KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 08.09.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-8058 Tsiv

(perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).

§ 97p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Nähtuvalt rahvastikuregistrist on kostja hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist. 4.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlus puudub, et lapsevanemad koos ei ela, hageja elab emaga. Pooled vaidlevad, kas kostja on andnud hagejale ülalpidamist piisavalt. 5. TsMS § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Hindamaks, kas kostja on andnud hagejale ülalpidamist piisavalt, tuleb esmalt tuvastada ülalpidamiskohustuse ulatus. 6.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv 2 summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2022 on indekseeritud baassumma 209,20 eurot, alates 01.04.2023.a. 249,78 eurot ja alates 01.04.2024.a. 272,76 eurot. 7.

§ 101

lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. 2022.a. oli lapsetoetus 60 eurot ning alates 01.01.2023 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). 8.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Lapsevanemad on vaielnud lapsega suhtlemise korraldamise üle erinevate kohtumenetluste raames. Esitatu kohaselt reguleeris lapsega suhtlemist 30.08.2018 kohtumäärus tsiviilasjas xxxx (dtl 74-77), mille kohaselt lapse ja isa kohtumised toimuvad vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele ja võimalustele enamasti igal nädalavahetusel koos ööbimis(t)ega (kui laps selleks valmis on). Kostja esitas 11.07.2022 avalduse suhtluskorra muutmiseks (tsiviilasi xxxx) seoses vanemate jätkuvate erimeelsustega lapsega suhtlemise osas, asjas kohaldati 26.09.2022 määrusega esialgset õiguskaitset määrates, et suhtlemine menetluse kestel toimub selliselt, et igal paaritu nädala reedel võtab isa lapse pärast tunde koolist või kui laps ei ole sel päeval koolis, siis lapse ema elukohast kell 15.00, ning viib lapse esmaspäeva hommikul vastavalt tunniplaanile kooli või kui laps ei lähe sel päeval kooli, siis lapse ema elukohta hommikul kell 9.00 (Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2024 määrus tsiviilasjas xxxx, p-d 1, 3, 14, dtl 961-979). Harju Maakohus määras 17.04.2023 määrusega (dtl 95-107) suhtluskorra kindlaks selliselt, et: - - igal paaritu nädala reedel võtab isa lapse pärast tunde koolist või kui laps ei ole sel päeval koolis, siis lapse ema elukohast kell 15.00, ning viib lapse esmaspäeva hommikul vastavalt tunniplaanile kooli või kui laps ei lähe sel päeval kooli, siis lapse ema elukohta hommikul kell 9.00; emadepäeva veedab laps alati emaga ja isadepäeva veedab laps alati isaga. Kui emadepäev langeb isaga veedetavale nädalavahetusele, läheb laps ema juurde emadepäeva eelse laupäeva õhtul kell 18.00 ja sealt esmaspäeval kooli; alates

1. aastast veedab laps suvevaheajal kaks järjestikust nädalat emaga ja kaks järjestikust nädalat isaga. Vanemad lepivad need nädalad kokku hiljemalt 01.04 e-kirja teel. Kui vanemad kokkulepet ei saavuta, siis on laps isaga 01.07-15.07 ja emaga 16.07-31.07; sügisvaheaja alates 2023/2024 õppeaastast veedab laps paaris aastal isaga ja paaritul aastal emaga; talvevaheajast alates 2023/2024 õppeaastast veedab laps paaritul aastal (2023/2024) esimese poole isaga ja teise poole isaga ning paaris aastal (2024/2025) esimese poole emaga ja teise poole isaga; suusavaheaja (veebruar-märts) alates 2023/2024 õppeaastast veedab laps paaris aastal isaga ja paaritul emaga; kevadvaheaja alates 2023/2024 õppeaastast veedab laps paaris aastal emaga ja paaritul aastal isaga.
2. Kohus määras, et suhtluskorra osas kuulub määrus täitmisele alates 17.04.
3. Tallinna Ringkonnakohus muutis 21.05.2024 maakohtu lahendit osaliselt, määrates, et: - igal paaritu nädala reedel viib ema lapse hiljemalt kell 17.00 isa elukohta ning isa toob lapse pühapäeva õhtul hiljemalt kell 19.00 tagasi ema elukohta; - talvevaheajast alates 2023/2024 õppeaastast veedab laps paaritul aastal (2023/2024) esimese poole isaga ja teise poole emaga ning paaris aastal (2024/2025) esimese poole emaga ja teise poole isaga. 23.-
4. detsembri veedab laps selle vanemaga, kelle juures ta talvevaheaja esimest poolt ei veeda. Ülejäänud osas jäi maakohtu määrus puutuvalt suhtluskorra sisusse muutmata. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist jõustus ringkonnakohtu määrus 08.06.
5. 3
6. Kohus tuvastab eelviidatud kohtumääruste alusel, et kuni 26.09.2022 suhtluskord täpset kostjaga koosveedetavate päevade arvu ette ei näinud, perioodil 26.09.2022-16.04.2023 oli see üle nädala 2,5 päeva, so keskmiselt 5 päeva kuus. Perioodil 17.04.2023-07.06.2024 olid täiendavalt ära jagatud ka koolivaheajad. Vastava korralduse järgi pidi tavapärane üle nädala suhtlus toimuma 7 kuul aastast, juulis pidi olema laps isaga 15 päeva, detsembris (või jaanuaris) 9 päeva, oktoobris, aprillis ja veebruaris on nädal vaheaega, mis on reguleeritud erinevalt, st tavakorraldusega kohtumisi on üks ehk 2,5 päeva. Keskmine kostjaga veedetavate päevade arv kuus aasta lõikes tuleb vastava korraldusega ümardatuna 6 päeva ((5 x 7) + 15 + 9 + (2,5 x 3) : 12 = 5,54). Arvestuses ei ole kajastatud perioode, mille laps veedab üle aasta vaheldumisi kummagi vanema juures, sest kui kui ühel aastal kannab üks vanem terve vastava perioodi lapse kulud vahetult, siis järgmisel aastal samal perioodil vahetult kantavaid kulusid ei ole. Samuti on tähtpäevade puhul, mis võivad langeda nii ema kui isa nädalavahetusele. Suhtluskord alates 08.06.2024 näeb eelnenuga võrreldes erinevalt ette kostjaga üle nädala suhtlemise reede õhtust pühapäeva õhtuni, so 4 päeva kuus. Keskmine kostjaga veedetavate päevade arv kuus aasta lõikes tuleb vastava korraldusega ümardatuna 5 päeva ((4 x 7) + 15 + 9 + (2 x 3) : 12 = 4,83). 11.

