← Eesti

2-23-149762/35

Obsah (12)§ 1028§ 113§ 415§ 4034§ 9§ 396§ 401§ 402§ 8§ 100§ 76§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 13.06.2025, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-149762 Tsiviilasi Bigbank AS hagi X vastu

§ 1028lg 1 järgi 2155 eurot, mille palub alternatiivselt välja mõista.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

  1. Asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 29.08.2022 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-22016734 (edaspidi leping, lisa nr 1). Hageja kandis kostja kontole üle 2 200,00 eurot, lepingu kohaselt pidi kostja maksma intressi 13,00% tagastamata krediidisummalt aastas. Kostja kinnitas laenu vastavust oma tahteavaldusele, huvidele, vajadustele ning majanduslikule seisule ning teadlikkust laenu võtmisega kaasnevatest ohtudest oma allkirjaga laenulepingul. Kostja identifitseeris enda smart id-ga lepingut sõlmides.
  2. Alates 29.08.2022 (lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 15.12.2022 ei ole kostja täitnud kohustusi - pole teinud hagejale mitte ühtegi ülekannet. Hageja ei saanud kostjaga kontakti lepingu sõlmimisel antud kontaktidel lepingu täitmisega seotud küsimustes. Hageja hoiatas 14.11.2022 (lisa nr 2) saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja ei reageerinud hageja teatele.
  3. Hageja ütles 15.12.2022 ülesütlemisavaldusega lepingu üles (lisa nr 3) ning nõudis kostjalt 2303,94 euro tasumist, millest 2200,00 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 84,64 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 1,34 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, 10,00 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu, 7,96 eurot lepingu haldustasu. Üldtingimuste p 4.3 kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise ja täitma muud kohustused.
  4. Kostja krediidivõlg on 2200,00 eurot, mis tuleb üldtingimuste p-st 4.3 ning seaduse alusel 2 kostjalt välja mõista.
  5. Kostja intressivõlg ülesütlemise seisuga on 84,64 eurot. Intressinõue on kujunenud järgmiselt: maksegraafiku kohaselt pidi maksma 12.09.2022 intressi 11,12 eurot, 10.10.2022 22,24 eurot, 10.11.2022 24,51 eurot, 12.12.2022 25,20 eurot ning detsembris 2 päeva eest kuni lepingu ülesütlemiseni 1,57 eurot (intress tagastamata krediidisummalt 2 172,71 eurot intressimääraga 13% aastas (2172,71 * 13/100/360 * 2 = 1,57).
  6. Sissenõudmiskulud. Lepingu üldtingimuste p. 5.4 sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Võla sissenõudmisega seotud kulud on ka hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel. Kostja on jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 10,00 eurot kostjale saadetud tasuliste meeldetuletuskirjade eest. (Lisad nr 4 ja 5). Seega palub hageja üldtingimuste p-de 4.3 ja

§ 113.2 lg 1 järgi.

8. Viivis. Lepingu ülesütlemisel 15.12.2022 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 1,34 eurot. Kostja jättis pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidi 2 200,00 eurot. Viivise määr on 13% võlalt aastas, (arvestusega 365 päeva aastas) kooskõlas

§ 415lg 1, § 113 lg 1 3.

lause järgi (lisa 6). 9. Vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimine. Hageja kontrollis andmeid Politsei- ja Piirivalveameti registrist, Maksu- ja Tolliametist, E-krediidiinfo andmebaasist, Ametlike Teadaannete portaalist ja Rahvastikuregistrist. Seega on võlausaldaja täitnud kõik

§ 4034lg-dest 2, 3 ja 4 tulenevad kohustused.

Laenu taotluses märkis kostja sissetulekuteks keskmise netotöötasuna 1 000,00 eurot. Maksu- ja Tolliameti registrist kogutud andmetele tuginedes moodustus kliendi viimase kolme kuu keskmine sissetulek 1 306,23 eurot bruto ehk 1095,56 eurot neto. Kostja märkis laenutaotlusel, et tal puuduvad igakuised krediidikohustused. Hageja registripäringute põhjal täiendavaid kohustusi ei tuvastanud. Krediidilepingust nr CL-EEC22016734 tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 35,07 eurot. Eeltoodule tuginedes analüüsis hageja kostja krediidivõimelisust põhjalikkusega. Arvestades kostja sissetulekute keskmist suurust summas 1 095,56 eurot, moodustas kostja igakuiste kohustuste osakaal sissetulekutest maksimaalselt ca 3%, mis on Eesti ühiskonnas ja majanduspiirkonnas praktikas tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutes. Kostja andmed on saadud kostjalt siis kui kostja tegi laenutaotlust ja neid andmeid ei kontrolli pank registripidajatelt üle.

