2-23-5119/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 04.07.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-5119 Kohtuasi F.C hagi F.J-i vastu hüvitise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10.10.2023 otsus Kaebuse esitaja ja liik F.J-i 13.11.2023 apellatsioonkaebus Kaebuse hind F.J-i apellatsioonkaebuse hind 4314 eurot ja 11 senti Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja F.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja Vladimir Buldakov Kostja F.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 10.10.2023 otsus osas, milles maakohus mõistis F.J-ilt F.C kasuks välja hüvitise 4271,45 eurot ületavas osas ning teha uus otsus vastavalt tervikresolutsioonis märgitule. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.

2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3.Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Rahuldada F.C hagi F.J-i vastu osaliselt.

3.2. Mõista F.J-ilt F.C kasuks välja 4271,45 eurot.

3.3. Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus F.J-i kanda.

3.4. Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista F.J-ilt F.C kasuks välja maakohtus kantud menetluskulude hüvitis 1054 eurot ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitis 450 eurot.

2-23-5119 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1. F.C (hageja) esitas 03.04.2023 Harju Maakohtule F.J-i (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitise laenulepingust nr 07-180988-EV tuleneva kostja rahalise kohustuse täitmise eest ajavahemikul 01.03.2022–31.03.2023 summas 4271,45 eurot ning hüvitise asjaõiguslepingust, mis on sõlmitud 05.10.2007 kostja ja Swedbank AS-i vahel, tuleneva kostja korteriomandi, asukohaga XXX, Tallinn, kindlustuse kohustuse täitmise eest ajavahemikul 01.03.2022–31.03.2023 summas 42,66 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2.Hagiavalduse kohaselt lõpetas Tallinna Ringkonnakohus 19.11.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-61786 hageja ja kostja ühisomandi. Kohtuotsus jõustus 11.03.2015. Kohtuotsuse resolutsiooni p 2.3 kohaselt laenulepingust nr 07-180988-EV tulenev rahaline kohustus suurusega 44 086,16 eurot jäeti kostjale. Kostja kohustust ei täida, mistõttu on hageja sunnitud täitma laenulepingust tulenevat kohustust oma vahendite arvelt. Laenulepingust nr 07-180988-EV tuleneva kohustuse tagamiseks sõlmis kostja krediidiandjaga asjaõiguslepingu korteriomandi koormamiseks hüpoteegiga. Samast lepingust tulenes korteriomandi kindlustamise kohustus kostjale. Kostja asemel sõlmis korteriomandi kindlustuslepingu Swedbank Varakindlustusega hageja. Kindlustusmakseid tasub hageja, kuid kostja ei hüvita hagejale kindlustusmakse tasumisega seotud kulusid.

Kostja vastuväited 3. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4.Kostja ei vaielnud vastu sellele, et hageja on täitnud kostja eest nii laenulepingust nr 07180988-EV tulenevat kohustust kui ka kindlustuslepingust tulenevat kohustust, kuid on seisukohal, et hageja ja kostja on endised abikaasad, kellel on ka ühised kaksikud lapsed.

Kostja märkis, et hageja on majanduslikult hästi kindlustatud isik, kellel ei ole majanduslikke ega ka õiguslikku põhjust mitte abistada oma endist abikaasat ja viimasega koos elavaid hageja ja kostja ühiseid lapsi. Kostja oli ühtlasi seisukohal, et hageja poolt oma endise perekonna abistamine on kooskõlas hea usu põhimõttega ning lahutatud abikaasale majandusliku abi andmine ei ole mistahes vormis ega viisil tavatu. Abi tagasinõudmine on aga tavatu ja hea usu põhimõttega vastuolus.

2 2-23-5119 Maakohtu otsus ja põhjendused 5. Harju Maakohus rahuldas 10.10.2023 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4314,11 eurot ning jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus määras menetluskulude suuruse rahaliselt kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1054 eurot koos lisanduva viivisega seadusjärgses määras.

