Obsah (5)

§ 199§ 65§ 64§ 69§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-18-3737 Määruse tegemise aeg ja koht 09. aprillil 2019 Jõhvi kohtumajas Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, Riina Palmi

§ 199lg 2 p 4 ja 5 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 20.04.2017 otsusega mõistetud karistusega, s.o vangistusega 1 aasta ja rahalise karistusega 732 eurot ja 50 senti ning kohtuotsuste kogumis

§ 64

lg 1 ja 2 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta ja 2 kuud ning rahaline karistus 732 eurot ja 50 senti, millest rahaline karistus viidi täide iseseisvalt Viru Maakohtu 20.04.2017 otsuses sätestatud tingimustel.

§ 69

lg 1 ja § 73 lg 4 alusel asendati mõistetud liitkaristus, s.o vangistus 1 aasta ja 2 kuud üldkasuliku tööga 420 tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel mõisteti üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumist.

§ 69

lg 4 alusel kohustati teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75lg 1 p 1 -6 kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kohtuotsus jõustus 12.07.

1. 1 Kriminaalhoolduse algus 12.07.2018 ja lõpp 12.07.
2. Käesoleva e rakorralise ettekanne on esitatud põhjustel: -ÜKT ajakavast mittekinnipidamine ja üldkasulikust tööst kõrvalehoidmine. -registreerimisele mitte ilmumine. 31.08.2018 seletuses kirjutab hooldusalune, et ei tulnud registreerimisel 30.08.2018 kuna peale öist vahetust ametlikus töökohas ei maganud ennast välja. 08.10.2018 seletuses kirjutab hooldusalune, et 03.09.2018 lahkus töökohalt kell 11.30 kuna tuli 1 tund varem tööle. 12.09.2018 ta ei tulnud tunde tegema, kuid teavitasin ametnikku, et ei saa tööle minna halva tervise pärast. 05.11.2018 seletuses kirjutab hooldusalune, et 15.10.2018, 17.10.2018 ja 19.10.2019 ei käinud üldkasulikku tööd sooritamas kuna olin haige. Praegu olen haiguslehel ja ei saa tunde teha. Ta ei tea oma ametlikus töökohas töötamise graafikut ja ei tea, kas vahetab töökohta. Läheb uue töökohta töövestlusele 05.11.
3. 28.11.2018 seletuse kirjutab hooldusalune, et toob järgmine kord registreerima tulles tõendi ül dkasulikust tööst puudumiste kohta 15.10.2018, 17.10.2018 ja 19.10.2018 (siiamaani toomata). 07.01.2019 seletuses kirjutab W.A , et 19.11.2019 ei tulnud registreerima kuna olin töövestlusel Tallinnas, kus otsisin tööd. (hooldusaluse poolt arstitõend esitatud oli haige 19.11.2018 ). Esimesel registreerimisel 03.08.2018 oli W.A -le tutvustatud süüdlase õigusi ja kohustusi üldkasuliku töö tegemisel, tutvustatud kriminaalhoolduse põhimõtteid ja töökorraldust. Selgitatud ÜKT eesmärki ja tingimusi. Selgitatud süüdlase õigusi ja kohustusi üldkasuliku töö tegemisel ning mis on hooldusaluse poolt allkirjastatud. Selgitatud üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda. Selgitatud, millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed. Selgitatud erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Selgitatud kuidas käituda probleemide ilmnemise korral. ÜKT ajakavad olid koostatud: 1) 24.08.2018 oli koostatud ÜKT ajakava 10 tunni 30 minuti tegemiseks Jõhvi vallavalitsuses perioodil 24.08.2018-30.08.
4. Hooldusalune sooritas 6 tundi 30 minutit puudus töölt 30.08.
5. 2) 31.08.2018 oli koostatud ÜKT ajakava 7 tunni tegemiseks Jõhvi vallavalitsuses perioodil 24.08.2018- 30.08.
6. 3) 31.08.2018 oli koostatud ÜKT ajakava 7 tunni tegemiseks Jõhvi vallavalitsuses perioodil 03.09.2018- 05.09.
7. Käis tööl 03.09.2018 ja tegi 2 tundi ja 30 minutit. 05.09.2018 tuli ta ametniku juurde ja teavitas, et ei saa täna tunde tegema minna kuna läheb tööle ametlikus töökohas xxx. 4) 05.09.2018 oli koostatud ÜKT ajakava 12 tunni tegemiseks Jõhvi vallavalitsuses perioodil 07.09.2018- 14.09.
8. Hooldusalune sooritas 9 tundi puudus töölt 12.09.