§ 101

lg 7 järgi kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kostja ei ole kohustatud tasuma elatist sama pere mitmele lapsele, kelle vanusevahe on väiksem kui kolm aastat.

§ 101

lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: - alates 02.06.2022 kuni 31.12.2022.a. 225,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 30 (pool lapsetoetusest 60 eurot)); alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023.a. 215,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); alates 01.04.2023 kuni 31.03.2024.a. 260,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); alates 01.04.2024.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)). 12. Hageja väitel ei piisa tema vajaduste rahuldamiseks

§ 101

alusel arvestatud summadest.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 102

lg 3 järgi võib kohus elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel.

1. Hageja on välja toonud, et tema igakuised vajadused on keskmiselt järgmised: vajadus eluase toit side transport haridus (sh huviharidus) riided ja jalanõud tervishoid hügieen meelelahutus muu kokku (eur kuus) eur/kuus 1 727,8 255 55,29 220,5 183,62 194,11 49,02 30,6 192,34 203,85 3 112,13 eur 4
2. Seoses eluasemega on hageja välja toonud, et elab emaga kahekesi emale kuuluvas majas Xxxx, hagejal on oma tuba suurusega 36 m2, maja üldpind on 178,1 m
3. Riigikohus on selgitanud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi. Lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks saab üldjuhul pidada tasu korteriühistu osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas. Lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu. Eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses (3-2-1-69-13, p 17-21). Kohus ei nõustu kostjaga, et lapse poolt saadava kasutuseelise väärtus seoses eluaseme kasutamisega sõltuks sellest, millistel asjaoludel hageja ema eluaseme omandas või milliseid kulutusi selleks tegi, sh, kas võetud on laenu. Viidatud lahendis on Riigikohus selgitanud, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluruumi ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest (3-2-1-69-13, p 18). Saadava kasutuseelise väärtusega arvestamata jätmine aga viiks just sellise tulemuseni, et üks vanem eluaseme kasutamise vajaduse rahuldamises ei osale.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Poolte esitatu kohaselt on ema maja aastaid hageja elukohaks olnud, st vastab tema tavalisele elulaadile. Asjakohatu on kostja viide, et kui hageja emal käib maja pidamine rahaliselt üle jõu, on alust kaaluda maja müüki ja väiksema eluruumi omandamist. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et ema ei suudaks lapsele senist eluaset tagada. Vastava vajaduse rahuldamises peab osalema ka kostja. 15. Hageja on välja toonud, et tema toana on kasutuses 36 m2 ruum II korrusel, mis on maja plaanil (dtl 980-981) tähistatud pööninguna. Hageja on esitanud fotod (dtl 982-984), millelt nähtub lastetoana sisustatud ruum. Kohus leiab, et asjaolu, et ruumis ei olnud võimalik varasemalt aastaringselt elada, nagu on välja toonud kostja, ei tähenda, et ruum ei saaks olla käesolevaks ajaks kohandatud hageja toaks. Kostja on välja toonud, et hageja ema ainukasutuses on tema magamistuba ja kabinet. Kuivõrd hageja vastavaid väiteid vaidlustanud ei ole ega ole esitanud ka omapoolset käsitlust ema ainukasutuses olevate ruumide kohta, asub kohus seisukohale, et hageja on vastavad väited omaks võtnud (TsMS § 231 lg 4). Esitatud projekti lisa (dtl 980) kohaselt on majas magamistuba suurusega 20 m2 ja töötuba 13,5 m2. Maja üldpind on 178,1 m2 (väljavõte kinnistusraamatust dtl 136). Kohus asub seisukohale, et hageja ainukasutuses on 36 m 2 ja elanike ühiskasutuses on 108,6 m2 (178,1 - 36 - 20 - 13,5). 16. Mõlemad pooled on seoses kasutuseelise väärtuse tõendamisega esitanud kohtule Xxxx asuvate majade üürikuulutusi. Pooled vaidlevad, kas tegemist on hageja elamuga piisavalt sarnaste majadega. Kohus leiab, et nimetatut ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata üksnes fotode alusel (dtl 1264-1268). Kohus leiab, et kõik esitatud üürikuulutused maja üürimiseks Xxxx on asjakohased piirkonna keskmise üürihinna tuvastamiseks. Esitatud on neli kuulutust (dtl 985-989, dtl 1163-1166) hinnaga vastavalt 12,9, 12,6, 10,7 ja 10,2 eur/m 2, mille keskmine on 11,6 eur/m2. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et võrreldava elamu keskmine üürihind on 11,6 eur/m 2. Hageja poolt saadava kasutuseelise väärtus on 1 047,48 eurot ((36x11,6) + (108,6x11,6:2)). 17. Tarbimisajaloo väljavõtete (dtl 990-991) kohaselt tarbiti hageja elukohas vett 2022. ja 2023.a.