6.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus järgmised asjaolud: - Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2014 otsusega on ühisvara jagamise tulemusena jäetud kostjale Swedbank AS ja F.C vahel 05.10.2007 sõlmitud laenulepingust nr 07180988-EV tulenev rahaline kohustus suurusega 44 086,19 eurot (dtl 7); - Hageja on täitnud Swedbank AS laenulepingust nr 07-180988-EV tulenevaid kohustusi perioodil 01.03.2022–31.03.2023 summas 4271,45 eurot, kuid tegemist oli kostja kohustusega ja kohustuse täitmisega on kostja nõustunud (kostja omaksvõtt 31.05.2023 kohtuistungil dtl 47); - Hageja on täitnud kindlustuslepingust tuleneva kostja kohustuse perioodil 01.03.2022– 31.03.2023 summas 42,66 eurot (kostja omaksvõtt dtl 68).

7.Maakohus ei nõustunud kostja käsitlusega, mille kohaselt hageja täidab laenulepingust nr 07-180988-EV tulenevat kohustust vabatahtlikult ja kokkuleppel kostjaga, mitte vastu tahtmist või eksimuses tegutsedes. Maakohus tuvastas, et hagejal on Swedbank AS-i ees laenulepingust nr 07-180988-EV tulenev kohustus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Seega täidab hageja oma kohustust laenulepingust nr 07-180988-EV tulenevalt sellest, et hagejat kohustab lepingu täitmiseks nii leping ise kui ka seadus.

8.Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja sisesuhtes on kohus jõustunud lahendiga jätnud laenulepingust nr 07-180988-EV tuleneva kohustuse kostja kanda. Maakohus tuvastas ka, et tsiviilasjas nr 2-13-61786, et laenulepingust nr 07-180988-EV tulenev kohustus kuulus ühisvara hulka, mistõttu on hageja ja kostja jätkuvalt ühiselt kohustatud isikuteks laenuandja Swedbank AS-i ees. VÕS § 69 lg 1 kohaselt omavahelistes suhetes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Käesoleval juhul tuleneb tsiviilasja nr 2-13-61786 jõustunud lahendist teisiti ehk omavahelistes suhetes peab laenulepingust nr 07-180988-EV tuleneva kohustuse täitma kostja 44 086,19 euro ulatuses. Kuivõrd hageja on täitnud solidaarkohustuse perioodil 01.03.2022– 31.03.2023 summas 4271,45 eurot, on hagejale üle läinud sama nõue kostja vastu.

9.Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, justkui hagejapoolse kohustuste täitmise näol oleks tegemist perekonna toetamisega, millise tagasinõudmine kostjalt on vastuolus hea usu põhimõttega. Maakohus on ammendavalt jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-13-61789 jaganud hageja ja kostja ühisvara ning määranud kindlaks poolte kohustused sisesuhtes.

Olukord, milles hageja soovib jõustunud kohtuotsusega määratud kohustuste jagunemise järgimist ehk jõustunud kohtuotsuse täitmist kostja poolt, ei saa olemuslikult olla vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja tegevus ei ole vastuolus väljakujunenud moraalistandarditega ega ülekohtune. Seega mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr 07180988-EV tuleneva kohustuse perioodil 01.03.2022–31.03.2023 summas 4271,45 eurot.

10.Maakohus märkis, et vaidlus puudub selles, et hageja ei olnud kohustatud täitma kostja eest korteriomandi kindlustamise kohustust, kuid on vastavat kohustust täitnud ja 3 2-23-5119 kindlustusmakseid tasunud. Kostja väited, mille kohaselt hagejal ei ole õigus nõuda kulude hüvitamist, sest poolte vahel puudub kokkulepe, et hageja poolt kindlustuskohustuse täitmisega seonduvad kulud kuuluksid kostja poolt hüvitamisele, on tõendamata ja maakohus pidas vastuväidet otsituks. Maakohus rahuldas VÕS § 1041 alusel hageja kindlustuslepingu täitmisega seonduva nõude perioodil 01.03.2022–31.03.2023 summas 42,66 eurot.

11.Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kostja kanda. Maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks 1054 eurot, mis kuulus kostjalt väljamõistmisele koos lisanduva viivisega seadusjärgses määras.

