1 Kriminaalasi nr 1-18-4698 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. november 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-4698 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretä

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja F.B-d karistati vangistusega 2 kuud. Kar

S § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti nimetatud otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu 18.04.2017 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 4 kuud – ning F.B-le mõisteti liitkaristuseks, lugedes 2 kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 4 kuud vangistust. F.B tunnistati süüdi KarS § 120 lg 1 järgi (16.04.2018 episood) ja talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. F.B tunnistati süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. F.B tunnistati süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1 üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti F.B-le liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja F.B-d karistati vangistusega 2 aastat. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 18.04.2017 kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra – 4 kuud vangistust ning F.B-le mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 17.02.2018 kuni 18.02.2018, s.o 2 päeva ning alates 18.04.2018 kuni 18.06.2018, s.o 2 kuud, kokku 2 kuud ja 2 päeva karistusaja hulka ja mõisteti ärakandmisele 2 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 19.06.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korral, tegemist on tema esimese vangistusega. Isikut on varasemalt kriminaalkorras karistatud varguse eest grupis ja kehalise väärkohtlemise eest. Viimati on isik süüdi mõistetud ähvardamise (2 episoodi) ja vägivallaga avaliku korra raske rikkumise (3 episoodi) eest ning sõiduki juhtimise ees alkoholijoobes. Kuriteod on muutunud raskemaks, sisaldades vägivalda ja sellega ähvardamist, sh noa kasutamist. Teod on toime pandud emotsioonide pinnalt ja alkoholijoobe tõttu. Riskiteguriteks on alkohol ja puudulik probleemilahendusoskus. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine ja Eluviisitreening. Isik pole asunud riigikeelt õppima temast mitteolenevatel põhjustel, kuid on motiveeritud osalema riigikeele õppes. Kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud 1 aasta 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 8 kuud vangistust. Kinnipeetav elas enne vangistust
2. aastal xxxx tüdruksõbraga ja alates
3. aastast vanaema juures xxxx. Vägivallaepisood endise tüdruksõbra suhtes toimus elukoha maja ees ja trepikojas. Sellele aadressile kinnipeetav enam elama ei asu. Varasemalt on isik toime pannud varguse koos vennaga, kes siis oli alaealine. Vabanemisjärgseks aadressiks on xxxx. Korteri üürileping on sõlmitud 13.07.2019 üheks aastaks. Korterit üürib kinnipeetava ema T D ning antud aadressil võivad lepingu järgi elada A D (vanaema), A M (ema elukaaslane), J D (vend) ja kinnipeetav N D. Tegemist on 2-toalise üürikorteriga. Kinnipeetav avaldas soovi ka elektroonilise järelevalve paigaldamiseks, kuid kriminaalhooldusametnikul ei olnud võimalik kokku leppida korteri külastust. Kinnipeetav on lõpetanud xxxx venekeelse põhikooli, misjärel läks Tallinnasse tööle. Käesoleval hetkel sooviks ta vabaduses omandada eriala (elektrik, keevitaja vms). Enne vangistust tegeles isik aktiivselt spordiga. Kinnipeetava keeleoskus on hinnatud A2 tasemele ning ta on motiveeritud õppima riigikeelt. Kinnipeetav teab, et xxxx pakutakse tasuta kursuseid, kus saab peale vabanemist eesti keelt õppida. Ta leiab, et eesti keele oskus on oluline tööturul osalemiseks. Isik toob välja ka asjaolu, et sooviks tulevikus minna õppima kutsekooli siseviimistlust. Kinnipeetav töötas enda sõnul enne vangistust ametlikult ehitusfirmas xxxx, kus tegi maalritöid ja aeg-ajalt ka mitteametlikult ehitusel xxxx. Enne seda töötas isik mitteametlikult 3 restoranis. Kinnipeetaval puudub eriala, kuid tal on töökogemus ehitusel, restorani köögis. 