9. Helistas siis kriminaalhooldusametnikule, et ta külmetas ja tal on nohu ning köha ja nii halb olla, et ei tea, kas jõuab ametlikus töökohaski öisesse vahetusse. 5) 08.10.2018 oli koostatud ÜKT ajakava 20 tunni tegemiseks Jõhvi vallavalitsuses perioodil 10.10.2018- 19.10.
10. Hooldusalune sooritas 7 tundi. Puudus töölt 15.10.2018, 17.10.2018 ja 19.10.
11. Hooldusalune helistas ametnikule 15.10.2018 ja teavitas, et terve öö tal kõht valutas ja ametnik käskis arsti poole pöörduda. 17.10.2018 puudumise kohta ütles, et oli Narvas tööl ja ei saanud sealt kuidagi tagasi, et tunde tegema minna. Kolme päeva puudumiste kohta oli koostatud ÜKT Hoiatus. Hooldusalune esitas xxx 2 tõendi, et oli haige 29.10.2018-06.11.2018 ja perioodil 14.11.2018-20.11.
12. 6) 19.12.2018 oli koostatud ÜKT ajakava 20 tunni sooritamiseks SA Jõhvi Hooldekeskus perioodil 20.12.2018- 28.12.
13. Hooldusalune sooritas 15 tundi ja puudus 28.12.
14. 7) 07.01.2019 oli koostatud ÜKT ajakava 30 tunni sooritamiseks SA Jõhvi Hooldekeskus perioodil 08.01.2019- 11.01.
15. Ei sooritanud ühtegi tundi kuna oli haige ja esitas arstitõendi xxx, et oli haige 09.01.2019-11.01.
16. 8) 04.02.2019 oli koostatud ÜKT ajakava 64 tunni sooritamiseks SA Jõhvi Hooldekeskus perioodil 09.02.2019- 03.03.
17. Hooldusalune puudus töölt 10.02.2019, 17.02.2019, 02.03.2019 ja 03.03.
18. Puudus 17.02.2019, kuid helistas ametnikule, et 17.02.2019 toodi talle mööbel ja pidi kodus vastu võtma ning ei saanud tunde tegema minna. Kriminaalhooldusametnik helistas W.A elukaaslasele, kes kinnitas, et W.A läks hommikul tunde tegema, kuigi selgus, et kohale ei jõudnud ja kus käis ei ole teada. Hooldusaluse sõnul ei käinud ta 03.03.2019 tunde tegemas kuna oli lapsega kodus. Kriminaalhooldusametnik märgib erakorralises ettekandes, et 30.08.2018 ei ilmunud W.A registreerimisele ja tulles 31.08.2018 kirjutas seletuse. Veel ei ilmunud W.A registreerima 19.11.2018 ja oli koostatud KK Hoiatus. Veel ei ilmunud hooldusalune 11.03.2019 kriminaalhooldusametniku juurde registreerima. Veel märgib kriminaalhooldusametnik, et kriminaalhooldusametniku poolt oli saadetud kutse 13.03.2019 tulla registreerima 18.03.
19. W.A helistas 18.03.2019 ametnikule ja teavitas, et ei saa praegu tulla kuna on jube 3 päeva Tallinnas (tööd otsimas). Rääkis, et saab tulla 21.03.2019 kui tuleb koju, sest lapsel on sünnipäev. 21.03.2019 helistas ametnikule W.A elukaaslane ja teavitas, et W.A on Peipsi järve ääres ja tegeleb vist kalapüügiga, kuid ei osanud täpsustada. Ütles, et W.A tuleb ise 22.03.2019 registreerima ja seletab pikemalt. 22.03.2019 helistas hooldusalune, et on Peipsi järve ääres kalapüügil ja buss tuleb seal kell 15.00 ja jõuab reedel Jõhvi kell 16.00 ja palus oodata. Kell 15.25 helistas uuesti, et buss tuleb kell 17.00 ja ei saa tulla. Selgitas, et aitab ühel eraisikul kalavõrkusid järve panna ja teenib raha. Lepitud kokku tuleb 27.03.
20. 27.03.2019 helistas, et tööandja ei lase teda täna registreerima tulla olevat öelnud, et saab vabaks reedel 29.03.2019 ja siis saab tulla. 29.03.2019 helistas hooldusaluse ema, et W.A on järve ääres kal a püüdmas ja talle ei antud raha Jõhvi sõiduks. Tööandja oli öelnud, et saab raha kätte 05.04.2019 ja siis lubas tulla. Kriminaalhooldusametnik märgi b, et W.A üldkasuliku töö sooritamine kulgeb probleemidega, ta hoidub üldkasuliku töö sooritamisest kõrvale ja ei järgi kriminaalhooldusametniku poolt koostatud ÜKT ajakava ning ei ilmu registreerimisele. W.A on sooritanud kriminaalhoolduse jooksul talle täitmiseks määratud 420 tunnist üldkasulikust tööst erakorralise ettekande koostamise ajaks 40 tundi ja sooritamata on tema poolt 380 tundi üldkasulikku tööd. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes

§ 69lg 6 ja Kr

HS § 31 lg 1 taotleb kriminaalhooldusametnik W.A-le mõistetud ärakandmata karistus pöörata täitmisele. W.A selgitas kohtuistungil, et ta leidis endale tööd, kalapüüdmises. Tööandja suhtus rangelt, et igal hetkel ei saa ta olla töölt ära. Reede oleks see aeg, et käia registreerimisel. ÜKT tunde ta tahab teha, esitab kohtule ajakavasid, et tal on tehtud tööd veebruaris ja nüüd aprillis laupäeval ja pühapäeval. Ta võib ÜKTd teha nädalavahetustel. Ta saab aru, et ÜKT peab te sooritama ja käima registreerimisel ja püüab, et see oleks koos võimalusega käia tööl. Ta tunnistab, et märtsis jättis ta ilmumata registreerimisele. 3 Maakohtu määruse põhjendused

§ 69

lg 6 kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

lg 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 428 lg 2 kohaselt otsustab üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise

§ 69

lõike 6 järgi süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Tutvunud toimikuga ja ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud, kuid rahuldamisele ei kuulu. et Esimesel registreerimisel 03.08.2018 selgitati kriminaalhooldusametniku poolt W.A-le kriminaalhoolduse põhimõtteid ja töökorraldust ning üldkasuliku töö eesmärki ja tingimusi. Talle selgitati ka üldkasuliku töö tegija õigusi ja kohus tusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga ja üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda. Hooldusalusele selgitati, millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed ja erakorralise ettekande koostamise ning läbivaatamise kord. W.A-le oli tutvustatud üldkasuliku töö esmast ajakava. Õigustest ja kohustustest arusaamist kinnitas süüdimõistetu oma allkirjaga. Asjaolu, et hooldusalune on rikkunud üldkasuliku töö ajakava ja on selle tegemisest kõrvalehoidunud on tõendamist leidnud toimiku materjalide kohaselt. 05.11.2018 hooldusaluse seletuse kohaselt ei käinud ta ÜKT sooritamas 15.10.2018, 17.10.2018, 19.10.2018, kuna oli haige ja ta on haiguslehel. Nimetatud kuupäevade kohta pole siiani hooldusaluse poolt arstitõendit esitatud. Hooldusalune on teadlik oma kohustusest teavitada kriminaalhooldusametniku tööd takistavate asjaolude ilmnemisest, samuti kohustusest esitada puudumise kohta arstitõend. Hooldusalune on korduvalt lubanud esitada oma puudumiste kohta arstitõendi, kuid pole seda siiani teinud. Arstitõendid on esitatud perioodide 29.10.2018-06.11.2018; 14.11.2018-20.11.2018 ja 09.01.2019-11.01.2019 osas. Sellest lähtuvalt on hooldusalune hilisemate haigestumise perioodide osas esitanud arstitõendeid ning pole teada miks ta pole seda saanud teha 15.10.2018, 17.10.2018 ja 19.10.2018 puudumiste osas. Seega kohtu hinnangul puudus hooldusalusel mõjuv põhjus ÜKT sooritamiselt puudumiseks. Asjaolu, et hooldusalune on rikkunud registreerimiskohustust on tõendamist leidnud toimiku materjalide ja hooldusaluse ütluste kohaselt. Hooldusalune on 31.08.2018 seletuses avaldanud, et ei tulnud registreerimisele 30.08.2018, kuna peale öist vahetust ei maganud ennast välja. 19.11.2018 ei ilmunud hooldusalune registreerimisele, mille eest sai kirjaliku hoiatuse, selle kohta on isik esitanud hiljem arstitõendi. Hooldusaluse registreerimislehe kohaselt ilmus hooldusalune viimati registreerimisele 04.02.