-l. vastavalt 144 ja 127 m3, mis teeb ühe kuu keskmiseks kuluks 11,29 m3 ((144+127):24). Arvetelt (dtl 28-31) nähtuvalt oli m3 vee hind 2022-2023.a. keskmiselt 0,57 eur/m3 ((0,63+0,51):2), lisandub reovee ärajuhtimise teenus vastavalt tarbitud vee kogusele hinnaga keskmiselt 0,85 eur/m 3 ((0,93+0,76 ):2), hinnad vastavalt koos käibemaksuga 0,68 eur/m 3 ja 1,02 eur/m3. Kohus tuvastab, et kulu vee- ja kanalisatsiooniteenusele on kokku keskmiselt 19,2 eurot kuus ((11,29 x 0,68) + (11,29 x 1,02)), millest hagejale langev osa on 9,6 eurot. 5 18. Kohus leiab, et hageja arvestus elektrile kuluva kohta (dtl 934) ei ole korrektne, sest arvestamata on päevase ja öise elektri erineva maksumusega, arvestamata on kulu võrguteenusele, kulu ei ole arvutatud ühe isiku kohta. Kohtule on esitatud Eesti Energia ja Enefit arvete ajalugu 2022.a. juunist kuni 2024.a. jaanuarini (dtl 133, 995). Enefit arvete ajalugu ei võimalda tuvastada kulu ühe kuu kohta, sest selles on kajastatud kuu kulu koos varasema võlgnevusega (vrdl nt dtl 995 ja arve al dtl 996, samuti kokkulangevate perioodide summad dtl 133 ja 995). Kohus tuvastab keskmise kulu elektrile 30.06.2022-30.06.2023 ja 31.01.2024 arve (dtl 996-997) alusel, so kokku 272,98 eurot kuus ((dtl 133 kokku 3301,34 + dtl 996 ilma viiviseta 520,36) : 14), millest hagejale langev osa on 136,49 eurot. 19. Kostja võttis omaks, et hageja kulu valveteenusele on 11,54 eurot kuus ning prügiveole 6,39 eurot kuus (dtl 1158). Seetõttu kohus vastava tõendamiseks esitatud tõendeid (dtl 196, 197) ei hinda. 20. Hageja on välja toonud, et elamut köetakse mh puitbriketiga, kuna külmade ilmadega õhk-vesi küte ei ole efektiivne. Hageja on esitanud 02.12.2022 Permanent Solutions OÜ arve (dtl 25), mille kohaselt hageja ema on ostnud küttepuitu koos tarneteenusega hinnaga 1 080 eurot, mille on tasunud sularahas. Kostja on seisukohal, et tegemist on võltsitud tõendiga, kuna Permanent Solutions OÜ küttepuidu müümisega ei tegele. Kostja on esitanud äriregistri väljavõtte Permanent Solutions OÜ kohta (dtl 108-110), mille kohaselt ettevõtte põhitegevusala on programmeerimine, ning selle 2022.a. majandusaasta aruande (dtl 1167-1174), mille lk 8 on märgitud, et aruandeaastal tulenes 100% müügitulu programmeerimisest. Nimetatud vastuolu hageja selgitanud ei ole. Kuivõrd puitu on väidetavalt sularahas ostetud ettevõttelt, mis selle enda poolt avaldatud andmete kohaselt puidu müümisega ei tegele, nõustub kohus kostjaga, et dtl 25 tõend on ilmselt ebausaldusväärne ning jätab selle TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata. Kulu täiendavaks tõendamiseks on hageja esitanud briketipoisid.ee veebilehe väljavõtte briketi maksumuse kohta (dtl 1269-1271), kuid nimetatud tõend ei sisalda teavet selle kohta, et briketti oleks hageja elukoha kütmiseks soetatud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et elamut köetakse täiendavalt briketiga, ning vastava kulu ulatust. 21. Seoses telekommunikatsiooniteenustega kodus on hageja välja toonud, et kulu kodusele internetile on 27,45 eurot kuus, arvel kajastatud soodustus on ajutine. Esitatud arve (dtl 998-1000) kohaselt on koduinterneti kuutasu 27,45 eurot, soodustus 50% kohaldub 6 kuud. Kohus tuvastab, et ühe kuu keskmine kulu internetile on 20,56 eurot ((27,45 x 6) + (13,72 x 6) : 12)), sellest hageja osa on 10,28 eurot. Et hageja kasutab ka mobiilset internetti ei ole piisav, et hinnata tema osa koduses internetis poolest väiksemaks. Kulu TV-le on esitatud arve (dtl 205-206) kohaselt 18,04 eurot kuus, soodustus 50% kohaldub 6 kuud. Kohus tuvastab, et ühe kuu keskmine kulu TV-le on 13,53 eurot ((18,04 x 6) + (9,02 x 6) : 12)), sellest hageja osa on 6,77 eurot. Kostja võttis omaks, et kogukulu Netflixile ja Spotifyle on vastavalt 7,99 ja 9,99 eurot kuus (dtl 1158), mistõttu kohus vastava tõendamiseks esitatud tõendeid (dtl 204, 34) ei hinda, hagejale langev osa kogukulust on 8,99 eurot kuus. 22. Kohus leiab, et kodu- ja varakindlustus eluaseme kasutamisega ei seondu. Võttes arvesse, et seoses eluaseme kasutamisega arvestab kohus saadava kasutuseelise väärtust, mis on tuletatud üürihindadest, ei ole põhjendatud täiendavalt arvesse võtta kulutusi kodutehnika soetamiseks. Üüripinnad sisaldavad harilikult elementaarset kodutehnikat. Üürileandja kohustuseks on mh lepingu eseme hoidmine lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks arvestada täiendavalt eluasemega seotud vajadusena kulu korstna pühkimisele, hoovi korrastamisele, puude lõikamisele vms seoses elamu või hoovi korrashoiuga ning seonduvalt esitatud tõendeid kohus ei hinda. Kohus asub seisukohale, et hageja vajadus seoses eluasemega kokku on 1 237,54 eurot kuus (1 047,48 + 9,6 + 136,49 + 11,54 + 6,39 + 10,28 + 6,77 + 8,99). 23. Kohus leiab, et väidetud vajadus seoses toiduga 255 eurot kuus on tavapärasest kõrgem. Hageja kinnitusel (dtl 942) tal tervislikust seisundist tulenevaid erivajadusi seoses toitumisega ei ole. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et käesoleval ajal toituks ta arsti poolt väljastatud erimenüü alusel. Ainuüksi asjaolu, et hageja on toidu osas valiv, ei võimalda hinnata tema põhjendatud vajadust seoses toiduga keskmisest kõrgemana. Kostja on 19.06.2023 vastuses hagile 6 omaks võtnud, et hageja vajadus seoses toiduga on 200 eurot kuus (dtl 68). Hilisemas menetluses on hageja täiendavate selgitusteta märkinud, et põhjendatud on 150 eurot kuus. Kohus leiab, et omaksvõtu tagasivõtmise eeldused täidetud ei ole. Teisalt ei võimalda ka hageja esiletoodu tuvastada vajaduse ulatust üle 200 euro kuus. Kohus asub seisukohale, et hageja vajadus seoses toiduga on 200 eurot kuus. 24. Nähtuvalt arvest (dtl 207) on hageja kulu seoses mobiiltelefoni kasutamisega 12,71 eurot kuus. Interneti kuutasu on küll kõrgem, kuid kohaldub ka soodustus. Kohus leiab, et esmavajadusena ei ole hinnatav mobiiltelefoni soetamine hinnaga 799 eurot (dtl 218). Vastav keskmine tavapärane kulu jääb hinnanguliselt 300 euro piiresse, arvestades telefoni kasutusajaks 4 aastat, on kulu ühe kuu kohta 6,25 eurot, mis teeb vajaduseks seoses sidega kokku 18,96 eurot kuus. 25. Kohus leiab, et kulu seoses auto kasutamisega ei saa pidada põhjendamatuks seoses sellega, et kostja hinnangul võiks hageja kasutada ka tasuta ühistransporti. Laste sõidutamine autoga on tavapärane, ka kostja on välja toonud, et ajal, mille laps veedab isaga, sõidutab ka isa teda autoga. Hageja väitel kulub kütusele keskmiselt 327,98 eurot kuus. Seoses kütusega on hageja esitanud tšekke ja maksekorraldusi 2023.a. märtsist (dtl 50-55). Hageja ema konto väljavõttelt (dtl 686757) nähtuvalt on 2023.a. novembrist 2024.a. aprillini tehtud kulutusi tanklates vastavalt 154,53 eurot, 155,36 eurot, 172,44 eurot, 219,25 eurot, 347,62 eurot ja 240,76 eurot kuus, mis teeb ühe kuu keskmiseks kuluks 214,99 eurot, millest hagejale langev osa on 107,50 eurot. Seoses liikluskindlustusega nähtub esitatud poliisilt (dtl 56-57) aastase kindlustuse maksumus 220,80 eurot, so kulu ühes kuus ühe kasutaja kohta 9,2 eurot. Seoses kindlustusega täiendavalt esitatud maksekorraldustelt (dtl 1004, 1005) ei ole võimalik tuvastada, mis perioodi eest mille eest on tasutud. Hageja on viidanud, et ema konto väljavõttelt 06.08.2022 nähtuv makse 38,90 eurot (dtl 693) on sõiduki tehnoülevaatuse eest, kuid nimetatud kande sisu alusel see tuvastatav ei ole. Kulud sõiduki remontimisele (arve, maksekorraldus dtl 1006-1007) kasutamisega seotud kulusid endast kohtu hinnangul ei kujuta. Hageja viidatud konto väljavõttelt (686-757) ei nähtu kandeid üle kuu summas 21,45 eurot, mis oleksid seostatavad auto pesemisega. Väidetav kulu on tõendamata. Samuti ei ole hageja tõendanud, et rehvide soetamisele kulub keskmiselt 14,58 eurot kuus. Esitatud veebilehe väljavõte (dtl 242) kantud tegelikke kulusid tuvastada ei võimalda. Hageja on esitanud arve (dtl 1272) rehvide soetamise kohta kogusummas 441,69 eurot, kasutusajaga 5 aastat on ühe kuu kulu kasutaja kohta 3,68 eurot (441,69 : 60 : 2) kuus. Kohus asub seisukohale, et hageja vajadus seoses transpordiga kuus on 120,38 eurot (107,5 + 9,2 + 3,68). 26. Seoses huviharidusega on hageja välja toonud, et käis 2022/2023 õppeaastal algajate programmeerimiskursusel (leping dtl 140-142), mille maksumus oli nimetatud tõendi kohaselt 58 eurot kuus (ühe kuu kulu keskmiselt 43,50 eurot aastas, sest kursus toimub 9 kuu vältel). Kohus tuvastab, et 2022.a. oktoobrist kuni detsembrini õppis hageja kitarri, eratunni hind oli 35 eurot ja sagedus 1-2 korda kuus (e-kirjavahetus dtl 44-45, 1146). Esitatu ei võimalda tuvastada, et hageja oleks osalenud tundides enam kui korra kuus, ühe kuu keskmine kulu aasta kohta arvestatuna oli 8,75 eurot (35 x 3 k : 12 k). Alates 2023. õppeaastast osaleb hageja digitaalse joonistamise ja Roblox Programmeerimise PRO kursustel (leping dtl 257-260), ühe kursuse hind on 65 eurot kuus, so kahe kursuse kohta kokku 130 eurot kuus (ühe kuu kulu keskmiselt 97,50 eurot aastas, sest kursused toimuvad 9 kuu vältel). Hageja on märkinud, et digitaalse joonistamise huvialaga seondub ka vajadus ipad tahvelarvuti kasutamiseks. Pooled ei vaidle, et tahvelarvuti on käesoleval ajal hagejal olemas. Hageja on esitanud ülevaate, millistes ringides ta on alates sündimisest käinud (dtl 145), millest nähtuvalt on hageja osalenud väga erinevates huvitegevustes. Esitatu ei võimalda kohtu hinnangul tuvastada, et hageja huvi digitaalse joonistamise vastu oleks sedavõrd tõsine ja püsiv, et sellega tegelemiseks saaks põhjendatud vajaduseks lugeda regulaarset kulu tahvelarvutite soetamiseks. Kohus nõustub hagejaga, et lisaks juba olemasolevatele huviringidele on põhjendatud ka spordiga tegelemine, hageja on märkinud, et ta soovib 2024. õppeaastast hakata käima ujumistrennis, mille maksumus on 90 eurot kuus (dtl 261), so kulu arvestatuna aasta kohta kuus 67,50 eurot (trenn toimub 9 kuu vältel). 7 27. Huviharidusega seotud kulusid enne 2022.a. septembrit hageja välja toonud ei ole. Kohus tuvastab, et hageja vajadused seoses huviharidusega olid 2022.a. septembrist kuni 2023.a. augustini (k.

