lg 2 p 8,9 järgi vangistusega 4 kuud,
lg 1 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 120 tunni ulatuses, täitmise tähtaeg 1 aasta. Istungil osalenud isikud Kriminaalhooldusametnik Kriminaalhooldusalune Kohtuistungi toimumise aeg 30.09.2019 Anastassia Bõstrova K.N RESOLUTSIOON
lg 6 alusel pöörata K.N-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.01.2019 kohtuotsuse nr 1-18-9669 järgi mõistetud karistus, 4 (neli) kuud vangistust, täitmisele. Lugeda antud karistusest kantuks süüdimõistetu K.N-i poolt tehtud üldkasulik töö 27 tunni ulatuses, s.o 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, ärakandmisele kuulub 3 (kolm) kuud ja 3 (kolm) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus K.N-ile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. 1 1-18-9669 KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks K.N-i vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu K.N ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Määrus edastada K.N-ile , Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva esindusele ja pärast kohtuotsuse jõustumist kinnipidamisasutusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale. Maakohus tuvastas Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.01.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-9669 tunnistati K.N süüdi
lg 2 p 8,9 järgi ja karistati vangistusega 4 (neli) kuud.
lg 1 alusel asendati K.N-ile mõistetud karistus, 4 (neli) kuud vangistust, üldkasuliku tööga 120 (ühesaja kahekümne) tunni ulatuses.
lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustati K.N-i üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatule, nimelt: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning
xxx.a, elukoht xxx) kuriteoga tekitatud kahju summas 247,50 eurot katseaja jooksul. Kohtuotsus jõustus 15.01.
lg 6 alusel kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune K.N rikkus ilma mõjuva põhjuseta kohtu poolt määratud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Ta ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta 01.08.2019 ning 09.08.2019. Sellega rikkus K.N
Kriminaalhooldusalune K.N hoidub üldkasuliku töö täitmisest kõrvale. 05.02.2019 koostatud ajakavas 40 tundidest sooritas ta 23 tundi üldkasulikku tööd. 14.02.2019 koostatud ajakavas 49 tundidest 30 minutitest sooritas ta 5 tundi üldkasulikku tööd. 02.05.2019 koostatud ajakavas 48 tundidest sooritas isik K.N 4 üldkasuliku töö tundi. Seisuga 10.09.2019 on K.N sooritanud 120 üldkasuliku töö tunnist 27 tundi. Tegemata on 93 tundi. Kriminaalhooldusalune K.N ei heasta kannatanule kuriteoga tekitatud kahju summas 247,50 eurot. Eelnevast lähtuvalt on olemas formaalsed alused vangistuse täitmisele pööramiseks. Kohtuistungil K.N põhjendas ÜKT mittetäitmist soovi puudumisega, temal on kergem kanda karistust vanglas, kuid ÜKT-d teha. Ta seletas registreerimiskohustuste rikkumist unustamisega ning registreerimise päeva segi ajamisega. Ta ei saa heastada kannatanule kuriteoga tekitatud kahju, kuna ei tööta. Kriminaalhooldusalune on nõus karistuse täitmisele pööramisega. 3 1-18-9669 Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja K.N-i seletusi, on kohus veendunud, et K.N hoidub tahtlikult kõrvale kontrollnõuete teostamisest ja üldkasuliku töö sooritamisest ning tal puudub selleks mõjuv põhjus. Kohus leiab, et ei esinenud sellist objektiivset takistust, mis ei võimaldanud K.N-il ettenähtud ajal üldkasulikku tööd teha ning täita kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. K.N-i selgitustest nähtub, et ta ei ole teinud mingeid reaalseid jõupingutusi selleks, et ÜKT-d teha ning käitumiskontrolli nõuet korrektselt täita. Kohus leiab, et kriminaalhoolduse edasine teostamine K.N-i suhtes ei ole otstarbekas. Seega
lg 6 alusel tuleb pöörata K.N-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.01.2019 kohtuotsuse nr 1-18-9669 järgi mõistetud karistus, 4 (neli) kuud vangistust, täitmisele. Kuivõrd K.N tegi üldkasulik töö 27 tunni ulatuses, s.o 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, siis ärakandmisele kuulub 3 (kolm) kuud ja 3 (kolm) päeva vangistust. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 428, 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.