1-21-1232/4

(21233000174)Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk Olga Abakumova Kriminaalasi J.V süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi, kokkuleppemenetluse korras, kiirmenetluse sätete järgi Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav J.V isikukood XXX; XXX; elukoht XXX; XXX; emakeel XXX; töökoht puudub eelnevalt kriminaalkorras karistamata kahtlustatavana kinni peetud alates 14.02.2021 Igor Belugin (kohtuistungil ei osalenud) Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 248-249, 2561 ja 2565 lg 1 p 2, lg 2 maakohus otsustas: Tunnistada J.V süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 (kolm) päeva, s.o 14.02.2021 kuni 16.02.

1. J.V ärakandmata karistus on vangistus 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. Kohaldades KarS § 74 lg-d 1 ja 3, jätta mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o vangistus 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva, täitmisele pööramata, kui J.V ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 8 sätestatud käitumiskontrolli 1 1-21-1232 kontrollnõudeid ja kohustusi. J.V on kohustatud: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,- töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 16.02.
2. Kontrollnõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. Vabastada J.V kinnipidamiselt kohtusaalis. Mõista J.V-lt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundrahast osa, s.o 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot; - kaitsjatasu summas 140 (ükssada nelikümmend) eurot ja 40 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel peab J.V temalt väljamõistetud riigi nõude kogusummas 578 (viissada seitsekümmend kaheksa) eurot ja 40 senti tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700007875 ning selgitus „J.V, 1-21-1232 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
3. peatüki
4. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. J.V-d süüdistatakse selles, et ta 20.12.2020 kella 20.45 paiku XXX asuvas korteris, olles alkoholijoobes, tiris oma elukaaslast O H juustest. Seejärel paiskas J.V O. H põrandale, surus O. H jalaga ülakeha piirkonda, mistõttu oli O. H raske hingata ning lõi O. H korduvalt jalaga näo ja kaela piirkonda. Sellise tegevusega tekitas J.V kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi – marrastuse kaela piirkonda, parema kõrva punetuse ja paistetuse näo piirkonnas. Samuti süüdistatakse J.V-d selles, et tema, olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, 14.02.2021, kuid täpselt tuvastamata kellaajal, XXX asuvas korteris, olles alkoholijoobes, lõi oma elukaaslast O. H käega vastu õlga, haaras talt juustest kinni ja lõi teda 2 1-21-1232 vähemalt kahel korral peaga vastu radiaatorit. Samuti lõi J.V O. H köögiriiviga vastu vasakut kõrva. Sellise tegevusega tekitas J.V kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi – hematoomi pea piirkonnas ja lõikehaava vasakule kõrvale. Sel moel pani J.V toime teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
6. Kooskõlas J.V , tema kaitsja I. Belugini ja Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör R. Plistkini vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus J.V süüdimõistmist: - KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistamist 1 aasta pikkuse vangistusega. Karistusaja hulka arvata J.V kinnipidamise aeg, s.o 14.02.2021-16.02.
7. Vabastada J.V kinnipidamiselt kohtusaalis. Karistus jätta J.V suhtes täitmisele pööramata 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga, mille kestel peab J.V järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. J.V-lt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud, s.o sundraha 438 eurot ja kaitsjatasu 140,40 eurot, mille tasumist võimaldatakse tal kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.
8. Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega. Menetluskulude hüvitamise kohustus on arusaadav ja võtab endale vabatahtliku kohustuse menetluskulude hüvitamiseks. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
10. peatüki
11. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Kuna sõlmitud kokkuleppega on hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised, sh asitõenditesse puutuv, siis puudub kohtul vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kokkuleppes on kujundatud seisukoht ka menetlustoimingu protokolli lisaks olevate elektrooniliste andmekandjate suhtes – neid on käsitletud asitõenditena. Kuna menetlusõiguslikult ei ole tegemist asitõenditega, vaid menetlustoimingu protokollide lisadega, siis jäävad need seadusest ehk KrMS § 148 lg-st 2 tulenevalt kriminaaltoimiku juurde. Kohus märgib, et kuna KrMS § 306 kohaselt tuleb kohtul seisukoht kujundada vaid asitõendite osas (KrMS § 306 p 13), siis ei kajasta kohus menetlustoimingu protokollide lisaks olevad andmekandjaid kohtuotsuse resolutsioonis. 3 1-21-1232 /allkirjastatud digitaalselt/ 4