1. a)52,25 eurot kuus (43,5 + 8,75), alates 2023.a. septembrist kuni 2024.a. augustini (k.
2. a)97,50 eurot kuus ning alates 2024.a. septembrist 165 eurot kuus (97,5 + 67,5). 28. Kohus nõustub kostjaga, et erinevate kooliga seotud väikekulude (klassiüritused, fotod) põhjendatud ulatus ei ületa 10 eurot kuus. Kooliürituse jaoks komplekti uute riiete soetamist kohus mõistlikuks ega vajalikuks ei pea. Tavapärane kulu riiete ja jalanõude soetamiseks on hinnanguliselt kuni 80 eurot kuus. Võttes arvesse, et hageja koolis on koolivorm, on põhjendatud keskmisest mõnevõrra suuremad kulud, sest soetada tuleb ka koolivormi esemeid. Siiski ei ole veenev, et see suurendaks kogukulu 37,53 euro võrra kuus (arvestus dtl 947). Kohus nõustub kostjaga, et usutav ei ole, et hageja soetaks igal aastal kogu komplekti kõikvõimalikest koolivormi kuuluvatest esemetest, sh et vajalik oleks ühtaegu soetada nii t-särk kui polosärk, nii kampsun kui pusa või et igaks õppeaastaks oleks vajalik uus lips või tekkel. Kohus leiab, et hageja põhjendatud vajadus seoses riiete ja jalanõude soetamisega jääb 100 euro piiresse kuus. 29. Seoses tervishoiuga leiab kohus, et tavapärane kulu käsimüügiravimite ja vitamiinide soetamiseks jääb 15 euro piiresse kuus. Vitamiine on võimalik valida ka hageja väljatoodust (dtl 942) soodsamate hindadega. Hammaste süvapuhastust kord aastas võib pidada suuhügieeni huvides põhjendatuks, vastav kulu on tõendatud 7,08 euro ulatuses arvestatuna ühe kuu kohta (arve summas 85 eurot, dtl 1275). Hageja vajadust õnnetusjuhtumikindlustuse (arve dtl 208) järgi põhjendatud ei ole ning vastav ei ole muust esitatust ka ilmne. Hageja ei tegele esitatu kohaselt ühegi spordiala või huvitegevusega, millega kaasnes kõrge kehavigastuste oht. Kohus asub seisukohale, et kulu õnnetusjuhtumikindlustusele ei saa pidada hageja esmavajaduseks. Hageja vajadus seoses tervishoiuga on kohtu hinnangul kokku 22,08 eurot kuus. Kulu tavapäraste hügieenitarvete (seep, hambapasta vms) soetamiseks ei ületa 7 eurot kuus. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mis viitaksid keskmisest suuremale vajadusele seoses hügieeniga. Väljavõte (dtl 221) tegelike kulutuste kandmist juuksurile ei tõenda, samuti ei ole tõendatud, et juuksuris käidaks igakuiselt. Kohus hindab põhjendatud vajaduseks seoses hügieeniga 15 eurot kuus, arvestusega, et see sisaldab vajadusel ka juuksuris käimist. 30. Põhjendatud vajadus seoses meelelahutusega, so raamatute, mänguasjade, sporditarvete jms ostmiseks, väljasõitude tegemiseks ning mõistlikus ulatuses sotsiaalses suhtluses osalemiseks (sünnipäevad) on kohtu hinnangul kuni 70 eurot kuus. Vanemal on soovi korral võimalik teha lapsele kulutusi mistahes ulatuses, sh soetada tehnikaseadmeid või reisida, kuid tegemist ei ole lapse esmavajadustega, mille täitmiseks saaks nõuda vahendeid teiselt vanemalt. Kulu pere lemmikloomadele kohtu hinnangul lapse vajadusena hinnatav ei ole, isegi juhul, kui loom on võetud lapse soovil. 31. Hageja igakuised vajadused on kohtu hinnangul kokkuvõtlikult järgmised: vajadus eluase toit side transport haridus (sh huviharidus) riided ja jalanõud tervishoid hügieen meelelahutus kokku (eur kuus) eur/kuus 1 237,54 200 18,96 120,38 10 (kuni 31.08.22) 62,25 (kuni 31.08.23) 107,5 (kuni 31.08.24) 175 (al 01.09.24) 100 22,08 15 70 1 793,96 (kuni 8 31.08.22) 1 846,21 (kuni 31.08.23) 1 891,46 (kuni 31.08.24) 1 958,96 (al 01.09.24) 32. VÕS § 105 lg 3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Hageja leiab, et ülalpidamiskohustus jaguneb vanemate vahel proportsioonis 75% kostja, 25% hageja ema, sest kostja on hageja emast oluliselt jõukam. Kostja on seisukohal, et ülalpidamiskohustus jaguneb võrdselt. Riigikohus on selgitanud, et seoses ülalpidamiskohustuse jaotusega omab tähendust kummagi vanema sissetulek, varaline seisund ning sissetuleku teenimise võime (2-19-18082, p 11). 33. Lapsevanemad selgitasid 08.05.2024 eelistungil, et kumbki neist palgatulu ei teeni, mõlemad tegelevad ettevõtlusega. Äriregistrist nähtuvalt (dtl 323-324) on kostja Osaühing T (registrikood xxxx) ainuosanik ja juhatuse liige, W OÜ (registrikood xxxx) osanik ja juhatuse liige ning nõukogu liige W OÜ-s (registrikood xxxx) ja osaühingus W (registrikood xxxx). Kostja selgitas kohtuistungil, et tal on xxxx erialal, kuid sellel alal ei ole kunagi töötanud, vaid on terve elu töötanud xxxx. Temaga seotud ettevõtted on ka ehitamisega seotud. Xxxx rendib põhitegevusena välja kostjale ja tema ettevõttele kuuluvaid üürikortereid, aeg-ajalt on kostja teinud ka mõne ehitustöö selle ettevõtte alt Eestis. Xxxx tegevus on olnud suunatud Soome, sellest ühingust on kostja saanud miinimumpalka palju aastaid, viimati eelmise aasta septembris. Pärast seda enam raha ei olnud ja pole midagi saanud. kuna Soomes ka lõppesid tööd ära ja siis ei saa ka sealt midagi maksta. W OÜ ja W OÜ kuuluvad kostja äripartnerile, nõukogu liikmeks olemise eest tasu ei saa. Xxxx hetkel ei tegutse, Osaühingust T saab kostja dividenditulu. 