  1. Krediidi kulukuse määr on välja toodud lepingu põhitingimuste all. Krediidi kulukuse määr aasta kohta on 16,35%. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 2 200,00 EUR, krediidileping kehtib 120 kuud, intress on 13,00% aastas, lepingu sõlmimise tasu suurus on 45,00 EUR, igakuine lepinguhaldustasu on 1,99 EUR kuus, samuti, et krediit võetakse kasutusele viivitamatult ja täies mahus ning krediidisaaja täidab oma kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt. Alused krediidi kulukuse määra arvutamiseks on välja toodud ka Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel.
  2. Hageja põhinõue on siiski 2155 eurot, kuna hageja arvestas antavast laenust maha lepingu tasu 45 eurot (2200-45). Kui kohus leiab, et leping on tühine, siis peab kostja tagastama 2155 eurot alusetu rikastumise õiguse järgi. Kostja seisukohad
  3. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei tea, et oleks laenu võtnud. 2022.a. võtsid petturid kostja nimel laenu pangast ja sellest ei teadnud kostja midagi, sest pank kostjaga ühendust ei võtnud. Arvestades pangale laekunud andmeid, selgub, et need on valed: email. Telefoninumber, haridus, abielustaatus. Kostja pole abielus kunagi olnud, on lõpetanud gümnaasiumi, sellist telefoninumbrit ja meiliaadressi pole kunagi kostjal olnud, mis on edastatud pangadokumentidel. Pank ei ole kostja andmeid ja isikuid kontrollinud (dtl 84). Kohtu põhjendused 3
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 järgi märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, kuna käesolev vaidlus on lihtmenetluse vaidlus. Tsiviilseadustiku üldosa (TsÜS) § 67 lg 1 sätestab, et tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus, lg 2 II lause sätestab, et mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 1 järgi tekivad lepingust tulenevad õigused ja kohustused lepingu pooltele. Leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel

§ 9

lg 1 järgi.

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga, § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud.

§ 401

lg 1 järgi on krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma, lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 402

lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 14. Lepingu sõlmimisel on oluline poolte vastastikune tahe TsÜS § 67 lg 1, 2 II lause ja

§ 8lg 1, § 9 lg 1 järgi.

