← Eesti

4-24-1142/45

Obsah (4)§ 275§ 69§ 56§ 57

4-24-1142 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2024.a, Rapla kohtumaja Väärteoasja number 4-24-1142 Kohtunik Endla Ülviste Kohtuistungi sekretär

) § 275 lg 1 järgi. Kohtumenetluse pooled: Menetlusalune isik W.D , isikukood XXX; elukoht: xxx; EV kodanik; emakeel: eesti keel; töökoht: töötu; varem kuritegude eest karistatud 1-l korral ja väärtegude eest karistatud 2-l korral. vandeadvokaat Eve Jundas Kaitsja Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla menetlusgrupi esindaja Piret Pesti. RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 107 lg 1 p-st 1, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada W.D väärteo toimepanemises LS § 201 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 10 (kümme) päeva aresti. 2. Süüdi tunnistada W.D väärteo toimepanemises LS § 234 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 10 (kümme) päeva aresti. 3. Süüdi tunnistada W.D väärteo toimepanemises

§ 275lg 1 järgi ning mõista karistuseks 10 (kümme) päeva aresti.

4.

§ 69

lg 1 alusel asendada arestid 30 (kolmekümne) tunni üldkasuliku tööga.

§ 69lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud. 5. Kr

MS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista W.D Kaselt riigituludesse menetluskuludena määratud kaitsja tasu 285, 48 eurot. 1

