Obsah (12)

§ 113§ 403§ 76§ 82§ 402§ 1§ 404§ 4034§ 94§ 411§ 100§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 27.06.2025 Tallinn Tsiviilasja number 2-24-127482 Tsiviilasi Aktiva Financ

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

3. Jätta hagi rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõudes mõista V Filt välja põhivõlgnevus 36,80 eurot ületavas osas, intress summas 15,45 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 3,85 eurot ületavas osas ning alates 15.11.2025 viivis põhivõlgnevuselt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määrast suuremas määras.

1. Jätta Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud 18% ulatuses V Fi kanda ja 82% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ enda kanda.
2. Jätta V Fi menetluskulud 82% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 18% ulatuses V Fi enda kanda.
3. Määrata V File hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot.
4. Välja mõista V Filt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas 61,20 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse 1 jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.
6. Toimetada tagaseljaotsus V File avalikult kätte. Lahend loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused
7. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 30.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V Filt (võlgnikult, kostjalt) 170,52 euro saamiseks. Kohus tegi 01.08.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 29.10.2024 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 14.11.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagi aluseks on kostja ja xxx AS vahel 01.12.2022 sõlmitud järelmaksuga müügilepingust nr xxx tulenev võlgnevus. Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 154,04 eurot, intressivõlgnevus 15,45 eurot, sissenõudmiskulu 30,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 27,86 eurot ning täiendav viivis 0,04% päevas arvestatuna 154,04 eurolt alates 15.11.2024 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Hagi kohaselt sai krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamiseks andmeid kliendilt endalt, sisemistest ja välistest andmevaasidest. Hagi kohaselt võttis krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja poolt laenutaotluses esitatud teavet ning tegi päringud maksehäirete registritesse (krediidiinfo ja krediidiregister). Krediidiandja tuvastas, et krediidisaajal puudusid maksehäired taotluse esitamisel. Samuti ei olnud tal krediidiandja ees negatiivset makseajalugu. Hagi kohaselt on krediidiotsuse tegemise ajal kehtinud krediidivõimelisuse hindamist reguleerivatele 2 eeskirjadele vastavalt krediidisaaja osas kogumis analüüsitud andmed vastanud kehtestatud nõuetele. Arvestades kliendi igakuist sissetulekut ning igakuist finantskohustust, oli selle suhtarv krediidiandja hinnangul vastutustundliku laenamise nõuetega kooskõlas. Arvestades kostja poolt välja toodud sissetulekut ning finantskohustusi, samuti sõlmitava lepingu kuumakse suurust (24,11 eurot), jäi kostjale peale olemasolevate ja täiendavate finantskohustuste täitmist 93% sissetuleku summas. Hageja on 12.12.2024 menetlusdokumendis toonud välja, et krediidiandja lähtub teabe kontrollimise ulatusel proportsionaalsuse printsiibist. Hageja selgituste kohaselt on xxx vastavalt oma sisemistele riskimudelitele seadnud tulenevalt krediiditoote tüübist, soovitavast krediidisummast ja osamakse suurusest vastavad parameetrid, mida ta võtab arvesse laenusaaja krediidivõimelisuse hindamise käigus, sh kogutavate andmete ulatuses ja kontrollimises. Sise-eeskirjades on kirjeldatud eraldi reeglid, nõuded ning tingimused, et millistel juhtudel ning kuidas tuleb kontrollida laenusaaja poolt esitatud teavet ning läbi milliste korrektuuride (nt sissetuleku korrigeerimine), konservatiivse lähenemise (nt hüpoteetiliste kohustuste arvutamine), skooride ja muude andmete analüüsimisel kogumis on võimalik xxx-l teha krediidiotsus näiteks ka teatud juhtudel konto väljavõtet küsimata. Hageja rõhutas, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav, sh kontrollinud vähemalt tarbija sissetulekut andmebaasidest. Samuti tuleb lähtuda antava krediidi summast. Hageja selgitas, et kuna krediit ei olnud suur, s.o lepingu 4641630 puhul 250 eurot, siis tootest ja summast tulenevalt ei kohaldata kontoanalüüsi. 12.12.2024 menetlusdokumendis esitas hageja

§ 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse.

Hageja tõi välja, et 01.12.2022 järelmaksulepingu alusel sai kostja kauba järelmaksuga summas 250 eurot. Kauba eest tuli tasuda maksegraafiku alusel perioodil 01.12.2022 – 10.01.2024. Kostja on teinud tagasimakseid summas 163,20 eurot ning peale lepingu ülesütlemist on kostja tasunud hagejale 50 eurot. Seega on tasumata põhiosa jääk 36,80 eurot (250-163,20-50=36,80). Hageja märgib, et lepingu nr 4641630 lõpptähtpäev on saabunud ja juhul kui kohus leiab, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud, tuleb kostjalt välja mõista põhivõla jääk 36,80 eurot ja viivis

§ 113

lg 1 sätestatud määras alates lepingu lõppemise päevale järgnevast päevast, s.o 11.01.