34. Hageja on täiendavalt välja toonud, et kostjale kuuluvad ka Soome ettevõtted W OY ja W OY, kuid vastava tõendamiseks esitatud tõendid (dtl 1082-1086, tõlge dtl 1079-1081; dtl 1091-1095, tõlge dtl 1087-1090) teavet osaluste kohta ei sisalda. Kostja märkis 26.06.2024 seisukohas, et W OY talle ei kuulu, W OY-s on tal osalus 50%. Ettevõte sattus kostja väitel 2023. aastal suurde kahjumisse ning selle tegevus on sisuliselt lõppenud. Et W OY tegevus on alates 2023.a. kahjumlik, nähtub ka hageja tõendist (dtl 1087). 35. Hageja on täiendavalt viidanud kostja seotusele ühingutega R OÜ (registrikood xxxx), W OÜ (registrikood xxxx), OÜ T (registrikood xxxx), M OÜ (registrikood xxxx). Kohus tuvastab äriregistrist, et W OÜ on W OÜ endine ärinimi. R OÜ 50% osalus kuulub W OÜ-le, millest 50% osa kuulub kostjale. R OÜ 2022.a. majandusaastal kasumlikult ei tegutsenud (majandusaasta aruanne al dtl 1119). OÜ T 7% osanik on W OÜ, milles kostjal osalus puudub. M OÜ 50% osanik on W OÜ, millest 50% osa kuulub kostjale. 36. Kostja märkis, et 2023. aastal oli tema sissetulekuteks 40 000 eurot dividende ning kuni septembrini töötasu miinimumpalga ulatuses. 2024.a. algusest käesoleva ajani on kostja saanud dividende 10 000 eurot ning alates 2024.a. maist saab vanemahüvitist ca 1 182 eurot kuus. 37. Kostja Xxxx konto väljavõttelt (dtl 359-369) nähtuvad töötasu maksed W OÜ-lt 500 eurot kuus, viimane makse on oktoobris. Kostja Xxxx konto väljavõte (dtl 377-473) kajastab laekumisi viitega dividendidele vastavalt kostja väljatoodule, so OÜ-lt T 202.a. kokku kolm makset (04.05, 07.08, 03.10) kogusummas 40 000 eurot ja 2024.a. 08.04.2024 makse 10 000 eurot. Hageja arvestuses (dtl 952) on 03.10.2023 laekumist 10 000 arvestatud kaks korda, kuigi pangakontol on ainult üks vastav laekumine. Hageja on viidanud täiendavalt 22.04.2024 laekumisele OÜ-lt T summas 15 000 eurot selgitusega „raha“. Kostja märkis vastusena, et 22.04.2024 dividende ei makstud, kuid ei selgitanud, mis maksega on tegemist ning see ei ole arusaadav ka laekumise selgitusest. Nähtuvalt konto väljavõttest on aga 24.04.2024 kostja kandud OÜ-le T 15 000 eurot selgitusega „raha 9 tagastus“. Kostja väidetud dividenditulu ulatus on seega kooskõlas konto väljavõtetelt nähtuvate andmetega. Samuti nähtub konto väljavõttelt ning sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse väljavõttelt (dtl 1200-1201), et kostja saab alates 2024.a. maist vanemahüvitist. 38. Kostja märkis oma 06.05.2024 menetlusdokumendis (dtl 294), et töötas W OY-s u 1,5 aastat poole kohaga kuni 2023.a. septembrini, kuid vastava sissetuleku ulatust välja toonud ei ole. Kostja Xxxx kontol kajastub 2023.a. laekumisi W OY-lt kogusummas 29 698,44 eurot (kokku 53 laekumist), mis teeb ühe kuu keskmiseks sissetulekuks 2 474,87 eurot. 39. Kinnistusraamatu väljavõtte (dtl 1076) kohaselt kuulub kostjale 7 kinnistut. OÜ-le T, mille ainuosanik on kostja, kuulub 3 kinnistut (dtl 155). Kostja on märkinud, et väljaüüritavaid kinnistuid mõlema peale kokku on 7, kõigi korterite üür, kogusummas ca 3 000 eurot, laekub OÜle T. Vastavate pikemaajaliselt kogunenud summade arvelt ongi kostjal õnnestunud maksta endale dividende. Üks kinnistu on kasutusel kostja elukohana ning kaks Xxxx maakonnas asuvat kinnistut on kõrvuti asuvad maatükid, kus on kostja suvila. 40. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja kontolt oleks tuvastatav, et eraisikud maksaksid hagejale üüri ja/või kommunaalmakseid. Vastavad selgitused maksetel puuduvad, samuti ei ole ei hageja viidatud A. K., M. B. ega O. V. tasunud kontolt nähtuvalt pikema perioodi vältel regulaarseid samas suurusjärgus summasid, mis viitaksid kestvale lepingulisele suhtele. Hageja selgituse kohaselt on tegemist tema endiste kolleegidega, kes on palunud endale Eestist tuua sigarette, alkoholi ja erinevaid toidukaupu, mida Soomes ei ole saada. 41. Kohus tuvastab eelviidatud tõendite alusel, et kostja sissetulek 2023.a. oli keskmiselt 6 224,87 eurot kuus ((40 000 + 500 x 10) : 12 + 2 474,87) ning 2024.a. I poolaastal keskmiselt 2 060,67 eurot kuus (12 364 : 6). Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja elustandard viitab osaliselt varjatud sissetulekutele. Maksed kostja kontolt, millega seoses hageja on viidanud kostja sagedasele reisimisele (dtl 952-953), on tehtud kostja kontol pikemaajaliselt hoiustatud vahendite arvelt, kontolt ei nähtu mh olulises ulatuses sularaha sissemakseid. Viidatud 600 eurot elukaaslase sõrmusele (dtl 378) on ühekordne kulutus ning on väärisehete kategoorias pigem tagasihoidlik. Väide, et kostja müüb regulaarselt Eestist ostetud alkoholi Soomes kallimalt maha, millega seoses teenib olulises ulatuses täiendavat sissetulekut, ei ole tõendatud. Erakordselt suured kulutused seoses valmistoidu ostmisega või väljas einestamisega kohtule äratuntavalt kostja pangakontolt ei nähtu. Hageja viidatud suured sissemaksed (29.06.2022.a. 5000 eurot ja 15.09.2022.a. 5000 eurot) on kostja Xxxx panga