(7)4-24-1142 Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  1. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Makse tähtaegsel tegemata jätmisel suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus anda W.D Kasele allkirja vastu, edastada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile ja süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale EDASIKAEBAMISE KORD VTMS § 137 kohaselt tuleb apellatsioon esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
  2. Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning kuulanud ära menetlusosalised, asus seisukohale, et menetlusalusele isikule etteheidetud väärtegude toimepanemine on täies mahus tõendamist leidnud ja tema poolt toimepandud teod on õigesti kvalifitseeritud.
  3. 05.03.2024.a väärteoprotokollis väärteoasjas nr 263024000221 heidetakse W.D Kasele ette LS § 38 lg 1 nõuete rikkumist ning sellega LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, mis seisnes järgnevas. 06.01.2024.a kella 10:35 ajal Rapla-Aranküla tee
  4. kilomeetril Rapla vallas, Rapla maakonnas, juhtides mootorsõidukit Mercedes-Benz Sprinter 311 CDI reg nr xxx, eiras W.D tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatumismärguannet. Peatumismärguanne oli antud LS § 200 lg-s 1 kehtestatud korras, s.o ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga ja vahelduva helisignaaliga. /tl 42/
  5. W.D ennast väärteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, selgitades, et ta ei märganud ega kuulnud kohe peatumismärguannet. Kuna sõidutee oli lumine paiskus tema sõiduki tagant üles lumepilv, mis piiras nähtavust. Helisignaali ei kuulnud, muusika mängis. Lõpupoole nägi läbi lumepilve vilkurit ning hakkas kohe otsima peatumiseks sobivat kohta, teeolud olid kitsad. Esimene võimalus peatumiseks avanes enne raudtee ülesõidu kohta. / tl 80, tl 98 pöördel /
  6. Tunnistaja, politseiametnik Rando Jaago, ütlustes nähtub, et Circle K juures sõitis sõiduk, mis oli meelega ülejuhitud. Politseiametnikud tahtsid juhtunust selgust saada, sõitsid sõidukile järele, andsid sinise-punasega vilkuriga peatumismärguande, kuid juht lisas kiirust, nemad panid peale helisignaalid. Peatumismärguande andmise ja sõiduki peatamise vahel hindaks, et oli umbes 800m kuni kilomeeter. Oli pikk sirge teelõik, politseiametnikud tegid kõik endast oleneva, et juht näeks märguannet, oli valge aeg. Sõidukil oli juhi taga aken, tunnistaja nägi juhti läbi klaasi, juht pidi nägema politseivärvide vilkureid enda sõiduki taga. Vilkuritele lisaks oli ka helisignaal, mis annab märku, et kuskil lähedal on alarmsõiduk ja paneb juhi peeglisse vaatama. Tunnistajale tundus, et juht vaatas paar korda tahavaatepeeglisse. Ristmikul kaotas juht sõiduki üle kontrolli, tagumise otsaga sõitis lumevalli, sealt välja ja jäi seisma. /tl 80-80 pöördel/ 2
(7)4-24-1142
  1. Tunnistaja, politseiametnik Daniel Michael Dikva, teostas koos kolleegidega 06.01.2024.a liikluse järelevalvet, sõitsid patrullautoga Rapla kesklinna poolt suunaga välja. Prisma juures nägi kuidas valget värvi teisaldussõiduk tuli ringteele, driftis. Politseiametnikud otsustasid sõidukijuhiga vestelda, andsid sinise vilkuriga peatumismärguande ning hakkasid Uusküla teel järele sõitma. Vahemaa oli juba päris suur aga kui nägid, et on kontakt, panid sisse punased vilkurid. Sõiduki kabiiniosal oli taga suur aken, tunnistaja nägi, et sõiduki juht vaatas mitu korda tahavaatepeeglisse, oli valge aeg, oli ilusti näha. Kui sõidukile järele jõudsid olid kuskil 20 meetri kaugusel. Tunnistaja nägi, et sõiduki juht pööras pead, vaatas üles ning tunnistaja tegi järelduse, et sõiduki juht vaatas peeglisse. Sõiduk ei peatunud, jätkas sõitu ja tõstis tempot, eirates märguannet. Sõiduk kaotas Uusküla raudtee ülesõidu juures juhitavuse, läks teelt natuke välja. Oli talvine aeg, õues külm, teed oli jäised. / tl 81-81 pöördel /
  2. Tunnistaja, politseiametnik Helliki Jakk, teostas 06.01.2024.a koos Tikva ja Jaagoga liiklusjärelevalvet. Circle K parklast sõitis välja auto, mis läks külglibisemisse, see tundus kahtlane. Politseiametnikud lasid sõidukil ringtee läbida ning järgnesid temale Uusküla teel. Andsid punase-sinise vilkuriga peatumismärguande, kuid juht ei reageerinud. Järgnesid mööda kurvilist teed, juht vaatas mitu korda tahavaatepeeglisse, ta pidi nägema märguandetulesid, politseiametnikud andsid erinevaid signaale, ta ei reageerinud. Tee oli libe, nähtavus oli hea, oli valgeaeg ja väga hästi oli näha, lumesadu ei olnud, vilkuritega politseisõiduk ei saanud nähtamatuks jääda. Vahemaa oli alla 100 meetri kindlasti, kui jõudsid sõidukile lähemale, vaatas juht korduvalt tahavaatepeeglisse. Enne Ridaküla ülesõitu läks sõiduk külglibisemisse, sõitis tagumise osaga lumevalli. /tl 97pöördel-98 /
  3. Politseisõiduki pardakaamera salvestiselt alates 10:34 kuni 10:36 on politseisõiduki ees sõitev sõiduk selgelt näha ning kohati eessõitva sõiduki rataste alt õhku paiskuv kerge lumepilv ei takista ees sõitvat sõidukit nägemast, samuti on näha sõidukit juhtivat isikut. Salvestiselt on aru saada, et ees sõitev sõiduk suurendab kiirust, selle asemel, et kiirust vähendada ning otsida võimalust peatumiseks. Tehes raudteeülesõidu suunas parempööret talvistele teeoludele ilmselgelt mittevastava kiirusega satub sõiduk külglibisemisse, sõidab lumevalli ning peatub. / ümbrikus tl 21 /
  4. Tunnistajate ütlusega ning politseisõiduki pardakaamera salvestiselt nähtuga on ümber lükatud W.D Kase ütlused, et tema sõiduki tagant üles paiskuv lumepilv piiras nähtavust, mistõttu ta ei märganud kohe peatumismärguannet. Samuti ei vasta tõele W.D Kase ütlused, et peatumismärguannet märgates hakkas ta kohe otsima peatumiseks sobivat kohta. Tunnistajate ütlused ja pardakaamera salvestis seda ei kinnita, sest W.D hoopis suurendas kiirust ning sõitis enne raudteeülesõidukohta parempööret tehes lumevalli, mistõttu oli sunnitud peatuma. Kohus jätab W.D Kase paljasõnalised ja ennastõigustavad ütlused tõendkogumist välja.
  5. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et W.D on oma teoga rikkunud LS § 38 lg 1 nõudeid, ta ei peatanud sõidukit politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku peatumismärguande peale, mis oli antud LS § 200 lg-s 1 kehtestatud korras. Sellega täitis W.D LS § 234 lg 1 järgi sätestatud väärteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, s.o eiras tahtlikult sõiduki kohustuslikku peatumise märguannet. Sõiduki juhtimise õigust omava isikuna oli W.D teadlik politseiametniku poolt politseisõiduki sinise ja punase tulega ning helisignaaliga antud märguande tähendusest, seda eirates pani ta väärteo toime tahtlikult. 3
(7)4-24-1142 10. 05.03.2024.a väärteoprotokollis väärteoasjas nr 263024000221 heidetakse W.D Kasele ette ka

