ema, et F.O on Järve ääres kala püüdmas ja talle ei antud raha Jõhvi sõiduks. Tööandja oli öelnud, et saab raha kätte 05.04.2019 ja siis lubas tulla. Kriminaalhooldusametnik märgib, et 05.04.2019 registreerimisel oli koostatud ÜKT ajakava 16 tunni sooritamiseks SA Jõhvi Hooldekeskus 06.04.2019 ja 07.04.
21. Hooldusalune sooritas 16 tundi. Kriminaalhooldusametnik märgib, et peale kriminaalhooldusametniku poolt 29.03.2019 koostatud erakorralist ettekannet ja 09.04.2019 Viru Maakohtu määrust oli koostatud ÜKT ajakava 12 tunni kohta töötamiseks Jõhvi vallavalitsuses 2 päevaks 25.04.2019 ja 26.04.
22. F.O tunde tegema ei asunud. Veel oli 06.05.2019 koostatud ÜKT ajakava töötamiseks Jõhvi vallavalitsuses 3 päevaks s.o. 08.05.2019-10.05.
23. Hooldusalune tunde tegema ei asunud. Veel märgib kriminaalhooldusametnik, et F.O ei ole kriminaalhooldusametnikule esitanud ühtegi tõendit oma töötamise kohta kalatööstuses Peipsi järve ääres. Kriminaalhooldusametnik helistas 09.05.2019 hooldusaluse elukaaslase U. T. koju ja sai teada, et üle kahe nädala ei ela nad enam koos. Ta ei tea, kus F.O viibib ja kus elab. F.O ei ilmunud 20.05.2019 registreerimisele kriminaalhooldusametniku juurde. 21.05.2019 helistas ametnik hooldusalusele ja tuletas meelde, et peab registreerima tulema. 22.05.2019 registreerimisele rääkis hooldusalune, et ei ela enam oma elukaaslase juures kuna läksid riidu kindlat elukohta tal ei ole ja elab erinevates kohtades ning seal kus sõbrad või tuttavad talle ööbimiskohta pakuvad. Hooldusaluse sõnul sai ta õhtul Jõhvi linna 3 vahel sõbraga peksa ja vasak käsi oli veel valus. Oli koostatud ÜKT ajakava töötamiseks Jõhvi vallavalitsuses 3 päevaks s.o. 24.05.2019-31.05.
24. Hooldusalune käis tööl 24.05.2019 aga 28.05.2019 ei läinud. Vesteldes ÜKT juhendaja L.M. selgus, et F.O küsis juhendajalt 24.05.2019 kas ei saaks kuidagi arvestuse lehele tunde märkida ja ta on nõus selle eest juhendajale raha maksma. Veel märgib kriminaalhooldusametnik, et 22.05.2019 registreerimisel ütles hooldusalune, et kuna sai peksa ja käsi valus ei saa seletust kirjutada. Kriminaalhooldusametnik kirjutas ise tema sõnade kohaselt seletuse ja tõlgitud hooldusalusele. 22.05.2019 oli koostatud ÜKT ajakava töötamiseks Jõhvi vallavalitsuses 3 päevaks s.o. 24.05.2019-31.05.
25. Ta käis tööl 24.05.2019, kuid 28.05.2019 tunde tegema ei läinud. 29.05.2019 kriminaalhooldusametniku ja üldkasuliku töö juhenadaja L. M. kohtumisel andis ta teada, et ei ole nõus enam F.O enda juurde tööle võtma kuna talle pakuti hooldusaluse poolt raha, et paneks talle üldkasuliku töö tegemise tunnid kirja. F.O ei ole helistanud kriminaalhooldusametnikule ja teavitanud oma 28.05.2019 tööle mitte minemise põhjust. Kriminaalhooldusametnik märgib, et kuigi kriminaalhooldusametnik on terve kriminaalhoolduse aja arutanud hooldusalusega võimalust läbida alkoholivastane ravi on F.O seda võimalust kogu aeg edasi lükanud ja jätkab alkoholi tarvitamist. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et isiku poolt 22.05.2019 antud nõusolek läbida ravi 19.07.2019 annab talle veel võimaluse kuni selle kuupäevani tarbida alkoholi. Korduvalt on kriminaalhooldusametnik telefoni teel vestelnud tema ema ja elukaaslasega ja saanud infot, et F.O tarbib ohtrasti alkoholi ja ei ole teinud oma probleemi lahendamiseks midagi hoolimata kõigile antud lubadustest enda käitumist parandada. Hooldusalune on käinud ka kahel viimasel registreerimisel (06.05.2019 ja 22.05.2019) ametniku juures alkoholi lõhnadega. Kriminaalhooldusametnik märgib, et F.O üldkasuliku töö sooritamine kulgeb probleemidega, ta hoidub süstemaatiliselt üldkasuliku töö sooritamisest kõrvale ja ei järgi kriminaalhooldusametniku poolt koostatud ÜKT ajakava. Hooldusalune ei ilmu õigeaegselt registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud elukohas ja tarbib alkoholi. F.O on sooritanud kriminaalhoolduse jooksul talle täitmiseks määratud 420 tunnist üldkasulikust tööst erakorralise ettekande koostamise ajaks 105 tundi ja sooritamata on tema poolt 315 tundi üldkasulikku tööd. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes

§ 69lg 6 ja Kr

HS § 31 lg 1 taotleb kriminaalhooldusametnik F.O-le mõistetud ärakandmata karistus pöörata täitmisele. F.O selgitas kohtuistungil, et ta saab oma probleemist aru, ta püüab käia tööl ja samas teha ÜKTd, selle sobitamisega oli probleemne, samuti ta tunnistab, et oma osa on alkoholil. Tal on ennast registreerinud arsti vastuvõtule 26.06.2019 ja soovib alkoholivastasele ravile, kodeerida ennast. Alates esmaspäevast on tal kokkulepe tööle minekuks, rongikoostajana, algul 3 kuuks. Elab ta endiselt xxx, tal oli tüli elukaaslasega, kuna tal ei olnud tööd. Ta loodab, et tal läheb siiski hästi. Maakohtu määruse põhjendused 4

§ 69

lg 6 kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

lg 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 428 lg 2 kohaselt otsustab üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise

§ 69

lõike 6 järgi süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Tutvunud toimikuga ja ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud, kuid rahuldamisele ei kuulu. et Esimesel registreerimisel 03.08.2018 selgitati kriminaalhooldusametniku poolt F.O-le kriminaalhoolduse põhimõtteid ja töökorraldust ning üldkasuliku töö eesmärki ja tingimusi. Talle selgitati ka üldkasuliku töö tegija õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga ja üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda. Hooldusalusele selgitati, millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed ja erakorralise ettekande koostamise ning läbivaatamise kord. F.O-le oli tutvustatud üldkasuliku töö esmast ajakava. Õigustest ja kohustustest arusaamist kinnitas süüdimõistetu oma allkirjaga. Kohus korduvalt selgitab, et karistuse täitmisele pööramine on äärmuslik meede ja peab olema viimane abinõu. Kohus kontrollib, milline isiku käitumise dünaamika pärast 09.04.2019 tehtud kohtumäärust, millega jäeti ametniku taotluse rahuldamata ja isikule anti võimalus jätkata kriminaalhooldusega. Asjaolu, et hooldusalune on rikkunud üldkasuliku töö ajakava ja on selle tegemisest kõrvalehoidunud on tõendamist leidnud toimiku materjalide kohaselt. Peale 09.04.2019 Viru Maakohtu määrust ei asunud hooldusalune üldkasuliku tööd sooritama 25.04.-26.04.2019, 08.05.-10.05.2019, 28.05.