3 aastat tagasi töötas isik xxxx firmas. Ühegi firma nime ei oska isik öelda. Isiku enda sõnul tal raha jätkus, kuigi on tasumata trahve, mida plaanib maksta. Varasemalt on isik toime pannud varavastase kuriteo, kus varastas grupis korterist erinevat elektroonikat, millest nähtuvalt on isikul probleeme majandusliku toimetuleku oskusega. Vanglas töötamise vastu isik huvi ei tunne, sest koristamine ei ole tema jaoks sobiv töö. Vabaduses isikul üldiselt töötamise vastu ei ole midagi. K-raha andmetel on kinnipeetaval 04.09.2019 seisuga võlgnevusi 1298,78 eurot ja vabanemisfondis on 541 eurot. Võlgnevused on vangistuse jooksul vähenenud. Vangistuses toetab isikut materiaalselt perekond ning on nõus seda tegema ka peale vabanemist. Kinnipeetavale on väidetavalt töö garanteerinud Xxxx OÜ või Xxxx OÜ. Mõlema ettevõtte juhatuse liikmed kinnitavad, et saavad võtta F.B tööle. Firmadel on 13.08.2019 seisuga maksuvõlg ja/või esitamata deklaratsioonid. Kinnipeetav leiab, et tal on olemas oskused töödeks, mida nimetatud firmad pakuvad - xxxx ja xxxx (telefonimüük). Kinnipeetaval on head suhted oma perega. Vend elab käesoleval hetkel xxxx ning kinnipeetava sõnul õpib ja töötab. Endise elukaaslasega isik enam ei suhtle. Grupis toime pandud varguse kaaslastega on kinnipeetav vanglas olles kirjutanud. Säilinud on suhtlussidemed vanade tuttavatega, kelle seas on ka karistatud isikuid. Isik arvab, et suudab edaspidi konflikte lahendada sõnadega ja temperamenti kontrolli all hoida. Kinnipeetav plaanib asendada varasema käitumise töö tegemisega ja spordiga. Kinnipeetav on süüdi mõistetud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ja enda sõnul oli ta ka teiste kuritegude ajal joobes. Alkoholi tarbis isik pidude käigus. Alkoholi tarbides muutub isiku käitumine kergesti vägivaldseks, kui ta satub konflikti. Kinnipeetav ise ei näe, et tal oleks probleemi alkoholi kuritarvitamisega, seetõttu motivatsioon vabaneda alkoholi tarvitamisest puudub. Kinnipeetav proovis viimati narkootikume
4. aastal. Viimati on teda väärteokorras karistatud NPALS § 151 lg 1 järgi 10.03.
5. Isik on kõrge enesehinnanguga, ta peab oluliseks üksnes neid teemasid, mis on temale olulised. Kinnipeetav on hinnatud töövõimeliseks 01.08.
6. Vangistuse jooksul on isik muutunud rahulikumaks. Oma kuritegusid isik kriitiliselt ei analüüsi, vaid lükkab vastutuse teiste peale. Probleeme lahendab isik enda sõnul sõnadega, aga praktika näitab vastupidist. Vägivaldsuse suureks mõjutajaks peab isik alkoholi. Kinnipeetav ei pea oluliseks end piirata teiste heaolu pärast. Kohtades, kus juhtusid kuriteoepisoodid, oli ka pealtnägijaid, kuid isikut see ei takistanud. Sõnades väljendab kinnipeetav soovi omandada kutseharidus, asuda tööle ja luua pere. Kinnipeetav vähendab oma süü suurust ja tegude tagajärgi, leiab teiste käitumises vigu, aga oma käitumist analüüsida süvitsi ei oska. Isik võib tunda end sama mõtteviisi toetavate isikute seltskonnas mugavalt. 6 eri kuriteoepisoodi pani isik toime katseajal. Ühel korral on isik läbinud ka edukalt kriminaalhoolduse. Käesolevalt saab isik aru kriminaalhoolduse olulisusest ja sellega kaasnevatest nõuetest. Kinnipeetav ei teadvusta kuriteo toimepanemist soodustanud tegureid. Kuritegelikku käitumist suurendab alkoholi tarvitamine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 25%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 54%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, Viru Vangla ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks F.B tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 16.08.2020 ning kohustada teda katseajal täitma lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4 sätestatud kohustusi. 4 F.B kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vabaduses ta ei hakka tarvitama alkoholi, vaid asub tööle. Ta tahaks töötada siseviimistluse alal. Kui sellist võimalust ei ole, siis ta võiks töötada ka klienditeenindajana mobiiltelefonide ja aksessuaaride müümisel. Mõlemasse ettevõttesse, mis garanteerivad talle töökoha, ta tööle ei lähe. Ta asub tööle xxxx Xxxx OÜ-s. Sotsiaalprogrammid on probleemide lahendamise oskuse osas talle kasuks tulnud. Sotsiaalprogrammis Eluviisitreening on nad käsitlenud alkoholi tarvitamise probleemi. Ta jõudis järeldusele, et saab olla ka ilma alkoholita. Vanglas omandatud teadmisi saab ta rakendada vabaduses. Reaalselt hakkab ta seal xxxx korteris elama koos vanaemaga. Ema elukaaslane enam ei hakka nendega koos elama, sest nad läksid lahku. Korteri kulud kannavad ema ja vanaema. Perioodiliselt käivad xxxx ka ema ja vend. Vanglas on ema käinud peaaegu igal kuul või kord kahe kuu jooksul teda vaatamas ja telefonitsi suhtleb ta ka vanaema ja vennaga. Ta tunnistab oma vigu ning kahetseb. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

