← Eesti

1-21-1386/96

Obsah (6)§ 199§ 215§ 424§ 65§75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 24. märts 2022 Kriminaalasja number 1-21-1386 Kriminaalasi Kohtunik Süüdimõistetu Risto Tõnissoo vangistusest tingimisi enne

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9,

§ 215

lg 2 p 2 ja

§ 424

lg 2 järgi.

§ 65

lg 2 alusel suurendatud karistust Tartu Maakohtu 26.07.2019 otsusega nr 1-19-4433 ärakandmata osa, liitkaristuseks vangistus 2 aastat ja 14 päeva vangistust Kadi Aavik Prokurör abiprokurör Valdo Gerassimov Süüdimõistetu RISTO TÕNISSOO isikukood: 37707272770; registrijärgne elukoht: xxxx xx xxx-x xxxxxxxx xxxx ; kannab karistust Tartu Vanglas Karistuse kandmise algus 03.11.2020 ja lõpp 16.11.2022 Kohtuistung

  1. märts 2022 (kaugistung) RESOLUTSIOON
  2. Jätta Risto Tõnissoo Tartu Maakohtu
  3. märts 2021 otsusega nr 1-21-1386 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
  4. Määruse koopia saata Tartu Vanglale, süüdimõistetule ja prokurörile. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtumäärusele on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUDE KIRJELDUS Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 31.03.2021 otsusega nr 1-21+1386 mõisteti Risto Tõnissoo süüdi

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9,

§ 215

lg 2 p 2 ja

§ 424lg 2 järgi.

Karistust suurendati

§ 65

lg 2 alusel Tartu Maakohtu 26.07.2019 otsusega nr 1-19-4433 ärakandmata karistuse, s.o 2 kuu ja 19 päeva vangistuse, võrra ning kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks loeti vangistus 2 aastat ja 14 päeva. Kohtuotsus jõustus 11.05.

  1. Tartu Vangla seisukoht Vangla ei toeta R. Tõnissoo vabastamist tingimisi enne tähtaega. Tartu Vangla 29.10.2021 koostatud iseloomustusest nähtuvalt on R. Tõnissoo kriminaalkorras karistatud 16 korral ja käesolevalt on tal viies reaalne vangistus. Väärteokorras on isikut karistatud
  2. korral. Varasemalt on ta karistatud kahel korral vägivaldse kuriteo - omavolilise sissetungi