Apellatsioonkaebus 12. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse tervikuna ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

13.Kostja leiab, et maakohus on valesti kohaldanud materiaalõigust. Kostja väidab, et hageja oli krediidiasutusega võlasuhtes, mis andis talle õigusliku aluse kõne all oleva laenulepingu täitmiseks. Kindlustuslepingu sõlmimine hageja poolt kostjaga kokkuleppel ja selle täitmine välistavad kostja arvates VÕS § 1041 kohaldamise. Kindlustuslepingu sõlmimine kostja palvel hageja poolt on asjaolu, mille kostja võttis omaks. Küll aga on hagejal tõendamiskoormis asjaolu tõendamiseks, et kokkuleppel kostjaga sõlmitud kindlustuslepingu täitmiseks tasutud summad kohustus kostja hiljem tagastama. Hageja ei ole tõendamiskoormist täitnud.

14.Kostja märgib, et maakohus on teinud väära järelduse, et hageja poolt nõude esitamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Maakohus on seejuures ületanud ka asja läbivaatamise piire, sest hageja ei ole esitanud mistahes vastuväiteid kostja seisukohtadele, et: (a) hageja abistas vabatahtlikult oma sooritustega endist abikaasat ja temaga koos elavaid ühiseid lapsi; (b) vabatahtlike sooritustena hageja poolt tasutu tagasinõudmine kostjalt on vastuolus hea usu põhimõttega (analoogselt mittetäieliku kohustuse õigussuhtega). Abi vajava lahutatud abikaasa majanduslik abistamine, rääkimata abi vajavate laste materiaalsest toetamisest, mistahes kehtiva õigusega kooskõlas oleval viisil, on ka hea usu põhimõttega kooskõlas.

Hageja on raha maksmise sooritused krediidiasutusele teinud vabatahtlikult vaatamata asjaolule, et kostjate ühisvara jagamisel jäänud laenukohustus on tagatud kostjale kuuluva korteriomandil lasuva hüpoteegiga.

Vastustaja seisukoht 15. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta menetluskulud kostja kanda. selle rahuldamata ja Menetluse edasine käik 16. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 20.05.2025 kohtunõudes pooltele kohalduvat õigust, tõendamiskoormise jaotust ning palus täpsustada, milline oli kindlustuslepingust tuleneva kostja kohustuse täitmisega seonduva poolte kokkuleppe sisu, s.o kes, kelle nimel ja millistel tingimustel kindlustuslepingu sõlmis ning kes oli kohustatud kindlustuslepingust tulenevaid kindlustusmakseid tasuma. Ringkonnakohus tegi pooltele ka ettepaneku asuda kompromissiläbirääkimistesse.

4 2-23-5119 17. Hageja selgitab 30.05.2025 vastuses kohtunõudele, et hageja sõlmis kostja nimel korteriomandi kindlustuslepingu Swedbank Varakindlustusega kostja palvel, mida kostja kinnitas oma 09.08.2023 seisukohas (dtl 68). Samuti nõustus kostja selle kohustuse täitmisega hageja poolt 31.05.2023 kohtuistungil (dtl 47). Hageja leiab, et kostja kiitis heaks kindlustuslepingu sõlmimise. VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Hageja on kindlustusmakseid tasunud. Järelikult on ilmne, et hagejal oli kavatsus nõuda kostjalt kindlustusmaksete hüvitamist.

