Obsah (15)

§ 424§ 209§ 25§ 344§ 65§ 74§ 3891§ 68§ 75§ 121§ 263§ 16§ 56§ 22§ 57

1-24-582 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. märts 2025.a, Pärnu Kriminaalasja number 1-24-582 (22267000597) Kohtunik Tambet Grauberg Kohuistungi sekr

§ 424

lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Triin Tumala Süüdistatav Janar Kase, Isikukood: 38109254210; Elukoht: XXX, Pärnu; Kodakondsus: Eesti Vabariigi; Haridus: XXX; Emakeel: eesti keel; Töökoht: XXX; Karistatus: kriminaalkorras karistatud korduvalt: 1) Pärnu Maakohtu 28.06.2023 otsusega nr 1-22-4309 karistatud

§ 209

lg 2 p 3 - § 22 lg 3,

§ 25

lg 2 järgi 1 aastase vangistusega,

§ 344lg 1 järgi 6 kuulise vangistusega.

Liitkaristus 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loetud mõistetud karistus kaetuks Pärnu Maakohtu 12.05.2020 otsusega mõistetud kandmata karistusega 2 aastat 4 kuud ja 3 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jäetud mõistetud karistus tingimisi kohaldamata 3 aastase katseajaga, mille algust loetud alates 12.05.2020.a ning loetud karistus kantuks; 2) Pärnu Maakohtu 12.05.2020 otsusega nr 120-2654 karistatud

§ 3891

lg 3 järgi vangistusega 2 aastat ja 6 kuud.

§ 65

lg 1 alusel loetud Pärnu Maakohtu 03.10.2019 otsusega 1-19-4023 mõistetud vangistus 2 aastat, kaetuks 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega ja mõistetud liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel kandmata karistuseks 2 aastat 4 kuud ja 3 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jäetud mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata 3 aasta pikkuse katseajaga. 1-24-582 Lisakohustused

§ 75lg 2 p 2, 2 1 ja 8 alusel.

Lisakaristusena võetud ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 kuuks; 3) Pärnu Maakohtu 03.10.2019 otsusega 1-194023 karistatud

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega,

§ 263

lg 1 p 1 järgi 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega,

§ 424lg 1 järgi 1 aastase vangistusega. Liitkaristus 3 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendatud karistust 1/3 võrra ja mõistetud karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jäetud mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata 3 aasta pikkuse katseajaga. Lisakohustused

§ 75lg 2 p 2, 21, 8 alusel.

Lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Kaitsja: Andres Simson, kokkuleppel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 313, § 315, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Janar Kase

§ 424lg 2 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda vangistus 10 (kümme) kuud. 3.

§ 65

lg 2 alusel suurendada Pärnu Maakohtu 28.06.2023 otsusega nr 1-22-4309 mõistetud karistust 2 aastat, 4 kuud ja 3 päeva vangistust käesoleva otsusega mõistetud karistuse 10 kuu vangistuse võrra, ning mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat, 2 (kaks) kuud ja 3 (kolm) päeva vangistust.

1. Janar Kasel ilmuda karistust kandma kinnipidamiskohta kutse alusel. Kohtu määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le
3. Janar Kase karistuse kandmise algust arvata alates tema kinnipidamiskohta ilmumisest. 6.

§ 424

lg 3 ja § 50 lg 1 p 1 ja 3 alusel kohaldada Janar Kasele lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 (üheks) aastaks. Lisakaristuse kohaldamise algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on süüdimõistetu kohustatud 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

1. DVD ja CD plaadid (kokku 6 tk) – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde.
2. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Janar Kaselt menetluskuludena, riigituludesse sundraha vähendatult 1087,50 eurot, joobe tuvastamise kulud 133 eurot, tunnistaja kohtusse ilmumise kulu 273 eurot ja sõiduki teisaldamise kulu 150 eurot, kokku 1643,50 eurot.
3. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a-le nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a-le nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a-le nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
4. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku 1-24-582 nimi, kriminaalasja number.
5. Välja mõistetud menetluskulud 1643,50 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, kohustades Janar Kaset tasuma kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust igakuiselt
6. kuupäevaks 136,96 eurot ning viimase osamaksena 136,94 eurot. Maksegraafiku mittetäimisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. Kohtuotsus saata süüdistatavale, tema kaitsjale, prokurörile ning jõustumise järgselt Transpordiametile. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 319 lg-le 1 tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 26.03.2025.a kell 15:00 Pärnu Maakohtu kantselei kaudu. Süüdistuse sisu Janar Kase süüdistatakse selles, et tema olles varasemalt karistatud Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 03.10.2019.a otsusega