(2004)ja röövimise
(2010)eest ning alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. 1 Käesolevalt karistatud varguse, omavolilise sisstungi ning mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Käitumismuster on sarnane varasemale, kuriteod on toime pandud süstemaatiliselt ja ette planeeritult. Kuritegeliku karjääri jooksul on toime pannud peamiselt varguseid, viimane vägivaldne tegu oli
  1. aastal. Kuriteod on liigiti muutunud kergemateks, kuna vägivaldsuse aste on vähenenud, säilinud on ühiskonnale ohtlikkus joobes juhtimise näol. Soodusteguriks on sõltuvusprobleemid, soov saada majanduslikku kasu ning grupi mõju. Vangistuse ajal on R. Tõnissood distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vangistuse ajal planeeriti R. Tõnissoole individuaalses täitmiskavas taas ühiskonnastavate tegevustena: - töötamine, kus isik määrati majandustöödele määrati alates 12.04.
  2. Vangistuse jooksul tööst keeldunud ei ole. - sotsiaalprogrammi "Eluviisitreeningu" läbimine. Programmi algus lükkus kuid edasi, sest vastava kompetentsiga töötaja lahkus töölt ning asendust ei olnud koheselt võimalik määrata. Programm alustas 04.09.2021 ning selle lõpp on planeeritud 46.-dale nädalale. Programmi juhendaja tagasiside kohaselt on ta motiveeritud osaleja, kes töötab aktiivselt kaasa, kuid programmi positiivses mõjus endale kahtleb. - struktureeritud vestlused vägivaldse käitumise maandamiseks viidi läbi 21.07; 27.07 ja 04.08.
  3. Vestluste tagasisidest nähtub, et oma vägivaldseid tegusid õigustab ja vabandab välja alkoholi tarvitamisega. Teiste peale karjumist ja ähvardavat käitumisstiili peab enese kehtestamiseks. R. Tõnissool on olemas kehtiv isikutunnistus kuni 05.04.2023 ja pass, mis kehtib kuni 22.10.
  4. Rahvastikuregistri andmetel on R. Tõnissoo viimane sissekirjutus xxxx xxxxxx xxxx xxxxxx xxxx, kuid viimane elukoht oli üürikorter, kuhu peale vanglast vabanemist ei ole R. Tõnissool võimalik tagasi pöörduda. Käesoleva menetluse raames ei ole R. Tõnissoo elukoha andmeid avaldanud, sest ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda. Sellest tulenevalt ei ole kriminaalhooldajal võimalik elukoha sobivust hinnata. R. Tõnissoo puhul on töö ja majandusliku toimetuleku osas risk ja ohtlikkus olemas. Isik omab väidetavalt põhiharidust. Enda sõnul lõpetas Tartu Õhtukeskkooli 1980-te lõpus, kuid hindaja hinnangul pidi seda tegema 1990-te alguses, sest enda sõnade kohaselt suunati ta alaealiste komisjoni, sest müüs 13.-aastasena koolis kaasõpilastele suitsu ja alkoholi. Tegemist oli talongiajaga (1991.aastal). Tal olid tutvused, kust suitsu ja alkoholi sai ning kuna neid kaupu müüdi poes vaid talongide alusel, siis temal õnnestus defitsiitset kaupa müüa kasumiga. Haridusse ja enesetäiendamisse suhtub isik ükskõikselt, vanglas eelistab kõigile teistele tegevustele töötamist. Enda sõnul on vangistuses omandanud tisleri kutse, kuid KIR-i andmetel ei lõpetanud 2004-2005 aastal nimetatud eriala õppetöös mitteosalemise tõttu. Väidetavalt on töötukassas arvel olnud ja osalenud koolitustel - osales arvutikoolitusel ja tõstukijuhi laotöötaja koolitus enne 2019 aastat. Teab, et Töötukassa vahendusel on võimalik saada koolitusi ning on seda võimalust kasutanud. Töötukassa poolt pakutavatele koolitusvõimalustesse suhtub positiivselt, kuid rahulolematust väljendas, et pidi ise koolituse otsima, mille Töötukassa hüvitas. Töötamise registri kannete kohaselt on R. Tõnissoo ametlikult töötanud: xxxxxx AS-s 11.05.2017 - 28.03.2018 - aiamajade valmistamine ja xxxxxx OÜ-s 18.09.2019 - 15.06.2020; 29.06.2020 - 11.08.
  5. xxxxxxx juhataja oli R. Tõnissooga kui töölisega rahul esimesel aastal, kuna siis käis ta korralikult tööl. Peale seda hakkas R. Tõnisoo töölt puuduma alkoholi tarvitamise tõttu. Elu jooksul on R. Tõnissoo tihedalt vahetanud töökohti, varasemalt töötanud firmades xxxxxxx, xxxxxxxx xxxxx . xxxxx xxxxx. Xxxxxxxxxx xxxxxx, xxxxxxxx xxxxxxx, xxxx xxxxxxxxxx. On töötanud nii mitteametlikult kui ametlikult üldehitusel. Töösuhted on olnud lühiajalised 1-2 aastat. On töötanud ka Soomes aastatel 2006-
  6. Teda on varasemalt iseloomustanud vähene motiveeritus töötamiseks. Viimastel aastatel enne vangistust tegeles süstemaatiliselt varastamisega ning alkoholi kuritarvitamisega. 2 Enamus sooritatud kuritegusid on varavastased, seal hulgas väljapressimine ja rööv ning omastamine. Seisuga 13.05.2021 on vangla K-raha andmetel R. Tõnissool tasumata võlanõudeid kogusummas 3964.63 eurot. Kinnipeetav on motiveeritud ja soovib vanglas töötada. Aktsepteerib sisekorda, et alustada tuleb sektori koristamisest. Vangistuste jooksul on varasemalt töötanud ka AS Vanglatööstuses (01.11.2010-13.06.2012; 13.06.2012 - 24.05.2013; 22.02.201620.04.2017) pulbervärvijana. Rahvastikuregistri andmetel on R. Tõnissoo lähedasteks vanemad G. ja I. Tõnissoo. Samuti on xx.xx.xxxx sündinud laps C.T . R. Tõnissoo ei suhtle nende lähedastega, nii enda kui ka viimaste soovil, kuna väidetavalt on nii lihtsam elada. Oma poja kasvatamises osales seni kuni elas tema emaga koos. Esimene kooselu kestis alates 1996/1997, lahku läkisid 2001, kui poeg oli 2 aastane. Perioodil 18.07.2009-19.02.2011 oli abielus G.L (L) Endise abikaasaga (G) koos pani toime mitmeid kuritegusid. Käesoleval ajal on R. Tõnissoo rahvastikuregistri andmetel alates 06.09.2019 abielus K.T , kes aga 20.01.2021 kinnitas kriminaalhooldajale telefoni teel, et kooselu ei jätku ning K on plaan esitada abielu lahutus. Abikaasa väitis, et Risto Tõnissoo ei töötanud nende kooselu ajal ning tarvitas regulaarselt alkoholi. K. T käis 11.12.2020 kinnipeetava juures lühiajalisel kokkusaamisel, mille raames teavitas abielu lahutusest ka R. Tõnissood. Seisuga 14.05.2021 on abielu kehtiv ja R. Tõnissool ei ole infot naise plaanidest. Oma kolme kooselu lahkumineku põhjuseid R. Tõnissoo ei kommenteerinud. Küsimusele, kas siin taga võib olla tema alkoholi tarbimine, vastas isik, et need naised ka jõid - kõik kolm naist on koos temaga alkoholi tarbinud. R. Tõnissoo tutvusringkond on suur ja sinna kuulub nii seaduskuulekaid kui kriminaalse mõtteviisiga tuttavaid. Tema elustiil on olnud riskiv ja hoolimatu, teisi ära kasutav ning muutusi elustiili osas ei ole märgata. Grupis sooritatud kuriteod viitavad mõjutatavusele, kuigi on varasemates vestlustes tunnistanud ka enda poolset juhtinitsiatiivi, mida näitab ka juba
  7. aastaselt alustatud alkoholimüük koolis. Riskivale ja hoolimatule elustiilile teiste inimeste suhtes viitavad elu jooksul toime pandud varavastased kuriteod ning joobes juhtimised viitavad. Tartu Vangla meditsiiniosakonna 23.04.2021 hinnangul on R. Tõnissoo sõltlane. Põhiuimasti on alkohol. Alkoholi hakkas tarvitama alaealisena, ca 13 aastaselt. Läbi elu on olnud alkoholi tarbija, joob nii viina kui õlut. Enda sõnul on kõik kuriteod sooritanud alkoholijoobes olles. On elu jooksul proovinud erinevaid alkoholiravi meetodeid, A-polikliinik, Psühhiaatriahaigla. Osalenud eelmiste vangituste ajal sotsiaalprogrammis Eluviisitreening (20.07.2016-28.09.2016) ja Õige hetk (31.10.2016-19.12.2016). RH vestlusel 13.05.2021 avaldas mõtteid, et proovida äkki kunagi kodeerimist ja või muid alternatiivseid meetodeid. Samas väljendas enda suhtes lootusetust, arvates, et tema sõltuvuse vastu ei aita mitte miski. Leiab, et ka alkoholi alternatiivravi meetodite pakkujad pakuvad seda teenust justkui ärina, sest ka kooderimist tuleks teatud aja tagant n.ö uuendada. Oma elust suudab välja tuua perioodi 1,5 aastat, kui ei joonud (2019.aasta jaanuari algusest). Tegi selle otsuse ise ning ise tegi otsuse ka jälle tarbida kanget alkoholi (viina), peale kange alkoholi tarvitamist tsüklisse ei sattunud kuid õlle tarvitamine viis teda peale 1,5 aastast

