3-25-2130/5

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Määruse tegemise aeg ja koht 31.07.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-2130 Haldusasi X. Xi kaebus Tallinna Vangla tegevusele Menetlusosalised Kaebaja- X. X Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul kättetoimetamisest arvates. Tallinna määruse ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtule saabus 29.06.2025 X. Xi kaebus Tallinna Vangla tegevusele. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja rahul sellega, et Tallinna Vangla eluosakonna (P-6) seinale on tema sõnade kohaselt pandud infolehed töötoa kohta, kuhu saavad minna ainult need kinnipeetavad, kelle emakeeleks ei ole eesti keel. Töötoa programme on kokku kolm. Lisaks üks filmi vaatamise üritus, kus pakutakse Coca-colat ja pop-corni. Kaebaja hinnangul on need töötoad ette nähtud vaid vene rahvusest kinnipeetavatele ning sellist olukorda peab kaebaja õigusvastaseks, diskrimineerivaks, inimväärikust alandavaks ja vaenu õhutavaks. Kaebajale jääb arusaamatuks kuidas ajal, kui Venemaa on tunginud kallale Ukrainale, eelistab vangla selgelt vene rahvust oma riigi kodanikele. See tekitab kaebajas viha vene vangide vastu. Tallinna Vanglas on palju eesti kinnipeetavaid, kes peavad sellist situatsiooni väga ebaõiglaseks nende suhtes. Kaebaja viitab, et tegi Tallinna Vangale 26.06.2025 selgitustaotluse, kuid ta soovib esitada keelamiskaebust ja selle puhul ei ole vajalik läbida kohustuslikku kohtueelset menetlust.
2. Kohus jättis 09.07.2025 määrusega kaebuse käiguta. Kaebajal tuli 10 päeva jooksul alates kaebuse kättetoimetamisest täpsustada oma kaebeõigust sh märkida, kas kaebus on esitatud kaebaja enda õiguste kaitseks või abstraktselt avalikes huvides (nn populaarkaebus HKMS § 44 lg 2). Kaebajal tuli kohut informeerida ka sellest, kas Tallinna Vangla on kaebaja teabenõudele vastanud ja kui on, esitada kohtule ka asjakohane dokument.
3. X. X esitas 10.07.2025 kohtule omapoolsed seisukohad; 25.07.2025 vanglale saadetud selgitustaotluse teksti ning 28.07.2025 ja 31.07.2025 esitas kaebaja vanglalt saadud vastuse oma selgitustaotlusele ja seisukohad selle kohta.. Kaebaja selgitab, et kinnipeetavatele, kelle 3-25-2130 emakeeleks ei ole eesti keel ei ole ühtegi sarnast programmi korraldatud, kaebaja on soovinud vastavatesse töötubadesse minna, kuid talle on suuliselt vastatud, et need on mõeldud ainult kinnipeetavatele, kelle emakeel ei ole eesti keel. Kaebaja soovis selgitustaotlusega teada, miks vangla eelistab vene rahvusest vange ja kas tal on samuti võimalik minna mõnda nendesse programmidesse. Vangla jätkab selliste töötubade korraldamist ja see on diskrimineeriv. Kaebaja ei nõustu vangla vastusega tema selgitustaotlusele ja leiab, et eesti keelt ja kultuuri saab õppida ilma, et muukeelse kinnipeetavate rühmale tagatakse väga suured privileegid, kuid kaebajale alternatiivseid tegevusi ei pakuta.
4. Analüüsinud kaebust ja kaebaja täiendavaid seisukohti ning kaebaja poolt esitatud vangla vastust selgitustaotluse, leian, et kaebus tuleb halduskohtumenetluse (HKMS) § 44 lg 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. 4.
5. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja rahul sellega, et muu emakeelega kinnipeetavatele korraldab vangla töötubasid ja programme, mille käigus mh vaadatakse filme ja pakutakse suupisteid. Kaebaja soovib, et kohus tunnistaks vangla tegevuse õigusvastaseks ning keelaks vangla sellise tegevuse. 4.
6. Leian, et kaebajal ei ole siinses asjas keelamiskaebuse esitamiseks kaebeõigust. Kaebaja poolt esitatud vangla vastusest tema selgitustaotlusele nähtub, et kaebuses viidatud programmide näol on tegemist lõimumistegevusega, mida korraldatakse Euroopa Liidu struktuurifondide toetusest Justiitsministeeriumi vanglate osakonna vahetusel. Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatakse projekti „Kinnipeetavate keeleõpe ja lõimumistegevused“ ja mis on suunatud sihtrühmale, kelle esimene keel ei ole eesti keel. Programmide ja töötubade eesmärk on võimaldada muu emakeelega kinnipeetavatele eestikeelseid lõimumistegevusi, kus nad saavad aktiivselt kasutada eesti keelt ja harjuda eestikeelse inforuumiga. Sihtrühma kitsenduse eesmärk ei ole luua soodusolukorda muu emakeelega inimestele, vaid luua neile võrdsemad võimalused Eesti ühiskonnas osalemiseks ja riigiinfot tarbida. 4.
7. Eelkirjeldatu alusel olen seisukohal, et kaebajal ei ole keelamiskaebuse esitamisel kaebeõigust, sest kaebajal puudub subjektiivne õigus vanglale ette kirjutada, kuidas peaks vangla muu emakeelega kinnipeetavate lõimumisprogramme läbi viima ja keeleõpet korraldama. Muu emakeelega kinnipeetavatele lõimumisprogrammide korraldamine on osa taasühiskonnastamise programmist, mis on riigi kriminaalpoliitika üks osa ning kooskõlas ka Tallinna Vangla kodukorraga. Kuivõrd vangla on kaebajale selgitanud selliste programmide eesmärki ja sihtrühma valikut, puudub kaebajal ka subjektiivne õigus nõuda, et tal võimaldatakse täpselt samades programmides osaleda, sarnaselt nagu kinnipeetaval puudub ka subjektiivne õigus nõuda, et vangla korraldaks kinnipeetavatele mõnda konkreetset laadi huvitegevust. Kinnipeetavate õppimist sh keeleõpet korraldab vangla vastavalt konkreetse kinnipeetava vajadustele ning huvitegevusi ja sellega sarnaseid tegevusi (sh erinevaid töötubasid jms) vastavalt võimalustele. Käesoleval hetkel on vanglale muukeelsete kinnipeetavate lõimumisporgrammide korraldamiseks eraldatud sihipäraseks kasutamiseks vahendid Euroopa Sotsiaalfondist. Kaebajal puudub õigus nõuda, et vangla kasutaks sihipäraseks tegevuseks eraldatud vahendeid muul viisil sh eesti emakeelega kinnipeetavate huvitegevuse korraldamiseks.
8. Kokkuvõtvalt leian seega, et kaebajal puudub siinses asjas kaebeõigus ning kaebus tuleb kaebajale läbivaatamatult tagastada. HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel kaebaja poolt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. (allkirjastatud digitaalselt) 2