18.Kostja teatab 30.05.2025 vastuses kohtunõudele, et hageja ei soovinud kompromissi sõlmida. Hageja on hagiavalduses märkinud (asjaolude p 3), et ta on ise osundatud kindlustuslepingu kindlustusandjaga sõlminud. Hageja ja kostja vahelise kokkuleppe täitmiseks ja kindlustuslepingust tuleneva raha maksmise kohustuse täitmises ei olnud midagi tavatut ega puudunud ka VÕS § 1041 mõttes ei õigustus ega kohustus kokkulepitud kohustuste täitmiseks kindlustusandjale. Hageja sõlmis kokkuleppel kostjaga (hageja omaksvõtt) ise kostjale kuuluva korteriomandi kindlustuslepingu ja täitis ka sellest lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja ei ole tõendanud, et osundatud kokkulepete sisuks oli kostja kohustus hüvitada kindlustuslepingu täitmise kulutusi kas osaliselt või täielikult. Hageja mõlemad sooritused nii laenumaksete ulatuses kui ka kindlustuskohustuse täitmiseks lepingu sõlmimine ja sellest tulenevate kohustuste täitmine, on hinnatavad kui oma endise perekonnaliikme suhtes mittetäieliku kohustuse täitmised, millede hüvitamist ei saa nõuda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja hagi tervikuna ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 4271,45 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldatakse hageja hagi osaliselt ning mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 4271,45 eurot. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

20.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Kostja vaidlustab maakohtu otsust tervikuna.

21.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järelduse ja põhjendustega hageja laenulepingust nr 07-180988-EV tuleneva nõude osas. Vaidlustatud ei ole maakohtu tuvastatud asjaolu, et hageja ja kostja sisesuhtes on kohus jõustunud lahendiga jätnud laenulepingust nr 07-180988EV tuleneva kohustuse kostja kanda. Kohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-13-61786, et laenulepingust nr 07-180988-EV tulenev kohustus kuulus ühisvara hulka, mistõttu on hageja ja kostja jätkuvalt ühiselt kohustatud isikuteks laenuandja Swedbank AS-i ees. Maakohus on kohaldanud õigesti VÕS § 69 lg-t 2 ning leidnud, et kuivõrd hageja on täitnud solidaarkohustuse perioodil 01.03.2022–31.03.2023 summas 4271,45 eurot, siis on hagejale üle läinud sama nõue kostja vastu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et olukord, milles hageja soovib jõustunud kohtuotsusega määratud kohustuste jagunemise järgimist ehk kohtuotsuse täitmist kostja poolt, ei saa olla olemuslikult vastuolus hea usu põhimõttega.

Seejuures märgib kolleegium, et hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida saavad kõigi astmete kohtud teha TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8 ja § 688 lg 2 kohaselt sõltumata poolte õiguslikest väidetest (RKTKo 22.04.2015, 3-2-1-28-15, p 13), mistõttu ei ole maakohus ületanud asja läbivaatamise piire. Seega ei anna apellatsioonkaebuse väited selles osas alust maakohtu otsuse muutmiseks.

5 2-23-5119 22. Ringkonnakohus leiab, et hageja kindlustuslepingust tuleneva hüvitisnõude puhul on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Maakohus lahendas hageja kindlustuslepingu täitmisest tuleneva hüvitisnõude tuginedes VÕS §-le 1041, jättes eelnevalt kontrollimata muud võimalikud nõude alused. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb praegusel juhul hageja rahalist nõuet kontrollida esmalt lepingulisel alusel, seejärel käsundita asjaajamise sätete järgi ja alles viimases järjekorras alusetu rikastumise sätete järgi. Kui kulutuste tegemiseks puudus lepingust või seadusest tulenev õigustus ja kohustus ning nõuet ei tule rahuldada käsundita asjaajamise sätete alusel, on alles võimalik rahuldada kulutuste hüvitamise nõue VÕS § 1024 lg 4 kohaselt alusetu rikastumise sätete järgi, eelkõige VÕS § 1041 või § 1042 alusel (RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-129-16, p 19). Seega kontrollib ringkonnakohus lähtuvalt eeltoodust hageja kindlustuslepingust tuleneva hüvitisnõude eelduste täidetust.