kusperioodi taas tsüklisse. Teab varem läbitud programmist, et tagasilangus võib tekkida ja tekib, kuid vanglas läbitud programmidesse on suhtumine skeptiline, sest varasematest programmidest on jäänud n.ö "laada" tunne. Tema hinnangul on see pigem erinevate süüdimõistetute (erinevatest majadest) kokkusaamiskoht, kus on omavahel tore suhelda - nagu kirikuski. R. Tõnissoo oli nõus uuesti programmi läbima, kui saab seda teha individuaalselt, kuid paraku vanglas oleva personali puuduse tõttu pole olnud võimalik individuaalprogrammi läbi viia. Alates 14.09.2021 on kaasatud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" gruppi. Esmase tagasiside kohaselt oli nõus ja motiveeritud programmis grupitööna osalema, töötab programmis aktiivselt kaasa, kuid on oma varasemast kogemusest tingituna programmi efektiivsuse suhtes siiski skeptiline. Arvestades, et alkoholi tarvitamise tõttu on vabastatud töölt, pöörati täitmisele Tartu Maakohtu 26.07.2019 kohtuotsuse kandmata osa 3 ning varasemalt on alkoholi joobes olles toime pannud vägivallakuritegusid, siis püsib oht uue vägivalla- ja kuriteo sooritamiseks seoses alkoholi tarvitamisega. R. Tõnissoo tunnistab, et on 2002 aasta vältel mõnel korral proovinud amfetamiini ja kanepit, kuid kuna ained ei avaldanud kinnipeetavale soovitud mõju ning ta tunneb tugevat antipaatiat narkootikumide tarvitajate suhtes, siis enam ta tarvitanud ei ole. Seega Narkootikumide osas risk ja ohtlikkus puudub. R. Tõnissoo hindab oma vaimset ja füüsilist tervist heaks - ütleb, et talle ei hakka ükski haigus külge. Samas tõi enda puhul välja depressiooni - vanglas võtab antidepressante, vabaduses mitte. Kui vanglasse tuleb siis kohe küsib nõrgad antidepressandid psühhiaatrilt ja põhjenduseks toob alati traumajärgse ajukahjustuse. Antidepressante peab vanglas vajalikuks, et siin rahulikult toime tulla - muidu hakkama ei saaks. Lapsepõlves olid käitumisprobleemid - varane alkoholi tarvitamine, mis viis alaealiste komisjoni ja koolist väljaheitmiseni. On varem saanud pikaajalist antidepressantravi traumajärgse ajukahjustuse tõttu (autoõnnetus) 2002 aastal. Sotsiaalse isolatsiooni ja kohanemisraskuste all ei kannata. Alkoholi sõltuvusest vabanemiseks peab end lootusetuks juhtumiks. Suitsiidimõtteid ei esine ning seksuaalselt teda väärkoheldud ei ole. Tervise ja emotsionaalse seisundi osas risk ja ohtlikkus puudub. Vestlusel on R. Tõnissoo jutukas. Varasemalt toime pannud vägivallakuritegusid, agressiivset käitumist soodustab alkoholi tarvitamine. Viimased kuriteod peale 2014.aastat ei ole vägivallaga seotud. Läbis vanglas sotsiaalprogrammi "Õige hetk" (31.10.2016- 19.12.2016), peale mida ei ole vabaduses vägivaldseid tegusid sooritanud. Ka ei ole vangistuses vägivaldsusele kaldumist esinenud. Korduvate varavastaste kuritegude sooritamine viitab puudulikule probleemide lahendamise oskusele, või tahtmatusele oma käitumismustrit muuta. Kaldub ka impulsiivsusele, sest sagenema on hakanud joobes juhtimised. Ei mõtle tagajärgedele. Omab kindlaid käitumisharjumisi ja seisukohti, mille muutmise motivatsioon on nõrk. On grupitööna läbi teinud ka ART-i