§ 424

lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis taas 13.06.2022 kella 13.29 ajal XXX tänaval X silla suunas sõiduautot Mercedes Benz registreerimismärgiga X (tegelik registreerimismärk on X ) olles narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis, s.o. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti nr 739T kohaselt kokaiini metaboliit bensoüülekogniin (uriinis GHB-d 566 ug/ml), tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldus väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides, rikkudes oma tahtliku tegevusega Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Samuti tema juhtis taas tahtlikult 08.06.2023.a kella 17:39 ajal X vallas X külas X tee juurest kuni XXX mnt 74 sõiduautot Mercedes-Benz GSL350D4 registreerimismärgiga X , olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 19.06.2023.a uuringuakti nr 1037T kohaselt leiti Janar Kase 08.06.2023.a kell 18:30 võetud verest etanooli 2,03±0,06 mg/g, seega vähemalt 1,97 mg/g. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, seega juhtis Janar Kase mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus tahtlikult Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Oma tahtliku tegevusega pani Janar Kase toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo 1-24-582 Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused 1. Kohus leiab, et Janar Kasele süüks arvatud kuriteod

§ 424

lg 2 järgi on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega.

§ 424

lg 1 näeb kuriteokoosseisu objektiivsete tunnustena ette mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Süüdistuse kohaselt on Janar Kase 13.06.2022 ja 08.06.2023 juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. Samuti on J. Kase varasemalt Pärnu Maakohtu 03.10.2019 otsusega juba karistatud

§ 424

lg 1 järgi, liitkaristuseks mõistis kohus 2 aastat vangistust katseajaga 3 aastat alates 03.10.2019 kuni 02.10.2022 (tl 108). Seega heidetakse J. Kasele süüdistuses ette käitumiskontrolli ajal

§ 424

lg 1 alusel kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist, mistõttu on tegemist korduva mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis. Korduvus on vastutust raskendav eriline isikutunnus, mis sisaldub sama paragrahvi kvalifitseerivas koosseisus, s.o

§ 424lõikes 2.

Kohtuistungil süüdistatav enda ristküsitlemist ei soovinud, kuid tunnistas enda süüd joobes juhtimises ja kahetses oma tegu (vt 04.03.2025 kohtuistungi protokolli lk 2).

1. Esitatud süüdistuse järgi on esimene mootorsõiduki joobes juhtimine J. Kase poolt toime pandud 13.06.2022 kella 13.29 ajal, kui ta juhtis XXX tänaval X silla suunas sõiduautot Mercedes Benz registreerimismärgiga X (tegelik registreerimismärk X ) olles narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti nr 739T kohaselt tuvastati J. Kasel kokaiini metaboliit bensoüülekogniin ning GHB-d 566 ug/ml (tl 63). SA Pärnu Haigla koostatud terviseseisundi kirjelduse ja EKEI arst-kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnisson uuringuakti kohaselt oli süüdistatav ärevil, püksid märjad, süda puperdas ning hingamissagedus oli kiirenenud. Eksperdi järelduste kohaselt esines J. Kasel teo ajal narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest tingitud joove (tl 61, 64). 2.
2. Asjaolu, et J. Kase terviseseisund oli häiritud ning kehalised ja psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid olid oluliselt häiritud nähtub selgelt kohtuistungil uuritud tõenditest. 13.06.2022 episoodis on tunnistajad H.Z ja M.N ütluste kohaselt hakkas neile silma J. Kase poolt juhitud Mercedes Benz registreerimismärgiga X (edaspidi: Mercedes) ebatavaline liikumine X ja X mnt ristmikul. Mercedes takistas ristmikul liiklust nii, et üks sõidusuund ei saanud edasi liikuda, seejuures oli näha, kuidas J. Kase hõõrus kahe käega silmi ja hakkas mõni kilomeeter tunnis ristmikku ületama. X silla poole liikudes sõitis J. Kase üle ohutussaare äärkivi ja peatus uuesti. Seejärel üritas J. Kase edasi liikuda, kuid juhi sõidustiilist oli tunnistajate H.Z ja M.N ütluste kohaselt selgelt näha äärmine ebakindlus. M.N üritas hetkel, kui J. Kase peatus, võtmeid süütest ära võtta, et takistada J. Kase edasiliikumist. Süüdistatavat ei õnnestunud tunnistajatel peatada, mis aga õnnestus PPA kiirreageerijatel. Tunnistajana üle kuulatud politseiniku J.X-i ütluste järgi seisis Mercedes ristmikul rohelise fooritule all, mis tekitas liiklusummiku. Rooli taga oli J. Kase, kes oli magavas asendis nii, et lõug toetus rinnale. J. Kase ei allunud politseinike korraldustele sõidukist väljumiseks ning osutas füüsilist vastupanu. Politseiametniku sõnul ei saanud J. Kase aru, mis parasjagu toimub. Tunnistajad J.X on kirjeldanud kinnipidamise asjaolusid, millised kajastuvad ka asitõendi vaatlusprotokollina vormistatud politseisõiduki pardakaamera salvestustel (tl 71-73). Vormistatud on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus selle kohta, et J. Kase kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et tal on narkojoobe tunnused ning J. Kase otsustati kõrvaldada sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 1 alusel, kuna on alust arvata, et ta on narkootilisi aineid (tl 60). 2.
3. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kohtuliku arutamise käigus kohtule esitatud ja kohtulikul uurimisel vahetult uuritud tõenditega on tõendamist leidnud nii J. Kase poolt mootorsõiduki juhtimine 13.06.2022 süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et J. Kase oli enne autorooli asumist narkootilisi aineid tarvitanud ning juhtis sõidukit joobeseisundis. 1-24-582 J. Kase rikkus LS § 69 lõiget 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. J. Kasel tuvastati narkojoove ning nimetatu on korrektselt kindlaks tehtud eelviidatud tõenditega. Kohtu leiab, et J. Kase süü talle ette heidetavas rikkumistes süüdistusaktis näidatud ajal ja kohas 13.06.2022 on tõendamist leidnud. Eelkirjeldatud J. Kase tegu on käsitatav

