Obsah (13)

§ 49§ 47§ 25§ 26§ 10§ 27§ 35§ 41§ 54§ 8§ 28§ 30§ 32

KOHTUMÄÄR US Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Määruse tegemise koht ja aeg 14. juuli 2025 Tsiviilasja number 2-24-15756 Tsiviilasi K.U xx (K.U) maksejõuetusavaldus Menetlustoiming võlgade

) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning hinnangu võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Usaldusisik toetas võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimist.

1. Kohus määras 13.12.2024 usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina tasutava summa suuruseks 1200 eurot osamaksetena.
2. Kohus algatas 03.03.2025 määrusega K.U xx võlgade ümberkujundamise menetluse.
3. Usaldusisik esitas 30.05.2025 kohtule taotluse võlgade ümberkujundamise kava kinnitamiseks. Kava kohaselt on ümberkujundamisele kuuluv koguvõlgnevus 44 380,93 eurot. Võlgnik töötab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx infokassa teenindajana. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 1390 eurot. Võlgnikule kuulub sõiduk, mille väärtus on u 4000 eurot. Kõigi nõuete puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega, välja arvatud rahatrahv ja kohtutäiturite nõuded. Üldjuhul tuleb krediidiandjal tarbijakrediidilepingu puhul krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Usaldusisik kontrollis nõuete puhul, mille osas ei ole jõustunud kohtulahendit, vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist. Kohtulahenditega nõuete puhul ei ole usaldusisik vastutustundlikku laenamist kontrollinud. Usaldusisik on seisukohal, et AS Swedbank ei ole võlgnikult pangakontode väljavõtteid laenu väljastamisel küsinud ja usaldusisikule ühtki tõendit esitanud, seega loeb usaldusisik, et võlausaldaja on rikkunud VTL põhimõtete järgimist ning usaldusisik on nõuded ümberarvestanud. Usaldusisiku hinnangul on võlausaldaja rikkunud võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu on põhjendatud lugeda intressimääraks VÕS § 5 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär. Usaldusisik on teinud nõuete osas ümberarvestused ning arvestanud võlgniku poolt tehtud maksed põhinõuete ja seadusjärgse intressi katteks. Seadusjärgset intressi on arvestatud lepingu ülesütlemiseni.
4. Kava koostamisel on lähtutud võlgniku sissetulekutest ja elatusmiinimumist. Hetkel kehtestatud miinimumpalga järgi on vastavalt täitemenetluse seadustikule § 132 elatusmiinimum 2025.aastal võlgnikul 886 eurot. Praeguseid sissetulekuid arvestades jääb võlgnikule keskmiselt igapäevasteks kuludeks 983,58 eurot (1390 - 406,42 = 983,58). Võlgniku enda hinnangul on tal reaalselt võimalik tasuda maksimaalselt 400 eurot kuus. Arvestades praegust üleüldist majandusseisu, jätkuva hinnatõusu prognoose ja võlgniku sissetulekuid, võlgniku kulusid, on kava koostatud 60 kuu peale, mil kuumakseks kõigi ümberkujundatavate nõuete peale tuleb keskmiselt 406,42 eurot. Ümberkujundamiskava ei ole selliselt mõttekas koostada, kus võlgnik ei suuda kogu kava täitmise ajal kava täita. Seetõttu on kava koostamisel arvestatud nii üldise majanduskliimaga kui ka võlgnikust tulenevate aspektidega (sissetulekud, elamiskulud, elatusmiinimum). Arvestades võlgniku koguvõlgnevuse suurust ja sissetulekuid, tasub võlgnik 60 kuu jooksul 70% õiguspärastest põhinõuetest. Kavas on vähendatud kõrvalkulusid kohtulahendiga nõuete puhul 100% ning põhinõudeid kõigi nõuete puhul 30%. Kohtutäiturite nõuded tasub võlgnik vastavalt nõude aluseks oleva nõude proportsioonile kavas.
5. Võlgade ümberkujundamisel tuleb võrrelda võlausaldajate huve võlgade ümberkujundamisel ja pankroti korral. Kehtiva seaduse

