Obsah (7)

§ 5§ 363§ 423§ 425§ 426§ 168§ 178

act OÜ väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) Hageja lepinguline esindaja: Anzhela Ternikova Kostj

) § 423 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. 9.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 363

lg 1 p 1 kohaselt peab hagiavaldusest nähtuma hageja selgelt väljendatud nõue ehk hagi ese ning

§ 363lg 1 p 2 kohaselt hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus).

Hagiavalduse kohaselt soovib hageja kostjalt tasumata põhivõla, intressi ja viivise väljamõistmist. Hageja nõude kujunemine ei ole vaatamata hagejale esitatud kohtunõudele ja hageja selgitustele kohtule üheselt arusaadav. Kohtule esitatud krediidilepingu kohaselt oli krediidilimiidi suuruseks 3800 eurot, krediidiandja on kostjale aga väljastanud krediiti kokku 6500 eurot. Nõude kujunemise osas on hageja märkinud, et kostja kontole kanti 08.02.

1. a 3800 eurot ning 12.02.
2. a 2700 eurot. Hageja on ka selgitanud, et tegemist oli nn krediidiliiniga, mis tähendab, et kostja sai krediiti kasutusele võtta korduvalt, kui oli vahepeal kasutatud summa tagasi maksnud. Kostja tagastas 12.02.
3. a 2702,86 eurot, mis arvestati põhinõue katteks. Uue krediidi kasutuselevõtmise ja tagasimakse tegemist ei ole hageja täpsemalt selgitanud. Hageja esitatud asjaoludest tulenevalt ei ole kohtule nõude kujunemine järgitav. Jääb ebaselgeks, kas kostja võttis 2700 eurot kasutusele enne tagasimakset või pärast seda. Kuivõrd hageja on hagiavalduses märkinud, et kostjale väljastati krediiti kokku 6500 eurot, võib kohtu hinnangul asuda seisukohale, et 2700 eurot võttis kostja kasutusele veel enne, kui oli 2702,86 eurot tagasi maksnud. Sellisel juhul aga on ebaselge, kuidas sai krediidiandja väljastada kostjale krediiti 6500 eurot, kui krediidilepingu järgselt oli krediidilimiidiks 3800 eurot. Kohus on andnud hagejale täiendava tähtaja krediidilimiiti puudutavate asjaolude selgitamiseks, kuid kostja on üksnes märkinud, et tegemist oli krediidiga, mille kostja võis igal ajal tagasi maksta ja mille sai pärast tagasimaksmist taas kasutusse võtta. Eelnevat arvestades leiab kohus, et hageja nõue on ebaselge ning vaatamata kohtu antud täiendavale tähtajale ei ole hageja nõuet piisavalt selgitanud. Kohtu hinnangul ei saa 3 kostjale antud krediit olla suurem, kui 3800 eurot, mis oli krediidilepingujärgne krediidilimiit ja seda ka erineval ajal ja mitmes osas krediidi väljamaksmise korral. 10.

§ 363

lg 1 p 2 tulenevalt peab hagiavaldus sisaldama nende asjaolude kirjeldust, mis on hageja arvates vajalikud tema nõude usutavaks muutmiseks. Kui esitatud asjaolud on liiga pealiskaudsed või puudulikud, võib kohus jätta hagi § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik (

II komm, § 363, 3.2.3.1. alapunkt b). Olukorras, kus kohus on hagi menetlusse võtnud, kuid hageja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul hagis ebaselgusi kõrvaldanud, tuleb ebaselge nõudega hagi jätta

§ 423lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

11. Kohus peab vajalikuks selgitada oma seisukohta ka seonduvalt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega hageja poolt. Hageja on kirjeldanud, milliseid andmeid on enne kostjaga krediidilepingu sõlmimist kogutud ja analüüsitud. Kohtu hinnangul on küll küsitud kostja pangakonto väljavõtet, kuid selle alusel tehtud analüüs ei ole piisav, et asuda seisukohale, et kostja on krediidivõimeline. Konto väljavõttest nähtuvalt on kostja sissetulekud laekunud Sotsiaalkindlustusametilt ja Eesti Töötukassalt kokku umbes 620 eurot (sotsiaaltoetus ja töövõimetoetus). Kostja on töövõimetuspensionär. Krediidiandja on lugenud kostja majapidamiskulude (sh eluase, toit jms) suuruseks 304 eurot. Samas nähtub konto väljavõttest, et juba kostja igakuine üür oli enam kui 200 eurot. Sellest tulenevalt jäi kostjale toidule, telekommunikatsiooniteenusele, ravimitele jms krediidiandja arvutuste kohaselt umbes 100 eurot, mis kohtu hinnangul ei ole piisav, et tagada kostja raskusteta toimetulek. Kohus on hagejale selgitanud, et juhul, kui kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja pole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada kogu saadud krediit. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus on andnud hagejale võimaluse asjaolude täpsustamiseks ja ümberarvestuse esitamiseks, kuid hageja on jäänud selle juurde, et krediidilepingu sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus hagejaga ei nõustu. Hagimaterjalidest nähtuvalt on küll küsitud kostja pangakonto väljavõtet, kuid selle alusel tehtud analüüs ei ole piisav, et asuda seisukohale, et kostja on krediidivõimeline. 12.

§ 425

lg 1 järgi kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega.

§ 426

lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 13.

§ 168lg 2 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

14. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin 4