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena.

Arvestades isiku varasemat karistatust 03.10.2019 otsusega

§ 424

lg 1 järgi, on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteona, s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt.

1. Süüdistuse kohaselt on järgnev mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimine süüdistatava J. Kase poolt toime pandud 08.06.2023 kella 17:39 ajal X vallas X külas X tee 1 juurest kuni XXX X mnt 74 sõiduautot Mercedes-Benz GSL350D4 registreerimismärgiga X . Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 19.06.2023.a uuringuakti nr 1037T kohaselt leiti Janar Kase 08.06.2023 kell 18:30 võetud verest etanooli 2,03±0,06 mg/g, seega vähemalt 1,97 mg/g (tl 94). 3.
2. Tunnistajana üle kuulatud V.Y ütluste kohaselt töötas ta 08.06.2023 X vallas X tee 1 asuvas Bay Golf, kui ta puutus kokku alkoholijoobes olnud ühest mehest ja kahest naisest koosneva seltskonnaga. Pärast alkoholi tarvitamist istus mees musta värvi maasturi rooli, sõitis tagurdades sissesõidu tee ääres olnud lambiposti vastu ning suundus seejärel XXXa poole. V.Y helistas seepeale hädaabinumbrile, et anda teada ohtlikust juhist (vt ka Häirekeskuse salvestis tl 98). Politseiametniku I.H ütluste kohaselt nägid nad nimetatud sõidukit kella 17:54 ajal liikumas Riia mnt kesklinna poole liikumas. Mercedes-Benz registreerimismärgiga X peatamisel selgus, et sõidukit juhtis J. Kase. Tunnistaja I.H ütlustega haakub vormikaamerate salvestuste kohta koostatud vaatlusprotokoll, mille kohaselt oli J. Kase sõiduki roolis ning oli salvestiselt nähtuva käitumisest tulenevalt selgelt alkoholijoobest häiritud seisundis (tl 100-103). Kontrollides J. Kase joovet indikaatorvahendina oli näiduks 1,28 mg/l (tl 91 indikaatorvahendi kasutamise protokoll). Süüdistatav J. Kase keeldus tõendusliku alkomeetrisse puhumisest, mistõttu toimetati ta vere analüüsimiseks Pärnu Haiglasse. Haiglas teostatud vereproovide võtmise kohta on kohtule esitatud samuti vormikaamera salvestused, mis kinnitavad süüdistatavalt meditsiinitöötaja poolt analüüsiks vere võtmist (tl 104). Vormistatud on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus selle kohta, et J. Kase juhtis 08.06.2023 sõidukit Mercedes-Benz GSL350D4 registreerimismärgiga X ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et tal on alkoholijoobe tunnused ning J. Kase otsustati kõrvaldada sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis (tl 93). 3.
3. Kohtu hinnangul langevad eelloetletud tõendid omavahel kokku ning J. Kase süü talle ette heidetavas rikkumistes süüdistusaktis näidatud ajal ja kohas 08.06.2023 on tõendamist leidnud. Tõendamist on leidnud, et J. Kase oli 08.06.2023.a kella 17:39 paiku lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis. J. Kasel tuvastati alkoholijoove ning nimetatu on korrektselt kindlaks tehtud eelviidatud tõenditega. Janar Kase oli enne autorooli asumist alkoholi tarvitanud ning juhtis sõidukit alkoholijoobes. Seega on J. Kase rikkunud LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuhti kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või rohkem. LS § 69 lg 1 sätestab, et mootorsõidukijuhi joobeseisund tuvastatakse KorS sätestatud korras. Kohus leiab, et Janar Kasel esinenud alkoholijoove on tuvastatud vastavalt KorS § 37-
4. Süüdistatava J. Kase eelkirjeldatud tegevus on vaadeldav