1. a põhiosa jäägilt 36,80 eurolt kuni tasumiseni.
2. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 20.12.2024 kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta avalikult kätte toimetatud 22.01.2025 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
5. Võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus3 või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid xxx AS ja kostja 01.12.2022 järelmaksuga müügilepingu nr xxx, mille alusel sai kostja krediidiandjalt krediiti summas 250 eurot. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kohtu hinnangul vastab käesolevas asjas hagi aluseks olev leping tarbijakrediidilepingu tunnustele

§ 402

lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad

1. peatüki
2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh

§-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (

§ 404

lg 2 p 2 ja § 403¹ lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (

§ 403

⁴ lg 1) ning

§-des 406² ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest. 6. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle

§-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal. Vastavalt

§ 4034

lg-le 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

§ 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva

§ 4034

lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole nõutaval viisil järgitud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel kontrolliti kostja poolt laenutaotlusel esitatud teavet ja tehti päringud maksehäirete registritesse. Tuvastati, et kostjal puudusid krediiditaotluse esitamise ajal maksehäired. Kuivõrd kostjal ei olnud krediidiandja ees negatiivset makseajalugu, järeldas krediidiandja, et negatiivne maksekäitumine puudub. Kohtu hinnangul ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe kontrolliks lugeda piisavaks vaid avalike andmebaaside ning registrite kontrollimist. Krediidiandja peaks kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte 4 esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt. Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55 ja seal viidatud varasem praktika). Hagis väljatoodu pinnalt ei ole jõuda järeldusele, et lepingu sõlmimisel tuvastati kostja sissetulekute ja kohustuste suurus. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt käesoleval juhul krediidiandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Asjas ei ole tuginetud ka sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud mingeid täiendavaid dokumente krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Ainuüksi maksehäireregistritesse päringute tegemisest ei piisa, sest nimetatud päringute tegemine ei kinnita, millised olid krediidisaaja reaalsed sissetulekud ja kohustused. Eeltoodust tulenevalt on krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. Kohtu hinnangul ei saa kohustuste kontrollimisel lugeda piisavaks laenutaotleja esitatud laenutaotlusel esitatud andmetest ning lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega veendunud piisava hoolega tarbija krediidivõimelisuses. 7.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja

§ 4034lg-t 6.

Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

§ 403

4 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 4034

lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena

§ 411tähenduses.

8. Kohus palus hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (

§ 403

4 lg 7) ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. 12.12.2024 menetlusdokumendis esitas hageja ümberarvestuse ning tõi välja, et juhul kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, tuleb kostjalt välja mõista põhivõla jääk 36,80 eurot ja viivis

§ 113

lg 1 sätestatud määras alates lepingu lõppemise päevale järgnevast päevast, s.o 11.01.

1. a põhiosa jäägilt 36,80 eurolt kuni tasumiseni.
2. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et krediidiandja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. 5 Kostja sai lepingu alusel krediiti summas 250 eurot ning on teinud lepingu katteks tagasimakseid summas 213,20 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigustatud nõudma kostjalt põhivõlgnevust summas 36,80 eurot. Kohus mõistab nimetatud summa kostjalt välja.
3. Kohus selgitab, et

§ 4034

lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja laenuandjale muid laenulepinguga seotud tasusid (nt lepingutasu), kuid kostja ei vabane nt makseviivitusest tekkinud viivise tasumise kohustusest. 11.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Riigikohus on (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 33) leidnud, et viivist saab nõuda ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral, st viivist ei peetud

§ 4034 lõige 7 kohaseks tasuks, mida tarbija ei võlgne.

Kuid kui viivisemäär on seotud lepingujärgse intressimääraga ning viimane asendub vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgse intressimääraga, muutub sellest tulenevalt ka viivisemäär (sel juhul on viivisemäär samuti seadusjärgne intressimäär). Kuivõrd kohus on käesolevas asjas jõudnud seisukohale, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on põhjendatud viivise väljamõistmine

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

12.12.2024 menetlusdokumendis on hageja palunud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral mõista kostjalt välja viivis alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o 11.01.2024, kuni põhivõla tasumiseni. Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis kuni hagiavalduse esitamiseni ning täiendav viivis kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt välja mõista seadusjärgses määras viivis perioodi 11.01.2024 kuni 14.11.2024 eest summas 3,85 eurot ning alates 15.11.2024 viivis põhivõlgnevuselt (36,80 eurot)

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määrast suuremas määras.

12. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 36,80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 3,85 eurot ning alates 15.11.2024 viivise põhivõlgnevuselt (36,80 eurot)

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

Hagi jääb rahuldamata hageja nõudes mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 36,80 eurot ületavas osas, intress summas 15,45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 3,85 eurot ületavas osas ning alates 15.11.2024 viivis põhivõlgnevuselt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määrast suuremas määras. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 13. Ts

MS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 6 TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 18% ulatuses. Hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt kokku 227,35 eurot (põhinõue 154,04 eurot + intress 15,45 eurot + sissenõudmiskulud 30 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 27,86 eurot). Kohus rahuldab hageja nõude summas 40,65 eurot (põhinõue 36,80 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 3,85 eurot). Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 18% kostja kanda ja 82% ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jäävad 82% ulatuses hageja kanda ja 18% ulatuses kostja enda kanda.

1. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
3. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 100 eurot ning hagiavalduse esitamisega kantud õigusabikulud 507 eurot (käibemaksuta). Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 507 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 169 eurot/tunnis kokku 3 tundi. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja õiguslikku keerukust, ei saa põhjendatuks pidada hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäära 169 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud põhjendatud ja vajalikuks tunnitasumääraks tuleb lugeda 120 eurot (käibemaksuta). Kohus arvestas seejuures, et käesolev tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 240 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 2 tundi, mis esindajal on kulunud nõude aluseks olevate dokumentide tellimiseks, kogumiseks, analüüsimiseks, hagiavalduse koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks ning dokumentide esitamiseks kohtule. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 340 eurot (riigilõiv 100 eurot + õigusabikulud 240 eurot). Kuivõrd kohus jätab 18% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud summas 61,2 eurot (340 x 18%). Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. 7
4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

18. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 8