Obsah (7)

§ 23§ 25§ 68§ 6§ 10§ 17§ 24

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maarja Oras Määruse tegemise aeg ja koht 31. juulil 2025 Tallinnas Haldusasja number 3-25-345 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveame

) § 15 lg 1 alusel Harju Maakohtu määrusest asjas nr x-xx-xxxx ning tema suhtes alustatud illegaalimenetlusest tulenevalt kinni.

1. Tallinna Halduskohus andis
2. veebruari
3. a määrusega haldusasjas nr 3-25-345 PPA-le

§ 23

lg 1 alusel loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui

1. aprillini 2025 (kaasa arvatud).
2. Tallinna Halduskohus pikendas
3. aprilli
4. a määrusega asjas nr 3-25-345

§ 25

lg 1 ning

§ 23

lg 1 p-de 1 ja 3 alusel puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui

1. augustini 2025 (kaasa arvatud).
2. PPA esitas
3. juulil 2025 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada puudutatud isiku kinnipidamise tähtaega

§ 25lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 alusel kuni 13.

augustini

1. Taotlust põhjendati järgmiselt. 10.
2. PPA sai puudutatud isiku Sudaani reisidokumendi kätte
3. aprillil
4. Alates
5. aprillist 2025 on korduvalt planeeritud isiku väljasaatmist, kuid see on erinevatel põhjustel (lennufirma poolt lendude tühistamine, transiidiloa mittesaamine Egiptuselt, lennufirma keeldumine isikut peale võtmast) ebaõnnestunud. Praegu on kavandatud lend toimuma
6. augustil 2025 marsruudil Tallinn-Istanbul-Port Sudan. PPA-l on lennufirma kinnitus, et isik võetakse peale. 2 10.
7. PPA hinnangul esinevad praegusel juhul

§-s 23 nimetatud kinnipidamise alused.

§ 68

p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Puudutatud isik on kriminaalkorras karistatud kahel korral erinevate isikuvastaste süütegude eest, sh korduv vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu ametikohustuste täitmisel. Varem toimepandud rasked isikuvastased süüteod näitavad isiku vägivaldset meelestatust ning ükskõikset suhtumist Eesti õiguskorda. Tegemist on tõsiste kuritegudega, mis on otseseks ohuks avalikule korrale ja turvatundele. PPA hinnangul ei ole isiku poolt toime pandud süüteod muutunud ajas kergemaks ning PPA-l puudub isiku suhtes usaldus. 10.3.

§ 68

p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohtuistungil on isik avaldanud soovi lahkuda Eestist Sudaani Vabariiki ning on taotlenud edasisest karistuse kandmisest vabastamist, kuid kinnipidamiskeskuses väljendanud soovimatust Sudaani lahkuda ning soovib enda vabastamist, et ta saaks lahkuda mõnda muusse Schengeni riiki. Vabaduses viibides poleks isik motiveeritud PPA-ga koostööd tegema ja võiks asuda enda väljasaatmist takistama. 10.

1. Kinnipidamiskeskuses viibides isik käitub provotseerivalt nii ametnike kui ka teiste kinnipeetavatega, et algatada konflikte.
2. märtsil 2025 pani ta toime kehalise väärkohtlemise teise välismaalase suhtes ning paigutati eralduskambrisse ohutuse ja turvalisuse tagamiseks.
3. juunil 2025 provotseeris isik kakluse teise kinnipeetavaga. Nimelt isik möödus korduvalt ning ütles, et kui ma sind löön, saan ma siia jääda, ja siis solvas isikut ja tema perekonda sihilikult kultuuriliselt, millele järgnes füüsiline konflikt. Nimetatud teo osas on algatatud kriminaalmenetlus. 10.
4. Leebemad järelevalvemeetmed ei tagaks väljasaatmise tulemuslikkust. Isik võiks hakata menetlusest kõrvale hoiduma. Lisaks on isikul kalduvus vägivallale, mistõttu vabaduses esineks oht konfliktide tekkeks, mis ohustaks avalikku korda ja millel võiks olla tõsised tagajärjed. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust.
5. Istungil selgitas PPA, et taotluses käsitletud kinnipidamiskeskuses toimunud konflikti teine osapool on juba Eestist välja saadetud, nii et kriminaalmenetlus tõenäoliselt kas lõpetatakse või on juba lõpetatud. Puudutatud isik vaidles PPA taotlusele vastu leides, et kuuekuuline kinnipidamine väljasaatmise eesmärgil on vastuolus Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Isik selgitas ka, et kinnipidamiskeskuses koheldakse teda halvasti, ei lasta öösiti magada ja provotseeritakse isikut, et tema vastu oleks põhjust kriminaalasju algatada. Kõnealuse konflikti käigus ründas hoopis teine kinnipeetav puudutatud isikut. Isik palus, et ta lastaks kinnipidamiskeskusest välja ja lubataks ise osta lennupilet Sudaani. Ta ütles, et teda ei tohi viia Etioopiasse, sest see pole tema kodumaa. Teisalt juhtis puudutatud isik tähelepanu, et Sudaanis on olukord väga halb ja inimesed surevad iga päev. Isik leidis, et Eesti võiks ta kinnipidamiskeskusest vabastada ning lasta tal lihtsalt riigist lahkuda ja endale uue võimaluse otsida. KOHTU PÕHJENDUSED 12.