  1. 29.08.2022 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-22016734 (hagi lisa 1) kohaselt on kostja isik kindlaks tehtud tema smart-id-ga (kostja isik identifitseeritud), millisel puhul sai hageja lepingut sõlmides eeldada, et kostja andis laenulepingu sõlmimiseks ja laenu saamiseks enda tahteavalduse. Hageja on tõendanud, et kandis kostja kontole 29.08.2022 üle hagis märgitud 2155 eurot (dtl 94), mis on vastavalt hagi asjaoludele laenusumma 2200 eurot miinus lepingu sõlmimise tasu 55 eurot. Kostja eitas soovi saada laenu ja sõlmida hagejaga laenulepingut. Kostjal on võimalik tõendada, kas smart-id koodid on läinud tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt või on tegemist olukorraga, kus tema tahteavaldus oli suunatud hoopis mulle asjaolule kui laenulepingu sõlmimisele ja selle kaudu mitte olla seotud laenulepingust tulenevate kohustusega
  2. Kostja seletas ärakuulamisel 04.12.2024 (dtl 126), et ta pole soovinud laenu võtta ja seda on teinud tema nimel muud isikud. Kostja seletas, et tema CV oli internetis nähtav ja ta otsis tööd. Temaga võetigi ühendust ja pakuti teha tööd kodus. Mingid isikud võtsid kostjaga ühendust, saatsid talle lingi, kus paluti dokumendid allkirjastada ja siis veel link, millel paluti kostjal end tuvastada. Lingi kaudu nähtus talle, et tegemist oli töö pakkumise kampaaniaga ja kostjal polnud kahtlust, et tegemist võib olla mingi valega. Kostjal paluti allkirjastada töödokumente. Tal paluti raha kanda üle saadetud lingile ja kostja tegi ülekande edasi teise riiki ilma protsendita. Seda, et ta oli laenu võtnud ja Bigbankist laekus raha, ei teadnud ta midagi. Lisaks esitas kohtule sõnumivahetuse, mis sisult langeb ühte tema istungil antud seletustega. Sõnumivahetusest nähtub kostja mainitud sündmuse ahela algus (27.08.22 alates) enne vaidluselase lepingu tegemist, sealjuures linkide, töölepingu, pangakonto veebilehekülje aadressi saatmine selleks, et teha väljamakseid (dtl 143-152, 148). Kostja esitas kohtule maksedokumendid, millest nähtuvalt kandis ta 29.08.22 kl 12:54:59 1000 eurot Trustly Group AB-le kontole (dlt 138), millel on SEB panga konto number ja varem ehk kl 12:20:31 990,10 eurot sama isiku samale kontole (dtl 139). Kostja seletas, et kandis raha ise edasi üle (dtl 143152). 4
  3. Kostja esitas kohtule Politsei- ja piirivalveameti 26.09.2023 määruse (dlt 140), millest nähtuvalt on vaidlusaluse laenulepingu sõlmimisel ja laenu taotluse esitamisel kasutatud IP aadressi, mis kuulub rahvusvahelist VPN teenust pakkuvale ettevõttele HostRoyal_EstoniaRange, mis viitab sellele, et kostja nimele laenulepingu esitamine ei toimunud tema poolt kasutatava nutiseadme vahendusel. Lisaks tuvastati, et hageja poolt ülekantud raha on samal päeval üle kantud Trustly Group AB-le kokku 1990,10 eurot. Ka tuvastati muid ülekandeid ja muude isikutega väidetavalt kostja nimel tehtud laenutehinguid. Menetluse käigus tuvastati, et isikud, kes on toime pannud neid tegusid, pole Eestis, kuid tegemist on skeemiga, mida tihti kasutatakse. Asi lõpetati 26.09.
  5. Hinnates kostja esitatud sõnuvahetust, seletusi istungil ja Politsei- ja piirivalveameti 26.09.2023 määrusega tuvastatut, asub kohus järeldusele, et kostja pole avaldanud pangale tegelikult tahteavaldust käesoleva krediidilepingu sõlmimiseks

§ 9lg 1, Ts

ÜS § 67 lg 1, 2 II lause, § 396 lg 1, 401 lg 1, 402 lg 1 järgi, kuigi tema identiteet on justkui panga jaoks lepingu sõlmimisel elektrooniliselt tuvastatud. Viidatud asjaolu aga ei tähenda, et kostja tahe oli suunatud pangale laenu saamiseks, vastava lepingu sõlmimiseks ning tahtele olla hagejaga laenusuhtes. Viidatud tõendid kinnitavad kostja väiteid, et kostja soovis saada tööd, sõlmida leping töötamiseks ja selle toimingu raames kasutas talle etteantud linke, täitis neid ja avaldas nii enda andmeid isikule, kes esines kostja ees vastavas töösuhtes tegutseva isikuna. Nii on tõendatud kostja väide, et pooled ei ole sõlminud vaidlusalust lepingut ja kostjal ei ole seega ka

§ 8lg 1, § 9 lg 1, Ts

ÜS § 67 lg 1, 2 II lause, § 396 lg 1, 397 lg 1, § 401 lg 1, 402 lg 1, § 113.2 lg 1 järgi laenulepingust tulenevat laenu tagastamise, laenu intressi (lepingu p 4.2, 13,00% aastas) ning laenulepingust tulenevaid lepingu kehtivuse ajal tekkinud kulude (sissnõudmiskulude, lepingu p 5.3) ja lepingujärgse viivise (13,00% aastas) tasumise kohustust. Seega ei ole kostja rikkunud

§ 100

mõttes lepingust tulenevat intressi, laenu, haldustasu ja kulude maksmise kohustustust. Hageja ei saa nõuda kostjalt

§ 76lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 § 396 lg 1, 397 lg 1, § 401 lg 1, 402 lg 1, § 113.2 lg 1, § 113 lg 2 3. lause, Ts

MS § 367 järgi kohustuse täitmist (haldustasu, laenu, intressi), sissenõudmiskulusid, viivist.

  1. Kohus jätab rahuldamata hageja primaarnõude, milles ta palus kostjalt välja mõista algul laenu 2200 eurot, seejärel vähendatult 2155 eurot, sissenõudmiskulusid 10 eurot, intressi 84,64 eurot, lepingu haldustasu 7,96 eurot, viivist 312,41 eurot ja edaspidist viivist 13% aastas tagastamata võlgnetavalt krediidisummalt alates 16.01.2024 kuni tasumiseni.
  2. Kohus ei kontrolli, kas hageja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtet, lepingu ülesütlemist ega krediidikulukuse määra ja vastavaid tõendeid. 21.

§ 1028

lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. 22. Kuna kostjal ei ole lepingulisi kohustusi, on kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda kostjalt

§ 1028

lg 1 alusel kostjale ülekantud rahasumma tagastamist, sest lepingu puudumise tõttu ei tekkinud hagejal kohustust ka laenusumma ülekandmine kohustust kostjale. Samas ei ole asjaolusid, mis viitaksid sellele, et hageja pidi kostjat rikastama 2155 euroga muul õiguslikult alusel. Kostja enda selgituste kohaselt kandis ta raha üle kolmandale isikule. Kohus ei saa jätta tähelepanuta, et kostja sõnumivahetuses isikuga, kellega ta suhtles ja kellelt ta lingid sai ja kellele avaldas oma konto andmeid, nähtub, et talle endale saadetud pangakonto link kannab viidet algusega blob (blob:https://www.swedbank.ee/ järgnevate tähtede, märkide ja numbritega). Juba interneti lehekülje algus „blob“ ei viita korrektsele panga aadressile. Seega oli kostjal hoolsuskohustus järgida, mis tema kontol toimub, kellelt ja millal ta raha saab, sj hagejalt. Too tähendab, et raha laekumise kontroll oli kostja mõjusfääris, samuti oli tema mõjusfääris raha kandmine muudele isikutele. Kui kostja ei olnud soovinud hagejalt raha saada, sest lepingut pole, siis on ta saanud hagejalt alusetult 2155 eurot, mille saanuks hagejale tagasi kanda. Nii ei saa tõusetuda kohtu arvates küsimust alusetu rikastumise äralangemisest. Kostja ei ole nõus raha hagejale tagastama, mistõttu rikub ta alusetult saadu tagastamise kohustust

§ 100

mõttes ja hagejal on õigus

§ 101lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 1028 lg 1 alusel tagasi 5 nõuda 2155 eurot.

Nimetatud põhjustel kuulub hageja alternatiivne nõue rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista 2155 eurot.

  1. TsMS § 445 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.
  2. Kostja palus ajatada otsuse täitmist 3-le aastale, millega oli hageja nõus (28.04.2025, dtl 168, protokoll). Hageja teatas, et sellisel juhul tuleks maksta võlg Bigbank AS- arveldusarve: XXXXXXXX, viitenumber: xxxxx, selgitus: „CL-EEC-22016734 võlgnevus“.
  3. Eeltoodu alusel tuleb määrata kindlaks otsuse täitmise viis ja kord:
  4. Kostja tasub hagejale 2155 eurot igakuiste maksetega 35 kuud 60 eurot ja
  5. kuul 55 eurot.
  6. Kostjal tuleb esimene makse teha otsuse jõustumise kuule järgneva kuu
  7. kuupäevaks ja järgmised igakuised maksed järgmiste kuude
  8. kuupäevaks.
  9. Maksed tuleb teha Bigbank AS- arveldusarve: XXXXXXXX, viitenumber: xxxxx, selgitus: „CL-EEC-22016734 võlgnevus“. Menetluskulud
  10. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 16 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja primaarnõue jäi rahuldamata, leiab kohus, et tegemist on osalise hagi rahuldamisega, mistõttu jääb hageja tasutud riigilõiv kostja kanda ning hageja muud menetluskulud ning kostja menetluskulud kostja kanda TsMS § 163 lg 1 järgi. Kohus muude kulude ja kostja kulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
  11. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lõivu 385 eurot.
  12. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.