23.Poolte väidetest saab järeldada, et hageja sõlmis poolte kokkuleppel kostja asemel korteriomandi kindlustuslepingu kostja 05.10.2007 asjaõiguslepingu p-st 4.2 tuleneva korteriomandi kindlustamise kohustuse täitmiseks (dtl 56). Toimiku materjalide põhjal ei ole võimalik tuvastada, et poolte kokkulepe sisaldaks tingimust, mille kohaselt tuleb kostjal hageja poolt tasutud kindlustusmaksed hagejale hüvitada. Ringkonnakohus selgitas 20.05.2025 kirjas pooltele, et kohtu hinnangul saab poolte väidetest järeldada poolte kokkulepet selles osas, et hageja kindlustab korteriomandi kostja eest ning tasub ka kindlustusmakseid. Sellest tulenevalt palus ringkonnakohus pooltel täpsustada, milline oli pooltevahelise kokkuleppe sisu, s.o kes, kelle nimel ja millistel tingimustel kindlustuslepingu sõlmis ning kes oli kohustatud kindlustuslepingust tulenevaid kindlustusmakseid tasuma.

Poolte täpsustustest on võimalik aru saada, et hageja on ise kokkuleppel kostjaga kindlustuslepingu sõlminud. Seda on pooled väitnud ka maakohtu menetluses (dtl 48 ajamärge 00:15:15–00:17:56). Samas ei täpsustanud pooled, millised olid pooltevahelise lepingu tingimused, s.o kas selle sisuks oli üksnes kostja eest kindlustuslepingu sõlmimine või ka kindlustuslepingust tulenevate kohustuste täitmine. Seejuures ei nähtu, et ühisvara jagamisel oleks kindlustuslepingu täitmise kohustus loetud ühisvara hulka (dtl 6–20), s.o hageja ja kostja ei ole ühiselt kohustatud isikuteks kindlustusandja ees. Seega ei ole kolleegiumi hinnangul võimalik hageja nõuet rahuldada lepingulisel alusel, kuivõrd hageja ei ole tõendanud kokkuleppe olemasolu, mis hõlmaks kostja poolt hageja tasutud kindlustusmaksete hüvitamist hagejale.

24.Kuivõrd ringkonnakohus on tuvastanud, et poolte vahel puudus kindlustuslepingust tulenevate kohustuste täitmise osas kokkulepe kostja poolt täidetud kohustuste hüvitamiseks, siis kontrollib kohus järgnevalt, kas kohtu ette toodud asjaoludel võib olla tegemist VÕS § 1018 kohaselt käsundita asjaajamisest tuleneva käsundita asjaajaja kulutuste hüvitamise nõudega (VÕS § 1023).

24.1. Poolte vahel on käsundita asjaajamise võlasuhe VÕS § 1018 tähenduses, kui täidetud on järgmised eeldused: - teise isiku kasuks millegi tegemine ehk võõra asja ajamine (lg 1); - isikul puudub õigus või kohustus tegu teha (lg 1); - isikul on tahe tegutseda teise isiku kasuks ehk asjaajajal on soov soodustada teist isikut (lg 2); - täidetud on mõni VÕS § 1018 lg 1 p-des 1–3 ettenähtud tingimustest.

6 2-23-5119 Maakohus on tuvastanud kostja omaksvõtu alusel (dtl 68), et hageja on täitnud kindlustuslepingust tuleneva kostja kohustuse perioodil 01.03.2022–31.03.2023 summas 42,66 eurot. Lisaks on maakohus märkinud, et vaidlus puudub selles, et hageja ei olnud kohustatud täitma kostja eest korteriomandi kindlustamise kohustust, kuid on vastavat kohustust täitnud ja kindlustusmakseid tasunud. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja on täitnud kindlustuslepingu sõlmimisega kostja kohustuse, mis tulenes kostjale 05.10.2007 asjaõiguslepingu p-st 4.2 (dtl 56), s.o hageja on ajanud võõrast asja, milleks tal puudus kohustus. Hageja tegutses kindlustuslepingu sõlmimisel kostja kasuks, s.o sõlmis kindlustuslepingu kostja eest tema palvel.

