ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 2.
lg-s 1 on sätestatud, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või 1 võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
3.
lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik, kui pärast sellise otsuse tegemist esitatakse halduskohtule kaebus.
lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. 4.
lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu
lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
MTA on põhjendanud, et äriühing on teadlikult kajastanud KMD-l tehinguid, mida tegelikkuses toimunud ei ole. Kohus nõustub, et see asjaolu seab kahtluse alla, kas äriühing täidab heauskselt oma kohustusi ka maksukohustuse määramisel. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et äriühingul on juba maksuvõlg 177 777 eurot 99 senti, mis annab aluse arvata, et uue maksukohustuse määramisel võib selle sissenõudmine olla oluliselt raskendatud või võimatu. Äriühingule ei kuulu ka kinnisvara, muud registervara või väärtpabereid, mis tagaksid võimaliku määratava maksukohustuse tasumise. Kuivõrd mai-juuni 2025 eest ei ole äriühing kaupade/teenuste müüki ega soetust deklareerinud, on alust arvata, et äriühing võib hakata oma tegevust lõpetama, mistõttu ei ole võimaliku maksukohustuse tasumine tagatud ka kaupade/teenuste müügist saadava tulu arvelt. Äriühingu 2 ettemaksukontol vabad rahalised vahendid puuduvad. Arvestades võimaliku määratava maksukohustuse suurust (85 030 eurot) ning eeltoodud asjaolusid peab kohus põhjendatuks maksuhalduri seisukohta, et maksukohustuse sissenõudmine äriühingult võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. 7. MTA on põhjendanud täitetoimingute valikut ning kohus on seisukohal, et aresti seadmine äriühingu MTA ettemaksukontole on kohane. Nimetatud meede piirab kõige vähem äriühingu ettevõtlusvabadust ja igapäevast äritegevust. Kuna äriühingul puudub kinnisvara, muu registervara või väärtpaberid, mille abil tagada võimaliku määratava maksukohustuse täitmine, on aresti seadmine äriühingu MTA ettemaksukontole asjakohane ning vajalik meede. 8. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse ning annab loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmist XXX ettemaksukontole (viitenumber xxxxxxxx) summas 85 030 eurot. 9.
¹ lg 3 kohaselt lõpetab MTA äriühingu vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui äriühing on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. Tulenevalt
lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui äriühing on esitanud tagatise
lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 85 030 eurot, valides tagatise liigi vastavalt
§-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (
). Kui äriühing soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 85 030 eurot. Maarja Oras /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.