§ 49

lg 1 kestab kohustustest vabastamise menetlus 3 aastat, kusjuures vastavalt

§ 47

lg 7 ei rakendada pankrotimenetluse ajal

§ 47

lg 36, seega esimesed 6 kuud teostaks pankrotihaldur kinnipidamisi võlgniku sissetulekutest vastavalt Täitemenetluse seadustikule ning u 30 kuud toimuks kohustuste tagasi maksmine võlgniku poolt. Eraisiku pankrotimenetluses saab pankrotihaldur kinnipidamisi teha summas 3144 eurot (6 x 524 = 3144). Lisaks laekuks pankrotimenetluses vara müügist u 3040 eurot eeldusel, et sõiduk müüakse 4000 euroga ning müügitulemist on maha arvestatud pankrotikulud. Võlgniku poolt tehtavad maksed KVM ajal pärast pankrotimenetluse lõppemist on u summas 11 790 eurot (30 x 393 = 11 790). Kohustustest vabastamise menetluses tuleb arvestada aga kuludega (usaldusisiku tasu). Kokku saaksid võlausaldajad pankrotimenetluse korral seega u 17 974 eurot (3144 + 3040 + 11 790 = 17 974). Kavaga saaksid rahuldatud aga võlausaldajate põhinõuded summas 24 384,98 eurot ehk 6410,98 eurot rohkem kui pankrotimenetluse korral. Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt tasuks võlgnik 60 kuu jooksul võlausaldajatele 24 384,98 eurot ehk 70% õiguspärastest põhinõuetest (kavast välja jäänud trahviga seotud täituritasu tasutakse 100% ulatuses). Võlgniku soov on vältida pankrotimenetlust. Võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk on võimaldada võlgnikule oma kohustuste ümberkujundamine, et ületada makseraskused ning vältida pankrotimenetlust. Võlgade ümberkujundamise menetluse peamine eesmärk on anda inimesel uus võimalus. 9. Ümberkujundamiskavast on välja jäänud Politsei-ja Piirivalveameti nõue, võlgnik tasub rahatrahvi kava väliselt. 10. Usaldusisikule esitasid kava kohta tähtaegselt oma seisukoha 4 võlausaldajat. B2 Impact OÜ ja Bigbank AS on nõus usaldusisiku poolt koostatud ümberkujundamiskavaga. OÜ Rediem Capital AB, Modena Estonia OÜ, AS SEB Pank, Elisa Eesti AS, kohtutäitur F.M , kohtutäitur Anne Böckler ja kohtutäitur Oksana Kutšmei tähtajaliselt, s.o. 29.05.2025, avaldusi ega oma seisukohta ei esitanud. GS Core OÜ esitas vastuväite kavale 30.05.2025, s.o. hilinenult. Võlausaldaja ei ole esitanud usaldusisikule tähtaja ennistamise taotlust, samuti ei ole võlausaldaja põhjendanud vastuväite hilinemist.