Õigustatud käsundita asjaajamisega on VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi tegemist siis, kui lisaks teise isiku asja ajamisele, teise isiku asjaajamise tahtele ja asjaajamiseks aluse puudumisele vastab asjaajamine teise isiku kui soodustatud isiku (soodustatu) huvidele ja tema tegelikule või eeldatavale tahtele. Soodustatu huvi ja eeldatav tahe on vaja kindlaks teha seega juhul, kui soodustatu ei ole avaldanud tahet asjaajamiseks (sh siis, kui asjaajamine erines soodustatu poolt avaldatud soovist) või kui asjaajamist ei kiideta soodustatu poolt heaks vastavalt VÕS § 1018 lg 1 p-le 1. Hageja leiab, et kostja on kiitnud heaks, et hageja sõlmis kostja nimel korteriomandi kindlustuslepingu. Kostja leiab, et hageja on poolte kokkuleppel sõlminud nii korteriomandi kindlustuslepingu kui ka täitnud sellest lepingust tulenevaid kohustusi.

Kolleegiumi hinnangul on poolte väidetest järeldatav, et hageja asjaajamine vastas VÕS § 1018 lg 1 p 2 kohaselt kostja huvidele ja tema tegelikule või eeldatavale tahtele, kuivõrd pooled leppisid selles kokku ning kostja aktsepteeris, et hageja täidab tema kohustusi tema eest. Seega on praegusel juhul kolleegiumi hinnangul täidetud VÕS § 1018 kohaldamise eeldused.

24.2. Kostja on aga seisukohal, et hagejal ei ole õigust nõuda kulude hüvitamist, sest poolte vahel puudub kokkulepe, et hageja poolt kindlustuskohustuse täitmisega seonduvad kulud kuuluksid kostja poolt hüvitamisele. Kolleegium leiab, et VÕS § 1023 lg 3 kohaselt, kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulude hüvitamist või tasu maksmist, siis ei ole tal VÕS § 1023 lg-test 1 ja 2 tulenevaid õigusi. Seega on hageja kohustus tuua esile asjaolud, mille alusel oleks võimalik järeldada, et asjaajamisel oli hagejal kavatsus kostjalt nõuda seoses asjaajamisega tekkinud kulutuste hüvitamist, s.o kindlustusmaksete hüvitamist hagejale.

Hageja on tuginenud VÕS § 7 lg-le 1 ning on seisukohal, et on ilmne, et tal oli kavatsus nõuda kostjalt kindlustusmaksete hüvitamist. Kostja väidetest on järeldatav, et hageja ei ole kostjat teavitanud kavatsusest nõuda kostjalt kindlustuskohustuse täitmisega seonduvate kulude hüvitamist. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ei ole toonud esile ega tõendanud asjaolusid, millest oleks võimalik järeldada, et tal oli kavatsus nõuda kostjalt perioodil 01.03.2022–31.03.2023 tasutud kindlustusmaksete hüvitamist. Viide VÕS §-st 7 tulenevale mõistlikkuse põhimõttele ei ole ringkonnakohtu hinnangul piisav hageja kavatsuse olemasolu tuvastamiseks. Sealhulgas ei nähtu toimiku materjalidest, et hageja oleks nõudnud kostjalt kindlustusmaksete hüvitamist kohtueelselt, mis annaks alust vastupidiseks järelduseks.

24.3. Seega ei ole täidetud VÕS §-st 1018 ja VÕS §-st 1023 tuleneva käsundita asjaajaja kulutuste hüvitamise nõude eeldused.

25.Nagu eelnevalt märgitud siis, kui kulutuste tegemiseks puudus lepingust või seadusest tulenev õigustus ja kohustus ning nõuet ei tule rahuldada käsundita asjaajamise sätete alusel, on alles võimalik rahuldada kulutuste hüvitamise nõue VÕS § 1024 lg 4 kohaselt alusetu rikastumise sätete järgi, eelkõige VÕS § 1041 või § 1042 alusel (RKTKo 21.12.2016, 3-2-17 2-23-5119 129-16, p 19). Seega kontrollib ringkonnakohus järgnevalt, kas hageja nõuet on võimalik rahuldada alusetu rikastumise sätete järgi.