§ 25

lg 1 kohaselt pikendab halduskohus välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise päevast arvates, kui esinevad

§ 23

lg-s 1 sätestatud alus ja § 23 lg-s 11 nimetatud põhimõtted.

§ 25

lg-s 2 on sätestatud pikem tähtaeg kuni 18 kuud juhuks, kui väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Vaidlust ei ole aga selle üle, et 3 praegusel juhul on puudutatud isik väljasaatmise osas PPA-ga koostööd teinud, mistõttu tuleb lähtuda

§ 25lg-st 1.

1. Puudutatud isik paigutati kinnipidamiskeskusesse Tallinna Halduskohtu
2. veebruari
3. a määrusega. Seega lõppeb

§ 25lg-s 1 sätestatud kuuekuuline tähtaeg 13.

augustil 2025 (vt ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 3). PPA ongi taotlenud puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamist

1. augustini.
2. Puudutatud isik väitis istungil, et tema kuuekuuline kinnipidamiskeskuses hoidmine on vastuolus Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Isik ei täpsustanud, millisele kohtulahendile ta viitab. Kohus ei ole sellisest kohtupraktikast teadlik ega pea sellise praktika olemasolu tõenäoliseks. Ka Euroopa Liidu õiguses on ette nähtud võimalus pidada kolmanda riigi kodanikku väljasaatmise eesmärgil kinni kuni kuus kuud või kaasaaitamiskohustuse rikkumise korral kokku 18 kuud (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel art 15 lg-d 5 ja 6). 15.

§ 23

lg 1 järgi taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on mh lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1). Põgenemisohtu on sisustatud

§-s 68, mille kohaselt põgenemisoht esineb muu hulgas, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus (p 4), välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6), või kui välismaalase lahkumiskohustus on kohtulahendiga pööratud sundtäitmisele (p 10). 16. Kahtlust ei ole selles, et täidetud on

§ 6

8 p-s 10 toodud põgenemisohu eeldus – puudutatud isiku lahkumiskohustus pöörati sundtäitmisele Harju Maakohtu