§ 25

lg 1 ls 2 kohaselt avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. 6 Vastuväite kavale esitasid kaks võlausaldajat: Aktiva Finance Group OÜ ei nõustu kavaga. Võlausaldaja ei pea põhjendatuks võlgade ümberkujundamise kava ning selle aluseks olevate põhimõtete osas. Kava kohaselt rahuldatakse vaid 50-64% kõikidest nõuetest. Võlausaldaja nõude aluseks on täitedokumendid. Võlausaldaja on pöördunud kohtusse ja kandnud täiendavaid kulusid nõude rahuldamiseks. Lisaks eeltoodule leiab võlausaldaja, et võlgade ümberkujundamine ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Kinnisasja müügi vältimine ei saa olla ainsaks põhjuseks ümberkujundamiskava kinnitamiseks. Aktiva Finance Group OÜ on seisukohal, et menetluse üldpõhimõtte kohaselt ei tohiks makseraskustesse sattunud isiku võlausaldajad võlgade ümberkujundamise menetluses sattuda oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles nad oleksid, kui võlgniku olemasolev vara võõrandataks pankrotimenetluses. Usaldusisiku seisukoht Aktiva Finance Group OÜ vastuväitele: usaldusisik ei nõustu võlausaldaja seisukohaga. Usaldusisikule jääb arusaamatuks, millise kava kohta seisukoht esitatud on, sest võlausaldaja vastuväites olevad faktid ei ole asjakohased. Nimelt rahuldatakse kavaga kogu nõuetest mitte 50-64%, vaid 42-100% kogu nõuetest. Võlausaldaja mainib, et kinnisasja müügi vältimine ei saa olla põhjuseks ümberkujundamiskava kinnitamiseks. Usaldusisik juhib siinkohal kohtu ja võlausaldaja tähelepanu asjaolule, et võlgnikul puudub kinnisvara, seega ei ole selline väide asjakohane. AS Swedbank ei nõustu ümberkujundamiskavaga osas, mille kohaselt on Swedbank AS rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja mistõttu on usaldusisik võlausaldaja nõuded seadusjärgse intressimääraga ümber arvestanud. Võlausaldaja möönab, et ei esitanud usaldusisikule menetluse alguses pangakonto väljavõtteid, kuid põhjusel, et võlgnik arveldas AS Swedbankis ja pangal oli tema arveldusarvele ligipääs. Võlausaldaja palub ümber kujundada ümberarvestamata nõuded või alternatiivselt kujundada ümber võlausaldaja poolt ümberarvestatud nõuded. Usaldusisiku seisukoht AS Swedbank vastuväitele: usaldusisik ei nõustu võlausaldaja vastuväitega. Võlausaldaja on oma vastuväites toonud välja vastutustundliku laenamise (VTL) analüüsi, esitanud usaldusisikule AS Swedbank konto väljavõtted, nõuete ümberarvestused ja maksehäireregistri raporti. Usaldusisik on seisukohal, et võlausaldajal on kohustus esitada tõendid kohe menetluse alguses, et usaldusisik saaks teha oma tööd ökonoomselt ja õigeaegselt. Olukord, kus tõendid esitatakse usaldusisikule alles pärast kava esitamist, eriti olukorras, kus usaldusisik on püüdnud korduvalt võlausaldajalt vajalikke dokumente saada, on võlausaldajapoolne pahatahtlik käitumine. Usaldusisik palus korduvalt esitada nõuete ümberarvestused või tõendid ümberarvestamiseks, kuna esitatud tõendite ja võlgniku pangakonto väljavõtete põhjal ei olnud võimalik vaba tagasimaksega krediitkaardi kohustust ümber arvestada. Võlausaldajale on oma nõude tõendamine kohustuslik, samuti vastutustundliku laenamise järgimise tõendamine. Kui võlausaldaja ei ole oma nõuet või