26.Praegusel juhul on kolleegiumi hinnangul, lähtudes poolte esile toodud asjaoludest, võimalik nõude alus VÕS § 1041. Arvestada tuleb aga seda, et kui teise isiku kohustuse lepinguväliselt täitnud isikul ei ole VÕS §-dest 1018 ja 1023 tulenevat hüvitisnõuet, siis saab tal olla teise isiku vastu hüvitisnõue VÕS § 1041 alusel vaid juhul, kui ta oli teise isiku kohustust täites heauskne VÕS § 1024 lg 4 mõttes. Seega on VÕS § 1024 lg 4 ja § 1041 alusel hüvitisnõue võimalik vaid siis, kui ühtegi VÕS § 1018 lg 1 p-des 1–3 nimetatud asjaoludest ei esine, kuid teise isiku kohustuse täitnud isik ei teadnud ega pidanudki seda teadma. See tähendab, et ta arvas heauskselt, et esineb vähemalt üks VÕS § 1018 lg 1 p-des 1–3 nimetatud asjaoludest (st et ta ei teadnud ega pidanudki teadma nende asjaolude puudumisest) (RKTKo 29.01.2014, 3-2-1-158-13, p 12). Ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et VÕS § 1018 eeldused on praegusel juhul täidetud. Sellest tulenevalt on poolte vahel tegemist õigustatud käsundita asjaajamise suhtega, mistõttu on hageja hüvitisnõue VÕS § 1024 lg 4 ja § 1041 alusel välistatud.

27.Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja kindlustuslepingu täitmisest tuleneva hüvitisnõude rahuldamiseks eeldused täidetud, mistõttu tuleb vaidlustatud maakohtu otsus tühistada osas, milles hagi täielikult rahuldati ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 4271,45 eurot ületavas osas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 28. TsMS § 173 lg 3 kohaselt tuleb ringkonnakohtul maakohtu otsuse osalisel tühistamisel muuta vastavalt menetluskulude jaotust. Arvestades, et hagiavaldus jääb rahuldamata marginaalses ulatuses (ca 1% ulatuses) tuleb kolleegiumi hinnangul TsMS § 163 lg 1 kohaselt jätta menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus kostja kanda.

29.TsMS § 174 lg 2 kohaselt, kui maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses kindlaks ja kohtuotsuse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.

Alljärgnevalt määrab ringkonnakohus hageja menetluskulude suuruse kindlaks.

30.Hageja lepinguline esindaja esitas 20.06.2025 menetluskulude nimekirja. Sellest nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi kogusummas 480 eurot (käibemaksuta) 4 tunni ulatuses.

Teenust osutas jurist Vladimir Buldakov tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta).

Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi hageja lepinguline esindaja järgmiseid toiminguid: - apellatsioonkaebuse ja Harju Maakohtu 10.10.2023 otsuse analüüs 1 tund; - vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 1 tund; - tutvumine 20.05.2025 kohtunõudega ning kohtunõude analüüs 0,5 tundi; - 30.05.2025 vastuse kohtunõudele koostamine 0,75 tundi; - tutvumine kostja 30.05.2025 seisukohtadega 0,25 tundi; - menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi.

31.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat 8 2-23-5119 on esindanud jurist. Hageja esindaja tasumäär on kohane ja ei ületa juristi keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul.

32.Menetlustoimingutele kulunud aega peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks osaliselt. Hageja on märkinud menetluskulude nimekirja koostamise ajakuluks 0,5 tundi.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud toimingu ajakulu sellises ulatuses põhjendatud, kuivõrd tegemist ei ole mahuka dokumendiga. Ringkonnakohus loeb menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 15 minutit, s.o 0,25 tundi.

Ülejäänud osas loeb ringkonnakohus menetlustoimingud vajalikuks ja põhjendatuks.

33.Tulenevalt eespool märgitust on hageja põhjendatud ja vajalik ajakulu apellatsioonimenetluses 3,75 tundi. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tagasi arvestada menetluskuludelt tasutud käibemaksu (TsMS § 174 lg 10). Seega on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus 450 eurot (käibemaksuta) (3,75x120).

34.Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus rahuldab taotluse. (allkirjastatud digitaalselt) 9

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.