kontole kandnud kostja ise oma Xxxx arvelt. Hageja väited kostja poolt suurte kulutuste tegemine oma hobidele on konkretiseerimata ja tõendamata. Hageja väide, et kostjale kuulub väikelaev, ei ole tõendatud. Kostja on välja toonud, et hageja poolt silmas peetav veesõiduk on hageja vanaisale kuuluv ümberehitatud nõukogudeaegne kalapaat, millise asjaolu tõendamiseks on kostja esitanud ka registeerimistunnistuse (dtl 1198-1199), millest nähtuvalt kuulub R. V. 1987. aastal ehitatud väikelaev tüübiga „mootorpaat kaetud“. Maksed elukaaslasele seonduvad kohtu hinnangul eelduslikult ühise majapidamise korraldamisega, mitte ei ole tegemist kingitustega. Kohus leiab, et konto väljavõttelt nähtuv ei võimalda tuvastada, et kostja peaks üleval oma isa. Kontol on 07.11.2023 makse 8 500 eurot R. V. selgitusega „raha“. Kontolt aga nähtub ka R. V. 17.05.2023 makse kostjale 10 000 eurot selgitusega „raha isalt“. See on kooskõlas kostja selgitusega, et isa andis talle laenu, mille ta maksis 07.11.2023 osaliselt tagasi. Hageja on märkinud veel, et kostja väga heale majanduslikule seisundile viitab asjaolu, et kostja sai pangalaenu, et osta maja maksumusega 220 000 eurot. Suure pangalaenu saamine ei ole aga kooskõlas väitega, et oluline osa isiku sissetulekust on varjatud. 42. Kostja on välja toonud, et igakuiselt tuleb tal tasuda laenumakseid ca 973 eurot kuus. Kohus tuvastab, et kostja on sõlminud 12.06.2016 kodulaenulepingu, laenusumma on 85 000 eurot tagasimaksetega kuni 12.05.2036 (leping al dtl 1230); samuti 18.05.2023 kodulaenulepingu, laenusumma on 220 000 eurot tagasimaksetega kuni 05.05.2050 (leping dtl 1246). Kostja on välja toonud, et tal on lisaks hagejale kaks alaealist ülalpeetavat, kes elavad tema ja tema elukaaslasega koos, perel kulub kokku ca 3 566 eurot kuus (ilma hageja elatiseta, arvestus dtl 1188), elukaaslase 10 sissetulek on töötasu 770 eurot kuus. Nähtuvalt rahvastikuregistrist on kostja 13.08.2023 sündinud kaksikute isa. 43. Äriregistrist nähtuvalt (dtl 321-322) on hageja ema R OÜ ja W OÜ ainuosanik ja juhatuse liige ning Xxxx korteriühistu juhatuse liige. Hageja ema selgitas kohtuistungil, et tal on xxxx. Ta pakub korteriühistule haldusteenust, mille eest esitab arveid Xxxx. Mõlemad osaühingud on tegutsevad ja kasumlikud, hageja palka ei saa, vajadusel saab võtta välja dividende. Hageja ema saab tulu ka oma korterite välja üürimisest, see toimub ka Xxxx kaudu. Sissetulek on ca 1 200 eurot kuus. Muud sissetulekut ei nähtu ka konto väljavõtetelt (dtl 647-659, dtl 686-757). Kinnistusraamatust nähtuvalt kuulub hageja emale üks kinnistu, so hageja elukoht (dtl 152) ning W OÜ-le kuulub kolm kinnistut. Hageja ema selgitas kohtuistungil, et tal ei ole võimalik täiskoormusega tööle minna, sest hageja on sageli haige, ema peab hoolitsema hageja eest ning aitama tal õppida. 44. Kohus tuvastab, et kostja sissetulek on hageja ema omast suurem. Kostjale kuulub rohkem kinnisvara, kuid kostjal on ka hageja emaga võrreldes rohkem kohustusi - kaks eluasemelaenu ning lisaks hagejale veel kaks alaealist last. Hageja emal on ainult üks laps ning eluasemega seoses laenu ei ole. Hariduslikult ettevalmistuselt on emal kohtu hinnangul kostjaga vähemalt võrdsed eeldused üle keskmise sissetuleku teenimiseks, it-sektoris on palgad pigem kõrgemad. Mõlemad vanemad tegevad sarnaselt ettevõtlusega, sh korterite välja üürimisega. Kostja 2023.a. keskmisest oluliselt kõrgem sissetulek tuli peamiselt dividendide arvelt. Puudub alus arvata, et senises mahus dividenditulu on võimalik saada ka järgmistel perioodidel. Kostja saab alates 2024.a. maist vanemahüvitist. Kohus leiab, et seoses laste sünniga 2023.a. augustis on kostja võimekus sissetuleku teenimiseks vähenenud. Kostja peres on küll erinevalt hageja emast kaks täiskasvanut, kuid kaksikud imikud on ka nii vahetu hoolitsemise vajaduse kui majanduslikus mõttes kahekordselt koormavad. Seevastu hageja ema sissetuleku teenimise võimekus võiks olla käesoleval ajal pigem suurenev, sest hageja kasvab ja muutub iseseisvamaks. Hageja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid, mis võimaldaksid tuvastada, et ta vajaks oma tervisliku seisundi tõttu pidevat hooldamist ulatuses, mis välistaks emal täiskoormusega töötamise. Kohus vastavale vajadusele eelistungil tähelepanu juhtis (dtl 330). Kohtu ette ei ole toodud, et hagejal oleks diagnoositud ühtegi haigust, millega kaasneksid erivajadused. Hageja sagedased haigestumised seisnevad viirushaiguste põdemises (dtl 911-918) ning on esitatud perearsti seisukoha (dtl 920) kohaselt sellised, nagu teistelgi hagejaealistel koolilastel. Kohus asub seisukohale, et hagejate vanemate majanduslik võimekus ei ole sedavõrd erinev, et põhjendatud oleks ülalpidamiskohustuse jaotamine teisiti kui võrdsetes osades. Kostja majanduslik seisund ei ole tuvastatu põhjal ka sedavõrd erakordselt hea, et põhjendatud oleks ainuüksi selle alusel ülalpidamiskohustuse suurendamine sõltumata hageja tegelikest vajadustest vastavalt