1. 11.03.2019 registreerimisele hooldusalune ei ilmunud, kuna oli Tallinnas tööd otsimas; lubas tulla 21.03.2019, ei tulnud kuna oli kala püüdmas; pidi tulema 22.03.2019, ei tulnud kuna oli kala püüdma, pidi tulema 27.03.2019, ei tulnud kuna tööandja ei andnu vaba päeva, pidi tulema 4 29.03.2019, ei tulnud kuna oli kala püüdmas. Kohtu hinnangul on positiivne, et hooldusalune hoiab kriminaalhooldusametnikuga ühendust ja teavitab, mitte ilmumise põhjustest. Samas on hooldusalune teadlik, et registreerimiskohustuse täitmine on tema hoolduskohustus. Kõike eelnevat arvestades e i ole vaidlust faktis, et isik ei ole ÜKTd nõuetekohaselt sooritanud ja rikkunud registreerimiskohustust. Kriminaalhooldusametniku ettekandes on faktid näidatud õigesti. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et isikul esineb probleem oma aja planeerimisega, mille tõttu on kriminaalhooldus oluliselt raskendatud, sest isikul on pidevad registreerimiskohustuse rikkumised. Kriminaalhooldusametniku taotluse arutamisel on kohtu poolt tuvastatud asjaolud, mis annavad kohtule aluse jätta taotluse rahuldamata. Nimelt arvestab kohus, et kriminaalhooldus on alles algusjärgus, isik teeb pingutusi töökoha leidmiseks ja ta on kriminaalhooldusametniku jaoks olnud kättesaadav. Arvestades seda, leiab kohus, et praegu ei ole taotluse rahuldamine otstarbekas. Karistuse täitmisele pööramine on viimane äärmuslik meede. See tuleb kohaldamisele siis, kui kõik asjaolud osutavad sellele, et isik ei saa jätkata kriminaalhooldusega oma süsteemse pahatahtliku käitumise tõttu ja ei esine ühtki positiivset asjaolu. Käesoleval juhul on tegemist isiku esmakordse erakorralise ettekandega. Toimepandud rikkumisi arvestades, ei ole kohus nii pessimistlik süüdimõistetu isikule hinnangu andmisel. Kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglitest kinni pidama. Kohus leiab, et on positiivne et isik teeb pingutusi töökoha leidmiseks. Isikul on pere , laps kasvab. Isik näitab välja kohusetundlikust selles osas, et teavitab kriminaalhooldusametniku mitte ilmumise põhjustest. Kohus tunnistab, et isik on teatud mõttes kergemeelne ajakava täitmise ja registreerimise kohustuse täitmise osas. Samas sai kohus tema selgitusest aru, et isik püüab viia kooskõlla ÜKT tegemine, registreerimisel käimine ja tööl käimine. Aprillis 2019 tegi ta nädalavahetustel 16 tundi ÜKT, registreerimisel käis 05.04.
2. Seega kõike eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et karistuse täitmisele pööramine ei ole praegusel hetkel otstarbekas. Kohus nõustub sellega, et ametnik on õigesti andnud isikule võimaluse teha ÜKT nädalavahetustel. Kohus arvab, et ka registreerimispäeva osas on võimalik arvestada isiku tööl käimisega. Antud juhul on kohus arvamusel, et positiivsetel aspektidel on kaalukama tähendus ja isikule tuleb anda võimalus jätkata kriminaalhooldusega. Samas peab isik teadvustama oma kohustusi, millega on reaalne vangistust asendatud ÜKT -ga ning tähelepanu pöörama oma ajaplaneerimisele. Viimane asjaolu on isikule kohtu poolt ka selgitatud. Kohus ei näe tungivaid asjaolusid, millel tuleks katkestada kriminaalhooldust ja saata isik vanglasse karistuse kandmiseks. ÜKT tegemise tähtaeg juuli
3. Kohus leiab, et arvestades isiku ühtlasi positiivset suhtumist ÜKTsse ja kriminaalhooldusesse, on siiski põhjendatud jätkata kriminaalhooldusega. On mõistlik jälgida isiku edaspidist käitumist. Isikul on hetkel kaks hoiatust- ÜKT ajakava ja registreerimiskohustuse rikkumise eest. See on tõsine signaal isikule, et ta peab korrigeerima oma käitumist ja olla kohusetundlikum. Kohus on arvamusel, et hetkel tuleb anda isikule võimaluse oma käitumise korrigeerimiseks, milleks peab ta tegema kriminaalhooldusametnikuga koostööd. Juhindudes

§ 69lg 6, Kr

MS § 432 kohtunik M ä ä r a s: 5 Jätta Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ando Pajo 29.03.2019 erakorraline ettekanne W.A-le Harju Maakohtu 26.06.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6