ümberarvestust tõendanud, on usaldusisiku hinnangul nõue põhjendamatu. Võlausaldaja käitumine, kus usaldusisik korduvalt nii algstaadiumis kui kava koostamise etapis küsis tõendeid ning võlausaldaja jättis need teadlikult ja tahtlikult esitamata, on pahatahtlik ja menetlust takistav. Usaldusisiku hinnangul ei tohiks olla võlausaldaja selline käitumine maksejõuetusmenetluses ega võlgade ümberkujundamise menetluses aktsepteeritav. Usaldusisik ei nõustu võlausaldaja väitega, et võlausaldaja on järginud VTL põhimõtteid. AS Swedbank on lõpuks esitanud usaldusisikule konto väljavõtted, kuid ainult Swedbank konto väljavõtted. Esitatud väljavõtetelt on aga näha, et võlgnik teeb makseid omanimelisele teisele kontole, seega oli võlausaldajal olemas info, et võlgnik kasutab veel teisi kontosid. Võlausaldaja on ise kinnitanud oma vastuväites, et: „...enne lepingu sõlmimist ei olnud vajalik eraldi kliendilt krediidivõimelisuse hindamiseks konto väljavõtteid küsida, sest klient arveldas Swedbank AS-is 7 ning pangal oli tema kontole ligipääs.” Usaldusisiku hinnangul jättis Swedbank järelikult krediidivõime hindamata ja rikkus seega vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist. Usaldusisik on teinud väikelaenu lepingu osas ümberarvestuse võlgnikult küsitud konto väljavõtte põhjal. Võlausaldaja poolt esitatud nõude arvestus ei kajasta ümberarvestust, vaid nõude arvestust, mis ei ühti tegelike maksetega. Swedbank poolt esitatud arvestuses ei ole arvestatud seadusjärgset intressi korrektselt ehk intress ei ole arvestatud tasumise kuupäeva seisuga. Võlausaldaja ei ole tõendanud esitatud arvestust ehk usaldusisik ei ole saanud kontrollida arvestuse õigsust võlausaldaja poolt esitatud tõendite põhjal, mistõttu on usaldusisik seisukohal, et ümberarvestus ei ole tõendatud. Sellest tulenevalt jääb usaldusisik enda poolt arvestatud nõude suuruse ehk 3058,10 euro juurde. Vaba tagasimaksega krediitkaardi osas usaldusisik tõendite puudumise tõttu ümberarvestust teha ei saanud. Võlausaldaja on esitanud usaldusisikule nõude arvestuse, kuid jätnud selle tõendamata. Usaldusisik saab kontrollida selle nõude puhul võlgnikult küsitud konto väljavõtte alusel tagasimakseid, kuid usaldusisikul puudub võimalus kontrollida krediitkaardi kasutust ehk kasutusse võetud summasid, sest võlgnikul puudub juurdepääs krediitkaardi kontole ning võlausaldaja ei ole ka peale korduvat küsimist seda esitanud. Usaldusisik on jätkuvalt seisukohal, et tõendamiskohustus on võlausaldajal ning usaldusisikul on kohustus kontrollida esitatud dokumente ja tõendeid. Kuna usaldusisikul puudub võimalus ümberarvestust kontrollida ja võlausaldaja väikelaenu nõude puhul ei ole ümberarvestus korrektne, jääb usaldusisik oma seisukoha juurde, et nõuet ei ole võimalik tõendada ega kindlaks määrata ning nõude suurus on sellest tulenevalt 0 eurot. 11. Usaldusisik on hinnanud võlausaldajate vastuväiteid ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning esitanud 30.05.2025 ümberkujundamiskava koos vastuväidete ja seisukohtadega kohtule kinnitamiseks. KOHTU SEISUKOHT 12. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada ümberkujundamiskava. I Nõuete kindlaksmääramine 13.