§ 275lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, mis seisnes järgnevas.

W.D solvas avalikku korda kaitsvat võimuesindajat, politseiametnikku Helliki Jakki, seoses tema ametikohustuste täitmisega 06.01.2024.a kella 10:37 ajal Rapla vallas, Rapla maakonnas, Ülejõe - Ridaküla tee

  1. kilomeetril. W.D kasutas Helliki Jaki suhtes korduvalt ebatsensuurseid väljendeid, mis on kajastatud väärteotoimikule lisatud vormikaamerate salvestistel, ning mille tõttu tundis politseiametnik Helliki Jakk end solvatuna. / tl 42, vormikaamera salvestis ümbrikus tl 21 /
  2. W.D ei tunnista ennast süüdi ametkohustust täitva politseiametniku solvamises. Ta ei driftinud sõidukiga, kui teeolud on libedad siis tagasillaveoga auto ikka libiseb. Arvas, et teda ei pidanud kinni politseinikud, sest politseiametnikud ei tutvustanud ennast ega selgitanud, miks ta kinni peeti. W.D ehmus, kui ta relva nägi ning ta arvas, et tegemist on politseivormis pättidega, mõtles, et kaitseb ennast ja enda vara, see oli loomulik mõte, et ennast kaitsta. Tunnistab, et kasutas ebatsensuurseid sõnu, kuna oli ehmatanud, iga inimene oleks sama moodi reageerinud. Tahtlikult ebatsensuurselt ei sõimanud, ehmatas, kui lasti pipragaasi. Vabandab väga, see ei olnud sihilikult öeldud, oli ehmatanud ning see oli paratamatu reaktsioon. Kahetseb, et selline asi juhtus aga oleks võinud asja lahendada sõbralikult, mitte väevõimuga inimest maha suruda. W.D teostas enesekaitset, ta ei tahtnud kellelegi haiget teha. Videosalvestistelt on näha, et politseile hakkas ta vastu enesekaitseks. / tl 80, tl 98 pöördel-90/
  3. Helliki Jaki ütlustest nähtub, et W.D ähvardas teda ja kolleege raudkangiga, see oli ohtlik. Kui W.D autost välja tuli kasutas ta ebatsensuurseid väljendeid /kajastatud kohtuistungi protokollis tl 97pöördel-98 /, mida endast lugupidav inimene ei kasuta, veel vähem ametnike vastu, ta solvas. Kaup W.D ei allunud käskudele, soovis sõidukisse tagasi minna, tunnistaja ei lubanud ja lasi gaasi. W.D ütles tunnistaja suunas ebatsensuurseid sõnu, mis on kajastatud kohtuistungi protokollis. /tl 97pöördel-98 /
  4. Tunnistaja Rando Jaago andis kohtuistungil järgmised ütlused. Kui sõiduk peatus jooksis tunnistaja politseisõidukist välja tulirelvaga, sest ei teadnud, mis kavatsused juhil on. Kui sõidukit taga ajasid, nägid, et juht tahtis kahe istme vahelt kogu aeg midagi võtta. Ütlesid, et ta välja tuleks, tunnistaja hakkas juhipoolset ust lahti tegema, juht tegi turvavöö lahti ja liigutas käega tunnistaja suunas. Kui isik ühel hetkel ise väljus, ütles ta, et paneb neile kangiga. Politseiametnikud taandusid ja andsid korralduse pikali minna, ta ei täitnud korraldust. Ta hakkas kolleegi poole liikuma, kolleeg andis gaasi, siis said and ta pikali tõmmata. Politseiametnikud selgitasid, mis põhjusel sõiduki peatasid, ta ei saanud aru, korraldustele ei allunud. Tema suhtlusviis ei olnud korrektne ja viisakas. / tl 80-80 pöördel/
  5. Tunnistaja Daniel Michael Dikva ütlustest nähtub, et R J jooksis autost välja, et juhiga kontakt luua ja võtta ta kontrolli alla. Tunnistaja läks ka juurde, nad tutvustasid ennast, käskisid juhil sõidukist välja tulla, juht ei tulnud. Ühel hetkel ähvardas ta politseiametnikke kangiga lüüa, mille peale tunnistaja paariline kasutas tema suhtes gaasi, peale seda kasutasid füüsilist jõudu, et sõiduki juht kontrolli alla saada. Füüsiline kontakt kestis päris mitu minutit, kogu aja vältel ta solvas erinevate sõnadega, tunnistaja ei soovinud neid korrata, vulgaarsete väljenditega. Lõppkokkuvõtteks saadi isik kontrolli alla. / tl 81 /
  6. Vormikaamera-1 salvestiselt (esimene videofail) nähtub järgmist. W.D ei allu politsei korraldustele, kasutab ebatsensuurseid väljendeid. Pärast sõidukist väljumist käitub üleolevalt, näidates politseiametnike suunas keskmist sõrme ning asetab parema käe sõrme 4