§ 102lg 3.

1. Kohus leiab, et kummalgi vanemal on kohustus anda hagejale ülalpidamist tema vajaduste pooles ulatuses, mis ei ole kaetud lapsetoetuse arvel, kostjale langev osa ühes kuus on seega järgmine: 02.06.2022-31.08.2022.a. 866,98 eurot ((1 793,96 - 60) : 2); 01.09.2022-31.12.2022.a. 893,11 eurot ((1 846,21 - 60) : 2); 01.01.2023-31.08.2023.a. 883,11 eurot ((1 846,21 - 80) : 2); 01.09.2023-31.08.2024.a. 905,73 eurot ((1 891,46 - 80) : 2); al 01.09.2024.a. 939,48 eurot ((1 958,96 - 80) : 2).
2. Perioodi 02.06.2022 kuni 25.09.2022 eest pidanuks kostja andma ülalpidamist kokku 3 316,30 euro ulatuses (838,08 (so 29p) + (2 x 866,98) + 744,26 (so 25p)). Nähtuvalt laekumiste väljavõttest (dtl 15) tasus kostja sel perioodil elatist 250 eurot kuus, so ebapiisavalt. Elatishagi rahuldamise vastav eeldus on seega täidetud.
3. Alates 26.09.2022 tuleb kostja ülalpidamiskohustus täiendavalt lugeda täidetuks vahetult saadava osa väärtuses, mida hageja saaks suhtluskorda ettenägeva määruse kohasel täitmisel. Kohus leiab, et tähendust ei oma isa juures tegelikult viibitud päevad, mille kohta on hageja esitanud ülevaate (dtl 922). Suhtluskorra täitmine on lapsevanematele kohustuslik. Riigikohus on selgitanud, et 11 nõustuda ei saa seisukohaga, mille kohaselt ülalpidamiskohustuse täitmist tuvastades ei saa lähtuda kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrast, vaid juhinduda tuleb sellest, kui palju aega viibis kostja lastega tegelikult koos, mh põhjusel, et selline lähenemine pisendaks vanemate kokkuleppel või kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra tähendust, võimaldades vanemal suhtluskorrast ühepoolselt kõrvale kalduda ning selle kaudu omakorda mõjutada teisel vanemal rahaliste kohustuste tekkimist ja suurust (2-18-6491, p 14.1). Võttes arvesse, et lapsega suhtlemine asjassepuutuval perioodil oli mh reguleeritud esialgse õiguskaitse korras, ning käimas oli kostja algatatud kohtumenetlus lapsega suhtlemise korraldamise üle, ei ole veenev, et kostja ise tingis olukorra, et suhtlemine ei toimunud vastavalt kohtu määratule. Hageja on esitanud sõnumivahetused (dtl 128-129, dtl 286-288), millest nähtuvalt kostja jättis ära kohtumised 14.04.2023 ja 22.06.
4. Kostja jättis ära ka 18.08.2023 kohtumise viidates haiglas viibimisele, 20.12.2023 tegi ettepaneku vahetada ära nädalavahetused seoses koroonasse haigestumisega. Kostja selgitusel üks ära jäetud kohtumine seondus varasemalt kavandatud reisiga, haiglas viibis seoses laste sünniga. Kohus leiab, et kolm ära jäetud kohtumist ligi kahe-aastase perioodi vältel ei võimalda teha järeldust, et kostja ei ole ise soovinud lapsega suhelda vastavalt kohtu poolt määratule.
5. Kulud, mille kandmine sõltub lapse viibimiskohast on eluase, toit, transport, hügieen ja meelelahutus. Kuna suhtluskorra määruse järgi on hageja isaga keskmiselt 5 päeva kuus (6 päeva perioodil 17.04.23-07.06.2024), on vahetult saadava ülalpidamise väärtus vastavalt kulukategooriate kaupa 206,26 eurot (1237,54:30x5), 33,33 eurot (200:30x5), 20,06 eurot (120,38:30x5), 2,5 eurot (15:30x5), 11,67 (70:30x5), so kokku 273,82 eurot kuus; perioodil 17.04.23-07.06.2024 oli vastavalt 247,51 eurot (1237,54:30x6), 40 eurot (200:30x6), 24,08 eurot (120,38:30x6), 3 eurot (15:30x6), 14 (70:30x6), so kokku 328,59 eurot kuus. 49.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagi esitati kohtule 02.06.2023. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja on minetanud õiguse nõuda elatist tagasiulatuvalt suuremas summas kui esialgses kohtule esitatud hagis. Kohus leiab, et

§ 108

piirab ajaperioodi, mille osas saab nõude esitada, mitte ei välista nõude suurendamist sama perioodi eest kohtumenetluse kestel. 50. Tagasiulatuval perioodil 02.06.2022-01.06.2023 oli kostjal kohustus anda ülalpidamist 10 589,47 euro ulatuses (838,08

§ 100lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Perioodi alates hagi esitamisest 02.06.2023 kuni kohtuotsuse tegemise ajani septembris 2024 (k.a) eest on kostjal kohustus anda ülalpidamist kokku 14 428,13 eurot (853,67