1. Hooldusalune ei ole kriminaalhooldusametnikule esitanud ühtegi tõendit, et tal oli tervisega probleem. Hooldusalune on teadlik oma kohustusest teavitada kriminaalhooldusametniku tööd takistavate asjaolude ilmnemisest, samuti kohustusest esitada puudumise kohta tõend. Hooldusalune on avaldanud, et 08.05-10.05.2019 ei käinud ÜKT tunde sooritamas, sest sai peksa. Hooldusalune ei ole esitanud arstitõendit selle kohta, et tal polnud võimalik tervislikel põhjustel tööd sooritada. Hooldusalune ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks tal ei ole olnud võimalik sooritada üldkasuliku tööd. Lisaks on isik püüdnud pakkuda oma ÜKT juhendajale L. M. raha, et ta märgiks tema tundide arvestuslehele tunde ( isik ise seda kindlalt eitab). Peale mida juhendaja ei ole nõus enam hooldusalusega koostööd tegema. Selline käitumine hooldusaluse poolt näitab kohtu hinnangul, et isik ei võta üldkasuliku töö sooritamist piisavalt kohusetundlikult ja tal puudub motivatsioon järgida talle ettenähtud ettekirjutusi ja püüda elada edaspidi õiguskuulekat elu. Kõike eelnevat arvestades puudus kohtu hinnangul hooldusalusel mõjuv põhjus ÜKT sooritamiselt puudumiseks. Asjaolu, et hooldusalune on rikkunud registreerimiskohustust on tõendamist leidnud toimiku materjalide ja hooldusaluse ütluste kohaselt. Hooldusalune on 22.05.2019 seletuses 5 avaldanud, et ei tulnud registreerima 20.05.2019, kuna unustas. Hooldusalune on teadlik, et registreerimiskohustuse täitmine on tema esmane hoolduskohustus. Asjaolu, et hooldusalune on rikkunud kohustust elada kindlaksmääratud elukohas ja taotleda luba elukohast lahkumiseks on tõendatud toimiku materjalide ja hooldusaluse enda ütlustega. Hooldusaluse endine elukaaslane U. T. on 09.05.2019 kriminaalhooldusametnikule avaldanud, et nad ei ela hooldusalusega juba üle kahe nädala koos. Hooldusalune on kriminaalhooldusametnikule kinnitanud 22.05.2019 registreerimisel, et ta ei ela enam oma elukaaslase juures, kuna nad läksid riidu. Veel on ta avaldanud, et ta ei oma kindlat elukohta. Elab erinevates kohtades, kus sõbrad talle ööbimiskohta pakuvad. Seega on tõendamist leidnud, et hooldusalune on rikkunud kohustust elada kindlaksmääratud elukohas ja taotleda luba elukohast lahkumiseks. Samas kohtu hinnangul on eluliselt mõistetav ja arusaadav nimetatud kohustuste rikkumine. Isik ei oma muud elukohta, kuhu esitada taotlus elukoha vahetamise kohta. Kohus hindab positiivseks asjaoluks, et isik on kriminaalhooldusametnikule endiselt kättesaadav. Kõike eelnevat arvestades ei ole vaidlust faktis, et isik ei ole ÜKTd nõuetekohaselt sooritanud, rikkunud registreerimiskohustust, kohustust elada kindlaksmääratud elukohas ja taotleda luba elukohast lahkumiseks. Kriminaalhooldusametniku ettekandes on faktid näidatud õigesti. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et isikul esineb probleem alkoholi tarvitamisega, mis takistab tal üldkasuliku töö sooritamise kohustuse täitmist. Kriminaalhooldusametniku taotluse arutamisel on kohtu poolt tuvastatud asjaolud, mis annavad kohtule aluse jätta taotluse rahuldamata. Nimelt arvestab kohus, et kriminaalhooldus on alles algusjärgus, isik on kriminaalhooldusametniku jaoks olnud kättesaadav ja ta on avaldanud nõusolekut alkoholivastase ravi läbimiseks. Isik suhtub töö leidmisesse kohusetundlikult ja