1. oktoobri
2. a määrusega kriminaalasjas nr x-xx-xxxx. Juba varasemate jõustunud kohtumäärustega praeguses asjas (
3. veebruari
4. a määruse p 17,
5. aprilli
6. a määruse p 17) on tuvastatud, et puudutatud isik on PPA-le avaldanud soovi lahkuda Sudaani asemel mõnda muusse Euroopa riiki. Ka istungil palus isik küll ühest küljest võimalust lasta tal endal osta lennupilet Sudaani lahkumiseks, kuid teisalt rääkis halvast humanitaarolukorrast Sudaanis ja palus, et tal lastaks lihtsalt Eestist omal käel lahkuda. Sellest võib teha järelduse, et puudutatud isik ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6) ning võiks kinnipidamiskeskusest vabastamise korral asuda väljasaatmisest kõrvale hoiduma või proovida lahkuda Eestist mõnda muusse Schengeni riiki. Kohus nõustub ka PPA taotluses toodud hinnanguga, et kuigi kuritegude toimepanekust abstraktselt ei saa tingimata põgenemisohtu järeldada, on praegusel juhul põhjust ka kaebaja toimepandud kuritegude iseloomust ning jätkumisest vanglas järeldada, et ta ei austa Eesti õiguskorda ja ei pruugi seetõttu vabaduses viibides järgida ka lahkumiskohustust. Eriti näitab austuse puudumist õiguskorra vastu korduv vägivald võimuesindajate (vanglaametnike) suhtes, milles puudutatud isik on süüdi mõistetud kriminaalasjas nr x-xx-xxxx. Samuti näitab seda puudutatud isiku käitumine istungil, kus ta süüdistas kõiki PPA töötajaid valetamises ja talle halva soovimises. Neil asjaoludel on kohtu hinnangul põhjendatud prognoos, et puudutatud isik ei pruugi Eesti õigusakte, sh lahkumiskohustust järgida ka vabastamise korral. Puudutatud isik vaidles kohtuistungil vastu PPA süüdistusele selles, et ta on kinnipidamiskeskuses konfliktselt ja vägivaldselt käitunud. Kohus nendib, et praeguse asja raames ei saa ta sekkuda antud küsimuses algatatud kriminaal- ja/või distsiplinaarmenetlustesse. Ent

§ 6

8 p 4 kohaldamine eeldab nagunii kuritegudes süüdimõistmist, nii et kinnipidamiskeskuses toimunul ei ole selles küsimuses olulist tähendust. 4 17.

§ 23

lg 11 kohaselt annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks, kui selles seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. Kuna on oht, et puudutatud isik põgeneb, ei oleks leebemad järelevalvemeetmed (vt

§ 10lg 2) tõhusad.

Praeguse määrusega kohaldatavat veidi üle nädala kestvat täiendavat kinnipidamist pole alust pidada juhtumi asjaoludel ebaproportsionaalseks. Seoses põgenemisohuga ei ole võimalik rahuldada puudutatud isiku taotlust, et ta vabastataks kohe kinnipidamiskeskusest ja lastaks tal endal osta lennupilet Eestist lahkumiseks. Arvestades isiku poolt viimati kohtuistungil väljendatud soovi lahkuda Eestist, kuid jääda Euroopasse ja mitte naasta Sudaani, samuti eelnevalt käsitletud põgenemisohtu, ei oleks isiku vabastamise korral PPA-l võimalik veenduda, et ta tõepoolest suundub tagasi kodumaale Sudaani. Kriminaalasjas nr x-xx-xxxx vabastati isik karistuse kandmisest aga just põhjusel, et isik lubas lahkuda Eestist Sudaani, millega isik kriminaalasjas nõustus.

1. Kinnipidamine ei ohusta puudutatud isiku tervist ega turvalisust. Talle on kinnipidamiskeskuses tagatud toitlustus, peavari, võimalus viibida värske õhu käes, võimalus tähenduslikuks suhtluseks ja ligipääs arstiabile. Kuigi isikul on kaebusi enda kohtlemise kohta kinnipidamiskeskuses, on tal võimalik nende osas esitada eraldi kaebus(ed) Tallinna Halduskohtule. Kohtule ei nähtunud istungil ega toonud ka isik ise välja, et tal oleks selliseid terviseprobleeme, mis takistaks tal kinnipidamiskeskuses viibimist. Kuigi kaebaja väitis, et eespool käsitletud konflikti algatas teine kinnipeetav, keda tema hinnangul omakorda provotseeris PPA, nentis ta ometi, et pärast füüsilist konflikti kutsuti kohale arst, mitte ei jäetud teda abita.
2. Direktiivi 2008/115/EÜ art 15 lg-s 4 on sätestatud, et kui ilmneb, et väljasaatmine ei ole enam mõistlik õiguslikel või muudel kaalutlustel, ei ole kinnipidamine enam õigustatud ning asjaomane isik vabastatakse viivitamatult. Euroopa Kohus on asjas C-357/09 PPU Kadzoev asunud seisukohale, et väljasaatmine ei ole mõistlik, kui on ebatõenäoline, et asjassepuutuv isik võetaks vastu kolmandasse riiki direktiivi lõigetes 5 ja 6 ette nähtud tähtaegade piires. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul need tingimused täidetud. PPA on selgitanud, et varutud on lennupiletid isiku Sudaani väljasaatmiseks
3. augustil 2025 marsruudil Tallinn-Istanbul-Port Sudan ning olemas on ka lennufirma kinnitus, et isik võetakse lennule. Seega ei ole praeguseks saabunud olukorda, kus väljasaatmine oleks muutunud võimatuks kinnipidamise tähtaja kestel. Vastuseks puudutatud isiku etteheidetele tema Etioopiasse saatmise kohta nendib kohus, et PPA küll üritas kaebajat välja saata marsruudil Tallinn-Istanbul-Addis Ababa-Port Sudan, ent see ebaõnnestus ning praegune väljasaatmiskavatsus ei hõlma vahepeatust Etioopias.
4. Puudutatud isik rääkis istungil ka kehvast humanitaarolukorrast Sudaanis ja sellest, et seal on oht tema elule. Kohus nendib, et kaebajale on varem Eestis antud pagulase staatus ja sellega kaasnev elamisluba, ent see tunnistati kehtetuks
5. oktoobri
6. a otsusega nr 32307270088-1 VRKS § 49 lg 3 p 2 alusel. Ka