(2008). Seisuga 29.10.2021 on taas läbimas eluviisitreeningut. R. Tõnissool puuduvad selgeid elueesmärgid. Mõtlemise ja käitumise osas risk ja ohtlikkus olemas. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab välja kujunenud kriminaalsetele hoiakutele. Vangistuses distsipliinirikkumised puuduvad, ametnikega suheldes on viisakas, on siin motiveeritud töötama ja leidnud parima viisi endaga toime tulemiseks (võtab ravimeid). On kriminaalhooldusele määratud viiel korral, kuid kõigil käitumiskontrolli perioodidel ei ole ta määratud nõudeid täitnud, mis viitab motivatsiooni puudumisele ja suutlikkuse oma käitumist muuta. R. Tõnissoo senine motivatsioon legaalselt töötada ja elatist teenida on olnud muutlik. perioodil, kui ei tarbinud alkoholi, suutis korrektselt töötada nagu tööandja kirjeldas) kuid alkoholi tarvitades ei suuda oma kohustusi täita ning on hoolimata ümbritsevate ühiskondlike normide suhtes. Eeltoodu viitab, et kontrollitud keskkonnas suudab eesmärgipäraselt ja sihikindlalt tegutseda ning alluda etteantud korrale, paraku vabaduses olles ei ole tal piisavalt enese distsipliini, et õiguskuulekelt elada. Hoiakute osas risk ja ohtlikkus olemas. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 75%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 71%. Oht seisneb korduvas mootorsõiduki joobes juhtimises, millega ohustab kaasliiklejate turvalisust, samuti relvaga (nuga) grupis röövimises, millega võib põhjustada kergemaid kehavigastusi, grupis väljapressimises koos vabaduse võtmisega, mille tagajärjel võib tekitada raskemaid kehavigastusi (peaajuvapustus, roiete murrud). Omavoli kasutamises vägivallaga. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik lahendab enda jaoks probleemseid olukordi olles eelnevalt tarvitanud alkoholi, kasutab vägivalda ning abivahendeid kuritegude toime panemisel. Impulsiivse ja hoolimata käitumise põhjustajaks võib olla ka grupi mõju. Ohu käivitajaks võivad olla majanduslikud raskused. 4 Kriminaalhooldaja leiab, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada, tuleks määrata R. Tõnissoole tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg ja käitumiskontroll tema karistusaja lõpuni, s.o kuni 16.11.2022. Samuti on käitumiskontrolli ajaks otstarbekas määrata riskide maandamiseks R. Tõnissoole kohustada järgida

§75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning kohaldada tema suhtes

§ 75

lg 2 p 2 ja 4 alusel kohustused - mitte tarvitama alkoholi ja otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Tartu vangla esitas 05.01.2022 kohtule kinnipeetava R. Tõnissoo toimiku ja avalduse, milles kinnipeetav avaldab, et loobub enda enne tähtaega vabastamisest. Prokuröri seisukoht Prokurör avaldas 17.11.2022 kirjalikus lühiseisukohas, et nõustub Tartu Vangla seisukohaga ega toeta R. Tõnissoo ennetähtaegset vabanemist. Kohtuistung 24.03.2022 Süüdimõistetu osales kohtulikus arutamises 24.03.2022 kaugülekuulamise vahendusel. R. Tõnissoo kaitsjat kohtuistungile ei soovinud. Ta avaldas istungil, et ta ei soovi enne tähtaega vabaneda, märkides, et on seda ka juba kirjalikult avaldanud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud Tartu Vangla ja kriminaalhooldaja esitatud materjalidega, arvestanud prokuröri kirjalikku arvamust ja ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et R. Tõnissoo tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. R. Tõnissoo puhul, kelle karistusaeg lõppeb 16.11.2022, on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane KrMS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 07.03.2019 nr 109-14104, p 21). 5 Kohus leiab, et positiivse asjaoluna saab märkida, et R. Tõnissool puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning vanglateenistuse ametnikega suheldes tal probleeme ei ole esinenud. Samuti on positiivne, et isik on osalenud vangistuse ajal majandustöödel ning läbinud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Tartu Vangla materjalidest ja süüdimõistetu ütlustest nähtuvalt puudub tal vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral kindel elukoht. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole kinnipeetav soovinud vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega ning seetõttu ei ole avaldanud ka võimalikku elukohta. Seega ei ole isikul vabanedes kindlat elukohta, mis on üheks

§- 75 sätestatud käitumiskontrolli eelduseks. Oluline on ka asjaolu, et kuivõrd R. Tõnissoo ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, siis on vähetõenäoline, et tema suhtes kriminaalhoolduse teostamine oleks edukas ning ta suudaks motiveeritult täita kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja tingimusi. Seega, eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et R. Tõnissoo tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.