(7)4-24-1142 oma meelekohta, võtab taskust mobiiltelefoni ning hakkab toimuvat filmima. W.D ei allunud politseiametnike korraldustele ning hakkas oma sõiduki pole liikuma. Helliki Jakk lasi W.D Kase suunas gaasi ning W.D ütles korduvalt ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid Helliki Jaki suunas. / salvestis ümbrikus tl 21, tl 98- 98 pöördel /
  1. Politseiametnikud teostasid liiklusjärelevalvet ning märgates driftivat sõidukit otsustasid seda kontrollida, seega nad täitsid tööülesandeid. W.D ei täitnud politseiametnike seaduslikke korraldusi, ta ei reageerinud peatumismärguandele, oli politseiametnike suhtes agressiivne ning ilmselgelt üleolev. Tema käitumine pärast sõidukist väljumist, politseiametnike suunas öeldu, neile suunatud žestid ning mobiiltelefoniga toimuva filmimine ei viit vähimalgi määral sellele, et W.D oli hirmul ja pidas vormis politseiametnikke kurjategijateks. W.D Kase käitumist arvestades olid tema poolt Helliki Jaki suunas öeldud ebatsensuursed väljendid olid ajendatud eesmärgist politseiametnikku solvata ning selle eesmärgi need ka täitsid.
  2. Kohus leiab, et W.D on oma käitumisega täitnud temale

§ 275

lg 1 järgi süüks arvatud väärteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu.

§ 275

lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et politseiametnikud, s.o avalikku korda kaitsvad võimuesindajad, täitsid oma ametikohustusi. Vormikaamera salvestisel korduvalt kuulda olevad sündsusetud väljendid ja käeliigutused on kohtu hinnangul kahtlusteta solvavavad. Selliste ebatsensuursete väljendite karjumine ja kätega solvangute viipamine politseiametniku suunas avalikus kohas oli kantud eesmärgist au ja väärikust alandada. Politseiametnik Helliki Jakk tundiski ennast solvatuna. Seega täitis W.D oma teoga

§ 275

lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu ning korduvate solvangutega pani süüteo toime tahtlikult.

  1. 24.04.2024.a väärteoprotokollis väärteoasjas nr 263024001238 heidetakse W.D Kasele ette LS § 90 lg 1 p 1 rikkumist ning sellega LS § 201 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemist. Rikkumine seisnes selles, et 09.04.2024.a kella 10:38 ajal juhtis W.D Rapla vallas, Rapla maakonnas, Tallinn - Rapla - Türi mnt
  2. kilomeetril mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, temalt oli juhtimisõigus ära võetud (04.04.-03.11.2024.a). / tl 53/
  3. W.D ei tunnista 09.04.2024.a rikkumist, selgitades, et ta ei olnud teadlik juhtimisõiguse äravõtmisest, kuna ei olnud väärteootsust, millega temalt juhtimisõigus ära võeti, kätte saanud / tl 80, tl 81 pöördel /
  4. W.D kõrvaldati 09.04.2024.a sõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse tagasi saamiseni. /tl 57/. Karistusregistri registriteate kohaselt omas W.D kahte kehtivat väärteokaristust LS § 224 järgi, 13.03.2024.a otsusega väärteoasjas nr 263024000498 määras kohtuväline menetleja W.D Kasele LS § 224 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise seitsmeks kuuks.
  5. 13.03.2024.a otsusega väärteoasjas nr 263024000498 määras kohtuväline menetleja W.D Kasele LS § 224 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise seitsmeks kuuks. Otsus saadeti W.D Kasele e-postiga /tl 63-63A/ Kohtuotsus jõustus 04.04.2024 /tl 59 /.18.02.2024.a väärteoprotokollist nähtub, et kohtuvälise menetleja otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 19.03.2024.a. W.D avaldas soovi saada otsust e-postiga ning ta kirjutas protokolli ka omakäeliselt oma e-posti 5

(7)4-24-1142 aadressi / tl 95/. Seega oli W.D teadlik, et otsus, millega temale määratakse karistus joobes juhtimise eest on kättesaadav alates 19.03.2024.a. Kohtul puudub vähimgi alus arvata, et kohtuväline menetleja jättis W.D Kasele otsuse 19.03.2024.a saatma ning isegi, kui uskuda, et W.D ei saanud kõnealust otsust mingil põhjusel kätte, ei vabane ta vastusest mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta 09.04.2024.a. Arvestades W.D Kase elukogemust ning temale varem liiklusalaste rikkumiste eest määratud karistusi, 04.01.2021.a otsusega määrati temale LS § 207 lg 1 ja 227 lg 3 ettenähtud väärtegude eest lisakaristuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks, oli W.D teadlik, et ühe võimaliku karistusena võidakse temalt juhtimisõigus ära võtta. W.D ka teadis, et kohtuvälise menetleja juures oli otsus kättesaadav alates 19.03.2024.a. Kohusetundliku juhina on ka Transpordiameti veebilehe kaudu võimalik elektrooniliselt kontrollida juhiloa kehtivuse ja juhtimisõiguse olemasolu. Kuna tegemist on väärteoga piisab subjektiivses koosseisus objektiivse koosseisu asjaolude suhtes ettevaatamatusest.
  1. 24.04.2024 väärteoprotokollis väärteoasjas nr 263024001453 heidetakse W.D Kasele ette LS § 90 lg 1 p 1 rikkumist ning sellega LS § 201 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemist. Rikkumine seisnes selles, et 24.04.2024.a kella 22:25 ajal juhtis W.D Rapla vallas, Rapla maakonnas Kose-Purila tee
  2. kilomeetril mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui temalt oli juhtimisõigus ära võetud (04.04.2024 kuni 03.11.2024). / tl 71/
  3. W.D ei tunnistanud ennast süüdi väärteo toimepanemises. Ütlusi andes selgitas, et ta oli 24.04.2024.a teadlik, et temal juhtimisõigust ei ole, kuid tal oli vaja sõita kodu lähedale metsa metsatöid tegema. / tl 80 /
  4. Tunnistaja, politseiametnik Serle Lindre, ütlustest nähtub, et juhtimiskeskusest saadi teade selle kohta, et juhtimisõiguseta isik sõidab Juuru vahel ringi. Selgus, et tegemist on W.D Kasega. Tunnistaja kirjeldab Kaupa Kase kinnipidamise asjaolusid. /tl 82 /
  5. W.D kõrvaldati 24.04.2024.a sõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse tagasi saamiseni. /tl 68/. Karistusregistri registriteate kohaselt omas W.D kahte kehtivat väärteokaristust LS § 224 järgi, 13.03.2024.a otsusega väärteoasjas nr 263024000498 määras kohtuväline menetleja W.D Kasele LS § 224 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise seitsmeks kuuks. / tl 59/
  6. W.D pannes 09.04.2024.a väärteo toime vähemalt ettevaatamatusest ning olles 24.04.2024.a teadlik, et temalt on mootorsõiduki juhtimise õigus karistusena LS § 224 lg 2 järgi toime pandud väärteo eest ära võetud, juhtis 09.04.2024.a ja 24.04.2024.a mootorsõidukit juhtimisõigust omamata, millega rikkus LS § 90 lg 1 p 1 keeldu ja pani tahtlikult toime LS § 201 lg 2 sätestatud väärteod. W.D Kase tegude õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid kohtuliku arutamise käigus ei ilmnenud. Karistuse määramine
  7. LS § 234 lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.

§ 275lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. 6

(7)4-24-1142 LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohtuväline menetleja saatis W.D Kase väärteoasjad kohtualluvusse, kuna tema hinnangul on ilmselge, et W.D Kasele varem

§ 275

lg 1 ja korduvate liiklusalaste väärtegude eest määratud karistused ei ole mõjutanud teda käituma õiguskuulekalt ning ta on jätkanud väärtegude toimepanemist. Kohtuväline menetleja palub kohtul otsustada W.D Kase karistamine arestiga. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et rahatrahv ei ole piisav mõjutamaks W.D seaduskuulekalt käituma, varem

§ 275

lg 1 järgi toimepandud väärteo eest määratud rahatrahv ja korduvad rahatrahvid, samuti juhtimisõiguse äravõtmine, on jäänud tagajärjetuks, W.D on jätkanud samaliigiliste väärtegude toimepanemist. W.D omab kolme kehtivat väärteokaristust, kaheksa väärteokaristust on arhiveeritud. /tl 72-73/ Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevates väärteoasjades hindab kohus W.D Kase süü keskmiseks. Kohus leiab, et W.D Kase puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid

§-de 57 ja 58 mõttes. Kuigi kohtuistungil Kaup W.D avaldas kahetsust politseiametniku solvamise eest, õigustas ta oma käitumist enesekaitsega. Kohtu hinnangul on kahetsus üksnes ajendatud soovist kergema karistusega pääseda ning seetõtu kohus ei arvesta W.D Kase väljendatud kahetsust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Kohus on veendunud, et järjekordsed rahatrahvid ei mõjuta W.D süütegude toimepanemisest hoiduma ning temale tuleb väärtegude eest karistuseks määrata arestid, mis võivad jääda alla sanktsiooni keskmise määra. Kuna W.D ei ole varem aresti kandnud ning ta väljendas kohtuistungil nõusolekut üldkasulikku tööd teha võib arestid asendada üldkasuliku tööga. Kohus tunnistab W.D Kase süüdi väärtegude toimepanemises LS § 201 lg 2, LS § 234 lg 1 ja

§ 275

lg 1 järgi ning mõista temale LS § 201 lg 2 järgi karistuseks kümme päeva aresti, LS § 234 lg 1 järgi karistuseks kümme päeva aresti ja

§ 275

lg 1 järgi karistuseks samuti kümme päeva aresti.

§ 69

lg 1 ja lg 3 alusel asendab kohus mõistetud arestid kolmekümne tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrab kohus kolm kuud. Menetluskulud 28. Vandeadvokaat Eve Jundas esitas taotluse riigi õigusabikulude hüvitamiseks summas 285, 48 eurot. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele ning mõistab W.D W.D Kaselt riigituludesse menetluskuludena 285, 48 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.