§ 17

1 lg-s 1 on iseenesest sätestatud väljasaatmise keeld riiki, kuhu väljasaatmine võib välismaalase suhtes kaasa tuua inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni art-s 3, ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside vastase konventsiooni art-s 3 nimetatud tagajärje või surmanuhtluse kohaldamise (non-refoulement põhimõte). Ent puudutatud isikule määrati lahkumiskohustus Sudaani jõustunud määrusega kriminaalasjas nr x-xx-xxxx, mille raames ta ise nõustus Sudaani naasmisega. Põhimõtteliselt ei saa välistada, et olukord Sudaanis on võrreldes selle määruse tegemise ajaga sedavõrd halvenenud, et nüüdseks välistab non-refoulement põhimõte isiku väljasaatmise. Päritoluriigi info põhjal sellist järeldust siiski praegu teha ei saa. Kuigi humanitaarolukord Sudaanis ei ole hea, nähtub 5 ÜRO Pagulasagentuuri (UNHCR)

1. a aprillis antud suunistest1, et Sudaanist pärit inimestest vajavad rahvusvahelist kaitset eelkõige poliitilised aktivistid ja inimõiguste kaitsjad, kummagi konfliktipoole poolt nende rahvuse või päritolu tõttu teise poolega seostatavad inimesed, naised ja tüdrukud, lapsed, keda ähvardab alaealisena sõjaväeteenistusse võtmise oht, inimkaubanduse ohvrid sh lapsed, humanitaartöötajad ja meditsiinipersonal ning ajakirjanikud. Iga taotlust tuleks vaadata individuaalselt (p-d 24–25). Inimeste Sudaani tagasisaatmist pole UNHCR täielikult välistanud, vaid viidanud ainult vajadusele suhtuda sellesse ettevaatlikult (p 37). Konfliktis on
2. aprilli 2023 ja
3. aprilli 2025 vahel hukkunud kokku 37 818 inimest (p 5), kuid see arv hõlmab nii tsiviilisikuid kui ka mittetsiviilisikuid. Sudaani elanike arvu (üle 50 miljoni inimese) 2 arvestades on hukkunute osakaal väga väike (0,07%), et pidada tõenäoliseks ohtu puudutatud isiku elule. Kohus nendib, et PPA-ni peaks siiski jõudma teave, et puudutatud isiku väljasaatmine on non-refoulement põhimõtte rikkumise tõttu välistatud, tuleb ta kinnipidamise aluse äralangemise tõttu viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (

§ 24lg 11).

1. Eeltoodu põhjal rahuldab kohus PPA taotluse. Kohus annab loa hoida X. Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise aluste äralangemiseni, aga mitte kauem kui
2. augustini 2025 (k.a).
3. Praeguse määruse resolutsioon, põhjendused ja edasikaebamise kord tuleb puudutatud isiku jaoks tõlkida inglise keelde. Määruse avaldamise korral tuleb X. Xi nimi, tema endine nimi X. X ja isikukood asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). Maarja Oras /allkirjastatud digitaalselt/ 1 2 https://www.ecoi.net/en/file/local/2125819/guidance_note_on_sudan_-_april_2025.pdf https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/sudan/#people-and-society 6