← Eesti

2-24-137147/10

Obsah (14)§ 178§ 3111§ 407§ 162§ 138§ 484§ 172§ 177§ 444§ 415§ 416§ 150§ 169§ 468

act OÜ hagi P. V. vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 3434,93 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja B2 Impact OÜ (registrikood lepinguline esindaja Ma

) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178). Asjaolud ja kohtu seisukoht 1.

B2 Impact OÜ (hageja) esitas

  1. oktoobril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse P. V.lt (kostja) võlgnevuse saamiseks. Kohus tegi 17.10.2024 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis
  2. novembri 2024 määrusega nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  3. Hageja esitas
  4. detsembril 2024 (täiendatud 10.01.2025) hagiavalduse, mille kohaselt sõlmisid Xxxx ja kostja 22.02.2024 laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 2500 eurot. Laenusumma on kantud kostjale samal päeval. Kostja on tasunud ühe osamakse summas 125 eurot (18.03.2024), mille krediidiandja arvestas põhinõude katteks. 06.07.2024 edastas krediidiandja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse märkides, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb
  5. päeval. 21.07.2024 ütles krediidiandja lepingu üles, kuna kostja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva omamaksega (aprill, mai, juuni, juuli) ning ei tasunud võlgnevust ka peale hoiatuse saamist. Lepingu kohaselt on intressimääraks 42,66% aastas ning krediidi kulukuse määraks 52,08%. Hagejale loovutati nõue 02.08.
  6. Hageja on välja toonud, et vastutustundliku laenamise kohustuse järgimiseks analüüsis krediidiandja kostja esitatud laenutaotlust, tegi kindlaks, et kostjal puuduvad maksehäired 2 ning kontrollis ka kostja Xxxx ja Xxxx kontoväljavõtteid. Krediidiandja tuvastas Xxxx kontoväljavõtete alusel, et kostja igakuine sissetulek on keskmiselt 2200 eurot T OÜ-lt. Laenutaotluses oli kostja märkinud igakuiste kulutuste suuruseks 0 eurot – konto väljavõtete alusel ei tuvastanud krediidiandja, et kostjal oleks finantskohustusi. Pärast laenulepingu alusel igakuise osamakse tasumist jäi allesjääv summa kostjale igapäevasteks kuludeks ning majapidamiskuludeks. Seega jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Hageja palub mõista kostjalt välja 22.02.2024 Xxxx sõlmitud laenulepingust tuleneva põhivõla 2375 eurot, intressi 346,03 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 382,02 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja 440 eurot (riigilõiv 420 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot).
  7. Kohus võttis hagi
  8. jaanuari 2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest. Kohtute infosüsteemis registreeritud andmetel toimetati menetlusdokumendid, sh hagiavaldus kostjale isiklikult kätte nende avamisega kättetoimetamisportaalis (KÄPO)
  9. märtsil 2025 (

§ 3111lg 1 p 3 ja lg 3).

Kostjal tuli esitada vastus hagile hiljemalt 7. aprillil 2025, kuid kostja ei ole vastust esitanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 4.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsusega.

Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi. Seejuures on kohus kontrollinud krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määra. Samuti kontrollis kohus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist krediidiandja poolt ja veendus selles, et laenuandja omandas teabe, mille alusel hindas tarbija krediidivõimet (sh on läbi viidud kontoväljavõtte analüüs). Kohtu hinnangul on krediidiandja täitnud teabe kogumise ning krediidivõimelisuse hindamise kohustust. 5. Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 440 eurot, so riigilõiv 420 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 420 eurot on kohtukulu (

§ 138lg 2).

Tegemist on põhjendatud menetluskuluga, mis tuleb hagejale hüvitada. Samuti on põhjendatud hüvitada hagejale maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (

§ 4842).

Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (

§ 172lg 9 ls 3).

Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 440 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Kohtu selgitused  Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

3  Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.  Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (

§ 416

).  Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (

§ 150lg 31).

 Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (

§ 169lg 2).

 Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.