Obsah (9)

§ 663§ 657§ 651§ 654§ 172§ 171§ 177§ 150§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Liis Arrak ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-17920 Kohtuasi W.K avaldus t

) § 172 lg 1 järgi puudutatud isiku kanda. Täitedokumendist tulenevate nõuete osas aegumise tuvastamine ja täitemenetluse lõpetamine on avaldaja huvides tehtud lahend. Samas tingis avaldaja kohtusse pöördumise puudutatud isiku kohtuväline keeldumine avaldaja taotlusel täitemenetluse lõpetamisest nõude täitmise aegumise tõttu. Avaldaja pidi avaldusega pöörduma kohtusse.

1. Kohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja avaldaja põhjendatud menetluskulud 189 eurot. Avaldaja lepingulise esindaja ajakulu 1,5 tundi oli põhjendatud ja vajalik. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 105 eurot, millele lisandub käibemaks võib kohtupraktikast tulenevalt pidada mõistlikuks. Määruskaebus
2. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 3) ja teha vaidlustatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus jättis tähelepanuta, et avaldaja on tekitanud puudutatud isikule kahju 447,93 eurot eirates maksekäskust tulenevaid nõudeid. Kirjeldatud olukorras menetluskulude puudutatud isiku kui kahju saanud isiku kanda jätmine ei ole õiglane.
3. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata.
4. Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata.

Määruskaebus jääb rahuldamata. 13. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust osas, mille peale edasi on kaevatud.

Puudutatud isik vaidlustas maakohtu määruse üksnes selle resolutsiooni p 3 osas, s.o menetluskulude jaotuse ja menetluskulude jaotuse vaidlustamisest kaasuvalt ka resolutsiooni p 4 osas, millega mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja avaldaja põhjendatud menetluskulud 189 eurot. Järelikult on maakohtu määrus jõustunud resolutsiooni p-ide 1 ja 2 osas, s.o osas, millega avaldus rahuldati ja täitemenetlus täiteasjas nõude täitmise aegumise tõttu lõpetati. 14. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on menetluskulude jaotuse osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust menetluskulude jaotust muuta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§ 654lg 6 alusel koosmõjus §-ga 659 neid ei korda.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kohus järgmist. 14.1. Maakohus jättis

§ 172

lg 1 alusel menetluskulud puudutatud isiku kanda.

§ 172

lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Sama sätte teisest lausest tuleneb, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas 3 2-23-17920 põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on neid sätteid tõlgendanud selliselt, et mitme menetlusosalisega hagita asjas on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti.

§ 172

lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole (RKTKm 12.05.2021, 2-19-15916, p 16; 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18). 14.

1. Praeguses asjas oli lisaks avaldajale menetlusosaliseks sissenõudja puudutatud isikuna. Lahend, millega täiteasjas täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu lõpetatakse olukorras, kus menetlusosalistel on aegumise üle vaidlus, on tehtud sissenõudja kahjuks. Lisaks, kui sissenõudja oleks täitemenetluse lõpetamisega nõustunud, oleks kohtutäitur saanud täitemenetluse lõpetada ja avaldajal ei oleks olnud vaja kohtusse pöörduda. Seega on praeguse asja menetluskulud tekkinud sissenõudja põhjendamatu vastuväite tõttu.
2. Eelnevat arvestades oli õiglane jätta maakohtus kantud menetluskulud

§ 172lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 16. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määruskaebemenetluse kulud jätta

§ 171lg 1 järgi puudutatud isiku kanda.

1. Avaldajat esindas siinses menetluses lepinguline esindaja, kes esitas 17.06.2025 määruskaebemenetluses kantud menetluskulude nimekirja. Avaldajale osutati õigusabi 0,75 tundi toimingutena määruskaebusele seisukoha koostamine ja kohtule esitamine. Menetluskulude nimekirjas on märgitud, et avaldajale osutati õigusabi tunnitasuga 105 eurot, millele lisandub käibemaks. 17.
2. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu määr on põhjendatud, kooskõlas asja keerukusega ja vastab kohtupraktikas selliste vaidluste puhul põhjendatuks peetud tunnitasu määrale. 17.
3. Ringkonnakohus leiab, et ka avaldaja lepingulise esindaja taotlusest nähtuv ajakulu on põhjendatud 0,75 tunni ulatuses, arvestades määruskaebuse ja selle kohta esitatud arvamuse sisu ja mahtu. Seega on avaldaja põhjendatud ja vajalik menetluskulu määruskaebemenetluses 96,08 eurot (0,75 × 128,1). 17.
4. Vastavalt avaldaja taotlusele ja kooskõlas

§ 177

lg-ga 4 tuleb puudutatud isikult mõista avaldaja kasuks välja ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 18. Puudutatud isik on tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70 eurot. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et praegusel juhul oli määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba, mistõttu on puudutatud isikul õigus taotleda

§ 150lg 1 p 1 järgi riigilõivu tagastamist.

18.1. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 111 kohaselt ei võeta riigilõivu nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse läbivaatamisel juhul, kui võlgnik on enne kohtule avalduse esitamist pöördunud avaldusega kohtutäituri poole TMS §-s 48 1 sätestatud korras täitemenetluse lõpetamiseks ja kohtutäitur on jätnud täitemenetluse lõpetamata. Kuna avaldaja pöördus praeguses asjas enne kohtule avalduse esitamist avaldusega kohtutäituri poole täitemenetluse lõpetamiseks ja kohtutäitur jättis täitemenetluse lõpetamata, ei pidanud 4 2-23-17920 avaldaja maakohtule avalduse esitamisel riigilõivu tasuma. RLS § 59 lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Seega ei pidanud puudutatud isik maksma riigilõivu ka määruskaebuse esitamisel. 18.2.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Enamtasutud riigilõivu tagastamine ei sõltu praeguse määruse jõustumisest, s.t selle tagastamist saab taotleda ka enne praeguse määruse jõustumist. 19.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5