§ 432

lg 3 3 teatanud, et ei soovi võtta osa F.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, F.B ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. Valeriy Gimaev leidis kohtuistungil, et Riigikohus asjas 3-1-1-12-17 jõudis järeldusele, et peamine sisuline eeldus ennetähtaegseks vabastamiseks peaks olema õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu tuvastamiseks tuleb eelkõige tähelepanu pöörata vangistuse ajale. F.B riskiteguriteks vastavalt iseloomustusele on olnud alkohol ja puudulik probleemilahendusoskus. Teda on karistatud samalaadsete kuritegude eest ja selle eest on ta sattunud vanglasse. Vangla on vangistuse ajal teinud temaga väga head tööd selleks, et suunata ta seaduskuulekale teele. Vangla on individuaalselt keskendunud F.B probleemidele ja vanglas on F.B läbinud 2 sotsiaalprogrammi Viha ohjamine ja Eluviisitreening. Vangla iseloomustusest tulenevalt on ta tänu programmides osalemisele muutunud rahulikumaks. Samuti on ta tegelenud alkoholi tarvitamise probleemiga. Istungil ta kinnitas, et näeb nüüd teisi võimalusi, kuidas vabaduses elada ja vabaduses suudab ta need teadmised, mis on omandatud vanglas, rakendada. Kuna täitmiskava oli keskendunud just F.B probleemide lahendamisele ja ta on need programmid läbinud ja need probleemid välistanud, leidis kaitsja, et juhul kui kohus otsustab ta enne tähtaega vabastada, suudab ta õiguskuulekalt käituda. Samas Riigikohtu lahendis on märgitud, et tuleb hinnata ka elutingimusi ja muid asjaolusid, mis kaasnevad ennetähtaegse vabastamisega. Vabaduses on temal lähedaste toetus, ema ja vanaema, kes kindlustavad teda elukohaga. Varasemalt on ta töötanud kokanduse alal ja ka vabanemisel ta pigem kaldub sellele, et töötada kokanduse alal. Vastava tegevusalaga tegelev ettevõte garanteerib talle töökoha. Meelepärase tööga kindlustamine tõenäoliselt välistab uute kuritegude toimepanemise. Vangistuse jooksul on ta vähendanud ka oma võlgnevusi, mis viitab sellele, et nende võlgnevustega ta tegeleb. Kuna vabaduses on talle garanteeritud töökoht, siis ei ole vabaduses ka takistusi võlgnevuste tasumiseks. Varasemalt on ta vastavalt iseloomustusele kriminaalhoolduse läbinud edukalt. Ka praegusel juhul, kui kohus otsustab ta enne tähtaega vabastada, allutatakse ta käitumiskontrollile ja käitumiskontrolli nõuded peaksid ka välistama riskifaktoreid, kuna talle pannakse kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid. F.B-d on karistatud teise astme kuritegude eest. Üle poole karistusest, mis oli vangistus, on ta ära kandnud. Kaitsja leidis, et see karistus vangistuse näol käeoleval juhul on piisavat mõju avaldanud. Vangla on sellele noorele isikule šokina mõjunud, F.B on endale järeldused teinud. Kuna ta kannab vanglakaristust esimest korda, siis leidis kaitsja, 5 et vangistus on tema puhul oma eesmärgi saavutanud. Edaspidi on võimalik karistuse eesmärke saavutada ta enne tähtaega vabastades, kuna ka enne tähtaega vabastamisel satub F.B kontrollitud keskkonda. Viru Vangla ja kriminaalhooldus jätkavad kuni vangistuse aja lõpuni F.B-ga tööd. Kaitsja arvas, et kontrollitud keskkonnas ja käitumiskontrolli nõuetega on tõhusam viis suunata F.B õiguskuulekale teele võrreldes sellega, kui ta kannab täielikult karistuse ära ja siis vabaneb ilma igasuguste kohustusteta, seda enam, et eesmärgid, mis olid püstitatud individuaalses täitmiskavas, on käesolevaks ajaks täidetud. Kaitsja palus F.B enne tähtaega vabastada. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja kaitsja poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu F.B ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on 2 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta esimest korda, mistõttu võiks selle mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasemast tingimuslikust karistusest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud katseajal uute kuritegude toimepanemist. Vaatamata sellele, et isik kannab karistust üksnes teise raskusastme kuritegude toimepanemise eest, ei saa jätta tähelepanuta, et isiku poolt toime pandud kuritegude laad on muutunud raskemaks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, kuid käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Vanglas majandustöödel töötamisest ei ole kinnipeetav huvitunud, ehkki ta on 01.08.2018 hinnatud töövõimeliseks, sest koristamine ei ole tema jaoks sobiv töö. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine ja Eluviisitreening. Vabanemisel on isikul olemas elukoht, toetavad suhted perekonnaga ning meelepärane töökoht Xxxx OÜ-s xxxx. Samas on isik varasemalt toime pannud varavastase kuriteo, mis viitab puudulikule majandusliku toimetuleku oskusele. Lisaks nähtub vangla iseloomustusest, et kinnipeetav on vanglas jätkanud suhtlemist grupis toimepandud varguse kaaslastega ning säilinud on ka sidemed vanade tuttavatega, kelle seas on ka karistatud isikuid. Viimati karistati F.B-d kuritegude eest, millised on toime pandud alkoholijoobes. Seega võib vabaduses alkoholi tarvitama asumine, mille tõttu on isikul tõenäosus sattuda konfliktidesse, olla uue, sh vägivaldse kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Kuigi kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head ja toetavad vabastamist, ei saa kohtu hinnangul karistuse eesmärkide täidetust ainuüksi selle pinnalt järeldada. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi 6 enne tähtaega vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et F.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76;

§ 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2019 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu kohtumääruse resolutsioon muutmata. 19.11.2019 kohtumäärus 1-18-4698 jõustus 04. veebruaril 2020 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent