Obsah (4)

§ 224§ 69§ 91§ 207

4-24-2212 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. juuni 2024. a, Tallinnas Väärteoasja number 4-24-2212 Kohtukoosseis Kohtunik Martin Tuulik Kohtuistungi

§ 224

lg 2 järgi Menetlusalune isik K.G , isikukood: XXX, xxx kodanik, emakeel xxx keel, elukoht: xxx, töövõtulepinguga xxx, väärteokorras karistatud, viimati 12.04.2024 otsusega 231524001211 KarS § 218 lg 1 järgi; Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja Triinu Riigor Kaitsja Kaupo Süvaoja RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1 kohus otsustas: 1. Tunnistada K.G

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi ja mõista karistuseks 13 päeva aresti. 2. Kar

S § 68 lg 2 alusel arvata karistusaja hulka K.G kinnipidamise aeg 23.06.2024-24.06.2024 s.o 1 päev ja lõplikuks karistuseks mõista 12 päeva aresti.

1. Võttes aluseks KarS § 69 lg 1 asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga, arvestusega, et 1 päev aresti võrdub 1 tunni üldkasuliku tööga, mõistes asendatud karistuseks 12 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö tuleb ära teha 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2. Kui süüdlane hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus kriminaalhooldaja taotluse alusel pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.
3. Vabastada K.G kinnipidamiselt kohtusaalist. 4-24-2212
4. Hoiukohta Rahumäe tee 6/1, Tallinn, teisaldatud sõiduk xxx reg.nr xxx välja anda sõiduki registreerimistunnistusel märgitud omanikule või volitatud kasutajale. Üldkasuliku töö tegemine toimub Tallinna Vangla elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kaudu (e-post: harjukrho.info@just.ee ). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VÄÄRTEOETTEHEIDE K.G-le heidetakse 23.06.
5. a väärteoprotokolli nr AB1632806 kohaselt ette seda, et tema 23.06.2024 kell 00:30 Harju maakonnas, Maardu linnas Fosforiidi tänaval Kombinaadi ja Kroodi tänavate vahelisel lõigul suunaga Kroodi tänava poole juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,40 mg/l. Tõendusliku alkomeetris lõplik lugem 0,45 mg/l +/- 0,05 mg/l. Sellise tegevusega rikkus K.G

§ 69

lg 3 nõudeid ja pani toime

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

KOHTU PÕHJENDUSED Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt oli mõõtmisel alkoholisisaldus menetlusaluse isiku ühes liitris väljahingatavas õhus 0,45 mg +/- 0,05 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,40 mg/l. Taatlustunnistus nr TTRC-24/00013 kohaselt on väärteo toimepanemise tõendamiseks kasutatud tõenduslik alkomeeter Dräger Alcotest 9510EE taadeldud 31.01.2024 ning vastab esitatud nõuetele ja mõõtmist teostanud politseiametnik xxx on läbinud mõõtealase koolituse 2015 aastal. K.G on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud alates 23.06.2024 kell 00:30

§ 91

lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. K.G on kohtuistungil tunnistanud oma süüd ja kahetsenud. Kohtuistungil tunnistas, et enne rooli istutumist jõi ära kolm õlut, siis sõber palus sõidutada teda ning tema oli nõus. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus (0,40 mg/l), leiab kohus, et K.G pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Nähtuvalt tuvastatud alkoholisisalduse määrast väljahingatavas õhus, samuti asjaolust, et K.G samal õhtul tarvitas teadlikult alkoholi, leiab kohus, et ta pidas võimalikuks, et ta ei tohi sõidukit juhtida, kuid sellest olenemata asus mootorsõidukit juhtima ja ei kontrollinud enne sõitma asumist enda seisundit. Seega pidi ta olema oma seisundist teadlik. Vastavalt

§ 224

lg 2 on karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et K.G rikkus

§ 69

lg 3 sätestatud keeldu ja pani toime

§ 224lg 2 tunnustele vastava väärteo. KARISTUS 4-24-2212 Vastavalt Kar

S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.

§ 224

lg 2 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 224

lg 3 p 1 lubab süüteo eest lisakaristusena kohaldada ka juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem

§-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Hinnates K.G süü suurust talle

§ 224

lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust mõõdetavate suuruste puhul hinnata numbrilise näidu alusel. K.G-l tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,40 mg/l kohta. Arvestades sellist näitu, mis on keskmisest näidust madalam (0,25–0,74), võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on natuke alla keskmise. Nagu kohus juba eelpool leidis, siis väärtegu on toime pandud tahtlikult. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära ületavas seisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik tunnistamine ja kahetsemine, mis mh väljendus ka kohtuistungil nutmises. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus ei pea võimalikuks mõista K.G-le põhikaristusena rahatrahvi. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et K.G-l on kaks kehtivat kriminaalkaristust ja kolm kehtivat väärteokaristust. Muuhulgas on teda kohtuvälise menetleja 13.12.2022 otsusega karistatud liiklusalase (

§ 207

lg 1 ja

224 lg 2 järgi) väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, mis on 28.09.2023 tasutud. Kahe hiljem toimepandud väärteo eest mõistetud rahatrahvid (ei ole seotud liiklusalaste rikkumistega) on aga tasumata. Vaatamata kehtivale karistusele ja eelnenud rahatrahvi tasumisele pani K.G toime uue liiklusalase väärteo. Viidatud asjaolu sunnib kohut tegema järelduse, et rahatrahv kui karistusliik on jäänud tagajärjetuks ning selline karistusliik oma eesmärki ei täida. Seega, kuna n-ö kergemad karistusliigid rahatrahvide näol on menetlusaluse isiku peal ära proovitud ja need ei ole teda õiguskuulekusele suunanud, siis pole talle järjekordse rahatrahvi määramine otstarbekas. Seega tuleb isiku suhtes kohaldada raskemaliigilist karistust, s.t aresti. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast natuke väiksemas määras, st 13 päeva (keskmine määr on 15 päeva). Kuna K.G oli kahtlustatavana kinni peetud, siis tuleb mõistetud karistusest maha arvata 1 ööpäev ja lõplikuks karistuseks mõista 12 päeva aresti. Kuivõrd K.G-l on olemas kindel töökoht (alates 2024 aprillist töötab töövõtulepingu alusel xxx) ja tegemist on töövõimelise noore inimesega, kes on valmis ja andnud nõusoleku üldkasulikku töö tegemiseks, siis peab kohus võimalikuks aresti asendamist üldkasuliku tööga arvestusega, et üks päeva aresti võrdub ühe tunni üldkasuliku tööga. Lisakaristuse kohaldamist ei pea kohus vajalikuks, seda enam, et K.G selgitas kohtuistungil, et ta on alles hiljuti asunud tööle xxx, mis eeldab sõidukiga ringiliikumist ja juhilubade olemasolu on töökoha säilimise nimel väga oluline. Palub mitte juhtimisõigust seetõttu ära võtta. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine juhtimisõiguse ajutise äravõtmise näol ei võimaldaks tal tööd teha ja elatist teenida ning oleks kokkuvõttes ebapoportsionaalselt koormav ka majandusliku toimetuleku mõttes. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et õigusrikkumiste jätkamisel on 4-24-2212 lisakaristuse kohaldamine ilmselt juba vältimatu ning K.G peab sellega edasiselt arvestama. Kohus on seisukohal, et üks kuu on piisavalt pikk periood, mille kestel on menetlusalusel isikul võimalik mõistetud karistus põhitöö kõrvalt ära teha. (allkirjastatud digitaalselt)