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena.

Arvestades isiku varasemat karistatust 03.10.2019 1-24-582 otsusega ning käesoleva otsusega juba tuvastatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist 13.06.2022 on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteona, s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. 4. Kohus leiab, et J. Kase on 13.06.2022 ja 08.06.2023

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod pannud toime kavatsetusega.

§ 16

lg 2 alusel paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Süüdistatav ei ole ütluseid andnud, kuid ülaltoodud süüdistatava käitumisest nähtub, et ta on tahtlikult juhtinud joobeseisundis mootorsõidukit. Mõlemal korral oli J. Kase enne konkreetsete sõiduvajaduste tekkimist narkootilisi aineid või alkoholi tarvitanud. Esimesel korral 13.06.2022 ei olnud J. Kase narkojoobe tõttu juhina võimeline sõidukit juhtima, jäädes magama ja tekitas nii suurel maanteel ummiku. Süüdistatav oli teadlik, et on kas vahetult enne mootorsõidukit juhtima asumist narkootilisi aineid tarvitanud ning ta teadis, et ei tohi autot juhtida, kuid siiski juhtis mootorsõidukit, seades sõidukit juhtima asudes eesmärgiks süüteokoosseisusele vastava asjaolu teostamise. Seejuures 08.06.2023 episoodis, mil J. Kase tarbis restoranis vahetult enne rooli istumist alkoholi pidi J. Kase enne sõidu alustamist kindlasti tundma ja teadma, et ta ei ole seisundis, mis lubaks tal autot juhtida, millega seadis eesmärgiks süüteokoosseisusele vastava asjaolu realiseerimise. Kogu eeltoodule tuginedes on kohtu hinnangul J. Kase tegudes

§ 424lg 2 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

5. Kohus leiab, et süüdistatava J. Kase teod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. J. Kase on süüvõimeline ning

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Seega tuleb ta süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistus
3. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo 3-1-1-63-14, p 15.2). 6.1.

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette kuni 4 aastat vangistust. Käesolevas asjas on Janar Kasele esitatud süüdistus kahes kuriteoepisoodis, mis on mootorsõiduk juhtimine joobeseisundis, mistõttu vajab süüdistatava käitumine riigipoolset ranget hukkamõistu. J. Kaset on ka varem kriminaalkorras karistatud. Pärnu Maakohtu 03.10.2019 otsusega on Janar Kase tunnistatud süüdi

§ 424

lg 1, § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 263 lg 1 järgi, liitkaristuseks mõistis kohus 2 aastat vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud karistus täies ulatuses tingimuslikult täitmisele pööramata tingimusel, kui Janar Kase ei pane 3 aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Pärnu Maakohtu 12.05.2020 otsusega tunnistati Janar Kase süüdi

§ 3891

lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel loeti kergem karistus s.o Pärnu Maakohtu 03.10.2019 otsusega 1-19-4023 mõistetud vangistus 2 aastat kaetuks mõistetud 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega ning liitkaristuseks mõistis kohus 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Janar Kase ei pane 3 aasta 1-24-582 pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. 28.06.2023 Pärnu Maakohtu otsusega tunnistati Janar Kase