§ 25

lg 3 kohaselt otsustab kohus kava kinnitamisel esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja.

1. Võlgnik ja 11 võlausaldajat ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Kohus leiab, et 11 võlausaldaja (B2 Impact OÜ, Rediem Capital AB, Modena Estonia OÜ, AS SEB Pank, Aktiva Finance Group OÜ, Bigbank AS, Elisa Eesti AS, GS Core OÜ, kohtutäitur F.M , kohtutäitur Anne Böckler ja kohtutäitur Oksana Kutšmei) nõuete suurused on võimalik kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule.
2. Swedbank AS ei nõustu ümberkujundamiskavaga ja leiab, et ei ole rikkunud VTL põhimõtet ning ei nõustu nõuete suurusega.
3. VÕS § 403⁴ lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. 8 Krediidiandjal on kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust nõutava hoolsusega, mh peab ta arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh tema varalist seisu, regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemat maksekäitumist ja uue võetava kohustuse mõju varasematele kohustuste täitmisele. Krediidiandja on kohustatud vajaliku teabe omandamiseks vajadusel küsima teavet tarbijalt ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja võib lepingu sõlmida üksnes siis, kui pärast vajaliku teabe omandamist ja selle analüüsi leiab, et tarbija on krediidivõimeline ning suudab võetavat kohustust täita (VÕS § 4034 lg 2-4, 6). Riigikohus on põhjalikult 24.11.2023.a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Punktis 17-18 on Riigikohus avaldanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et krediidiandja on kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline ning vajadusel küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
4. Kohus leiab, et usaldusisik on analüüsi tulemusena jõudnud õigele järeldusele, et Swedbank AS on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Usaldusisik hindas nõudeid Riigikohtu lahendi nr 2-21-13098 juhiste alusel ja leidis, et võlausaldaja ei kontrollinud piisava põhjalikkusega võlgniku krediidivõimet. AS Swedbank palub ümber kujundada ümberarvestamata nõuded või alternatiivselt kujundada ümber võlausaldaja poolt ümberarvestatud nõuded. 17.
5. Swedbank AS seisukoha kohaselt lepingu nr 22-030114-VL ja lepingu nr 22-036055-RK sõlmimisele eelnevalt töötas kostja aktsiaseltsis xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja tema keskmine sissetulek oli ~788 eurot kuus. Võlausaldaja hindas laenu andmisele eelnevalt võlgniku pangakontolt nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx nähtuvaid krediidikohustusi ning Swedbank AS-i ees olevaid kohustusi. Seisukohas avaldas võlausaldaja, et kuivõrd kostja konto väljavõttelt ei nähtunud kõiki regulaarseid hinnatavaid majapidamiskulusid, tuli majapidamiskulude hindamisel lähtuda üldkohaldatavatest määradest ehk arvestada kostja regulaarseks majapidamiskuluks ~398 eurot kuus. Seega piisas kostja igakuisest sissetulekust nii 9 krediidikohustuste kui ka regulaarsete majapidamiskulude kandmiseks ning kostjale jäi veel vabu vahendeid. Kohus kontrollis võlausaldaja käsutuses olevat konto väljavõtet, millelt nähtus ka asjaolu, et võlgnikul oli veel vähemalt üks pangakonto (xxxxxxxxxxxxxxxxxxx), kuhu võlgnik tegi regulaarselt kandeid pärast töötasu laekumist peaaegu terve töötasu summa ulatuses. Selle pangakonto väljavõtet ei ole võlausaldaja küsinud. Seega jättis võlausaldaja küsimata pangakonto väljavõtte, millelt oleks eelduste kohaselt saanud kontrollida, analüüsida ja hinnata võlgniku kohustusi, väljaminekuid ja maksekäitumist. Neil põhjustel leiab kohus, et krediidiandja Swedbank AS on laenu andes rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna võlgniku krediidivõimelisuse hindamine on olnud ebapiisav. Rakenduvad VÕS § 4034 lg 6, lg 7 sätted ehk tagasimaksed tuleb uuesti määrata, võlgnikul on kohustus tagasi maksta põhinõue ja VÕS § 94 sätestatud intressimäära alusel arvutatud intressisumma. 17.
6. AS Swedbank esitas lepingu nr 22-030114-VL puhul ümberarvestuse. Kohus on seisukohal, et võlausaldaja ümberarvestus ei ole jälgitav ega kontrollitav. Ümberarvestusest ei ole aru saada mis suuruses põhinõude summa jäägilt on arvestatud seadusjärgset intressi. Lisaks ei ole AS Swedbank poolt esitatud arvestuses arvestatud seadusjärgset intressi tasumise kuupäeva seisuga. Kohus nõustub usaldusisiku seisukohaga, et võlausaldaja ei ole tõendanud esitatud arvestust. Usaldusisik on teinud ümberarvestuse (dtl 795 jj), mille aluseks on olnud võlausaldaja enda poolt esitatud andmed, võlgniku pangakontolt nähtuvad andmed ja Eesti Panga leheküljelt saadud teave seadusjärgse intressimäära kohta. Kohus on kontrollinud usaldusisiku ümberarvestust võttes aluseks võlgniku Swedbank AS pangakonto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx väljavõtte, kus kajastuvad lepingu nr 22-030114-VL tagasimaksed. Usaldusliku ümberarvestus on korrektne. Seega ümberarvestuse tulemusena on Swedbank AS lepingust nr 22-030114-VL tuleneva nõude suuruseks 3058,10 eurot, mis kuulub ümberkujundamisele. 17.
7. AS Swedbank esitas lepingu nr 22-036055-RK (vaba tagasimaksega krediitkaart) puhul ümberarvestuse. Kohus on seisukohal, et võlausaldaja poolt esitatud ümberarvestus ei ole tõendatud ega kontrollitav. Puuduvad andmed krediitkaardi kasutuse kohta. Usaldusisik on selgitanud, et võlgnikul puudub juurdepääs krediitkaardi kontole. Swedbank AS ei ole usalduslikule esitanud krediitkaardi konto väljavõtet, et oleks võimalik kontrollida krediitkaardi kasutust ehk kasutusse võetud summasid. Usaldusisik on korduvalt võlausaldaja käest küsinud tõendeid oma nõude tõendamiseks, kuid võlausaldaja on jätnud need esitamata. Kohus on seisukohal, et lepingust nr 22-036055-RK tulenevat nõuet ei ole tõendatud ja puudub võimalus kindlaks määrata tagasimakseid. Swedbank AS lepingust nr 22-036055-RK tuleneva nõude suuruseks määrab kohus 0 eurot.
8. Ülaltoodust tulenevalt kinnitab kohus kõikide võlausaldajate nõuete suurused kava järgi (vt resolutsiooni p 1 ja 2). II Ümberkujundamiskava kinnitamine
9. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see tuleb kinnitada. 20.

§ 26

lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.

§ 26

lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus (

§ 1026 lg 2).

GS Core OÜ on esitanud oma seisukoha kava osas hilinenult, võlausaldaja ei ole esitanud tähtaja ennistamise taotlust ega põhjendanud, miks on seisukoht esitatud hilinenult.

§ 25

lg 1 ls 2 kohaselt avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul võlgade ümberkujundamisega nõustunud kümme pandiga tagamata nõuetega võlausaldajat (83%) ja nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 61%. 21. Kohus on kavaga ja usaldusisiku esitatud selgitustega tutvunud. Kohus ei tuvastanud

§ 27

lg 1 p-s 1-4 sätestatud asjaolusid, mille esinemisel võib kohus jätta ümberkujundamiskava kinnitamata. Kohus leiab, et võlgniku makseraskuste ületamine on kohustuste tähtaja pikendamise, osamaksetena tasumise ja kohustuste vähendamise teel võimalik. Nõuete ümberkujundamisel on koheldud kõiki võlausaldajaid võrdselt ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat halvemini võrreldes teise võlausaldajaga. Võlgniku püsiva maksejõuetuse korral ei oleks kohtu hinnangul võimalik võlausaldajate nõudeid kavas toodud ulatuses rahuldada. Kuivõrd kavaga ette nähtud eeldatav esimese makse tähtaeg 15.07.2025, mis on varasem kava kinnitamisest, muudab kohus kava esimese osamakse tähtaega ja kava täitmise tähtaeg pikeneb 1 kuu võrra. 22. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (

§ 35lg 1).

Võlgnikul tuleb esitada usaldusisikule aruanded võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta kohtu määratud tähtajaks. (

§ 35lg 3).

Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (

§ 41lg 2 p 6).

Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (

§ 35lg 4).

23.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (

§ 54lg 3 ja 4).

1. Usaldusisik on esitanud kohtule tasutaotluse, paludes määrata tasuks 13 tunni töö eest 1430 eurot (110 €/h). Tasu kanda Avitase OÜ arveldusarvele EE
2. Kohus leiab, et maksejõuetusmenetluse dokumentidega tutvumisele kuluv aeg 0,5 tundi on ülepaisutatud. Avaldus on esitatud blanketil, millega tutvumine võtab aega maksimaalset 10 minutit. Kohus vähendab selles osas tasu 18 euroni. Samuti leiab kohus, et kuluridadel „Võlausaldajatelt ja võlgnikult saadud info korrastamine, andmete kontrollimine, tabeli koostamine, analüüsimine“ ja „Võlgniku vara- ja võlanimekirja koostamine, usaldusisiku hinnangu koostamine ja esitamine kohtule„ on sisuliselt kattuvad tegevused ja leiab, et selle osas on mõistlik ajakulu 2 tundi ja 15 minutit, seega tasu suurus 247,50 eurot. Kohus määrab usaldusisikule tasu summas 1255,50 eurot, millest 1200 eurot kuulub tasumisele võlgniku poolt kohtu deposiidikontole ettemaksuna tasutud vahendite arvelt OÜ Avitase kasuks ja 55,50 eurot jääb võlgniku kanda. 25.

§ 8lg 3 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda.

Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. 26.

§ 28

lg 2 sätestab, et määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta on esitanud sellele eelnevalt vastuväite. III Usaldusisiku taotluse lahendamine 11 27. Usaldusisik esitas koos kava kinnitamise taotlusega ka taotluse, milles palub kohustada kohtutäiturit Oksana Kutšmei vastavalt

§ 30

lg 6 kandma võlgniku K.U arveldusarvele EE437700771003416991 täitemenetluses nr 084/2023/7936 deponeeritud summa 124,73 eurot kavajärgsete maksete teostamiseks. Usaldusisik on lisanud taotlusele kohtutäitur Oksana Kutšmei õiendi, mille kohaselt täiteasjade menetlus on peatatud 07.11.

1. Täitemenetluse peatamise ajal on kohtutäituri ametialasele arvelduskontole täiteasjas nr 084/2023/7936 (sissenõudja SEB Pank AS) laekunud Maksu- ja Tolliametist 124,73 eurot. Laekumised on toimunud SEB Pank AS nõudes täiteasjas nr 084/2023/
2. Sissenõudja SEB Pank AS nõue on võlgade ümberkujundamise kavaga hõlmatud. Usaldusisik on esitanud ka taotluse kohustada kohtutäitureid võimaldama võlgnikul pangakontodel olevaid ja laekuvaid summasid kasutada kavajärgseteks makseteks kogu kava täitmise perioodil. Praeguseks on menetluse jooksul võlgniku pangakontole kogunenud summa 2200,46 eurot, mida võlgnik kasutada ei saa.

§ 30

lg 6 sätestab, et kohtutäitur annab saadu ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldajatele välja üksnes kohtu korraldusel ja ümberkujundamiskava alusel. Kohus selgitab, et

§ 30

lg 4 järgi on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes.

§ 32

lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamise järel maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Käesoleval juhul kehtib ümberkujundamiskava võlgniku suhtes täiteasjas nr 084/2023/7936 sundtäitmisel oleva nõude puhul (täitemenetlus algatatud sissenõudja avalduse ja Pärnu Maakohtu määruse tsiviilasjas nr 2-23-134469 alusel). Seega kuivõrd kavaga on hõlmatud viidatud võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus, ei tohi

§ 32

lg 2 järgi selles täitemenetlust jätkata, mis tähendab ka võlgniku vara aresti alt vabastamist. Kohtule teadaolevalt ei täida siiski kohtutäiturid vastavat seaduse nõuet, võlgniku varadele seatud arestid jäetakse kehtima, mistõttu peab kohus põhjendatuks käesolevas asjas kohustada kohtutäitur Oksana Kutšmeid võimaldama kasutada K.U xx suhtes algatatud täitemenetluses täiteasjas nr 084/2023/7936 arestimise käigus deponeeritud raha võlgade ümberkujundamiskava täitmiseks. Lisaks on põhjendatud usaldusisiku taotlus kohustada kohtutäitureid F.M-i , Oksana Kutšmeid ja Anna Böcklerit lubama K.U xx kasutada ümberkujundamiskavaga hõlmatud perioodil K.U xx kontodele laekuvaid ja deponeeritud summasid ümberkujundamiskava täitmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk kohtunik 12