püüab tagada perele sissetulekut, mis on positiivne. Alates 09.04.2019 ta rikkus registreerimiskohustust ühel korral, ja ilmus registreerimisele ülejärgmisel päeval, mis näitab, et sisuliselt saab isik piisavalt aru registreerimiskohustuse täitmise vajadusest. Arvestades seda, leiab kohus, et praegu ei ole taotluse rahuldamine otstarbekas. Karistuse täitmisele pööramine on viimane äärmuslik meede. See tuleb kohaldamisele siis, kui kõik asjaolud osutavad sellele, et isik ei saa jätkata kriminaalhooldusega oma süsteemse pahatahtliku käitumise tõttu ja ei esine ühtki positiivset asjaolu. Käesoleval juhul on tegemist isiku teise erakorralise ettekandega. Toimepandud rikkumisi arvestades, ei ole kohus nii pessimistlik süüdimõistetu isikule hinnangu andmisel. Kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglitest kinni pidama. Kohus leiab, et on positiivne et isik on kriminaalhooldusametniku jaoks kättesaadav ja on nõus läbima alkoholi vastast ravi. Kohtu hinnangul tuleneb isiku poolt ÜKT ajakava mitte täitmine tema alkoholi tarvitamise probleemist. Seega kõike eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et karistuse täitmisele pööramine ei ole praegusel hetkel otstarbekas. Antud juhul on kohus arvamusel, et positiivsetel aspektidel on kaalukama tähendus ja isikule tuleb anda võimalus jätkata kriminaalhooldusega. Samas peab isik teadvustama oma kohustusi, millega on reaalne vangistust asendatud ÜKT-ga ning tähelepanu pöörama oma hoolsuskohustuse täitmisele ja ajaplaneerimisele. Kohus ei näe tungivaid asjaolusid, millel tuleks katkestada kriminaalhooldust ja saata isik vanglasse karistuse kandmiseks. ÜKT tegemise tähtaeg juuli
2. Kohus leiab, et arvestades isiku ühtlasi positiivset suhtumist ÜKTsse ja kriminaalhooldusesse, on siiski põhjendatud jätkata kriminaalhooldusega. On mõistlik jälgida isiku edaspidist käitumist. Isikul on hetkel kaks hoiatust- ÜKT ajakava ja registreerimiskohustuse rikkumise eest. See on tõsine signaal 6 isikule, et ta peab korrigeerima oma käitumist ja olla kohusetundlikum. Kohus on arvamusel, et hetkel tuleb anda isikule võimaluse oma käitumise korrigeerimiseks, milleks peab ta tegema kriminaalhooldusametnikuga koostööd. Kohus leiab, et isikule tuleb anda võimaluse näidata oma käitumise muutmist ja seda pikema perioodi jooksul ( vähemalt 4 kuud), et hinnata isiku käitumise muutmist igakülgselt. Praegu on alates 09.04.2019 möödunud liiga vähe aega, et teha kindlaid järeldusi, kas isiku käitumine ei muutu ja ta jätkab sihipäraselt rikkumistega, või teeb pingutusi elu korraldamiseks positiivses mõttes ja kriminaalhooldusel on perspektiivi isiku suhtes. Isik ei ole uusi süütegusid toime pannud, mis näitab, et kriminaalhoooldus mõjutab isikut põhimõtteliselt positiivselt. See on oluline asjaolu, mille foonil tuleb hinnata isiku käitumist kriminaalhoolduse kestel. Kohus leiab, et kuigi probleemidega (esines registreerimiskohustuse rikkumine, ÜKT ajakava on rikutud, ei elanud elukohas mitu nädalat) kulgeb kriminaalhooldus rohkem positiivselt, kui negatiivselt. Juhindudes

§ 69lg 6, Kr

MS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Jätta Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ando Pajo 30.05.2019 erakorraline ettekanne F.O-le Harju Maakohtu 26.06.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7