§ 209

lg 2 p 3 -

§ 22

lg 3 ja

§ 25

lg 2 järgi.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Pärnu Maakohtu 12.05.2020 otsusega mõistetud kandmata karistusega, s.o vangistusega 2 aastat, 4 kuud ja 3 päeva.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata 3 aastase katseajaga alates 12.05.2020. Seega on J. Kase pannud kuriteo toime katseajal. Kohus leiab, et süüdistatavale J. Kasele ei ole mõistetud tingimisi täitmisele pööramata jäetud karistus täitnud oma eesmärki. Ta ei ole teinud vajalikke järeldusi selleks, et edaspidi hoiduda kuritegude toimepanemisest. Käesoleva kriminaalasja raames arutatavate kuriteoepisoodide rohkusest nähtub, et süüdistatava elustiil on olnud selline, et kui sõiduki juhtimise vajadus tekkis, siis J. Kase ka sõidukit juhtis. Süüdistatav on pannud kuriteod toime teadmisel, et ta on hiljuti alkoholi joonud ja seejuures ei olnud vajadust autoga kohe pärast alkoholi joomist sõitma minna. J. Kasel oli täiesti ükskõik sellest, et joobeseisundis ei tohi sõita, sest ka siis, kui esimese episoodi osas olid materjalid kohtule saadetud jätkas ta samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Karistust kergendava asjaoluna esineb puhtsüdamlik kahetsus (

§ 57lg 1 p 3) ja raskendavad asjaolud puuduvad.

6.2. Võttes arvesse kergendava asjaolu olemasolu, vastab tema süü suurusele esimesse kolmandikku jääv vangistus.

§ 424lg 2 järgi tuleb karistuseks mõista 1 aasta ja 3 kuud vangistust.

Kohus leiab, et vangistus on piisav karistuse eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide täitmiseks, mis peaks isikut suunama õiguskuulekale käitumisele, arvestades seejuures õiguskorra kaitsmise huvidega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda 10 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada Pärnu Maakohtu 28.06.2023 otsusega nr 1-22-4309 mõistetud karistust 2 aastat, 4 kuud ja 3 päeva vangistust käesoleva otsusega mõistetud karistuse 10 kuu vangistuse võrra, ning mõista liitkaristuseks 3 aastat, 2 kuud ja 3 päeva vangistust. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et J. Kase suhtes ei tuleks vangistus jätta täitmisele pööramata. Kohtule on esitatud Tallinna Vangla vanemkriminaalhooldusametniku Laivi Noppel poolt 19.10.2023 koostatud kohtueelne ettekanne, millest nähtub, et J. Kase puhul kaasneb talle reaalse vangistusega positiivne mõju, sest vangistuses viibides puudub tal võimalus tarvitada sõltuvusaineid ja sellega langeb ära tema ohtlikkus ühiskonnas (tl 157). Lähtudes preventiivsetest kaalutlustest, kohus leiab, et J. Kase käitumist saab positiivselt mõjutada reaalne vangistus, sest tema elukäik ja kriminaalhoolduse käigus ilmnenud probleemid osutavad J. Kase väljakujunud hoiakutele, mida saab muuta ainult karistuse täitmisele pööramisega. 6.3.

§ 424

lg 3 ja § 50 lg 1 p 1, lg 3 alusel kohaldada Janar Kasele lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 aastaks. Kohus leiab, et lisakaristuse mõistmine on vajalik, sest J. Kasele on olnud alkoholijoobes sõiduki juhtimisega ohuks teistele kaasliiklejatele, mistõttu on möödapääsmatu temalt juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtu hinnangul on 1 aasta piisav aeg, et J. Kase suudaks oma suhtumises teha järeldusi, et edaspidi hoiduda õigusrikkumiste toimepanemisest. Asitõendid

1. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde DVD plaadid. DVD plaadid on menetlustoimingu protokollide lisadeks. Asitõendi puhul on oluline, et seadustik nõuab selle kajastamist uurimistoimingu protokollis ning järelikult ei saa asitõendit käsitleda lahus seda kajastavast protokollist. Seega antud andmekandjaid tuleb käsitleda koos protokollidega. Protokoll ja asitõend on üks tervik ning neid ei saa käsitleda üksteisest eraldi. Kuna uurimistoimingu protokollid asuvad kriminaaltoimikus, tuleb kriminaalasja juurde jätta ka DVD plaadid. 1-24-582 Menetluskulud
2. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Janar Kaselt menetluskuludena, riigituludesse sundraha vähendatult 1087,50 eurot, joobe tuvastamise kulud 133 eurot, tunnistaja kohtusse ilmumise kulu 273 eurot ja sõiduki teisaldamise kulu 150 eurot, kokku 1643,50 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb J. Kasel tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul. J. Kase on kohustatud tasuma igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks 136,94 eurot. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik