Obsah (9)

§ 76§ 199§ 68§ 65§ 188§ 75§ 5§ 218§ 87

1-19-4718 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. november 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-4718 (18270000440) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljub

§ 76ja Kr

MS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta R.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla esitas 07.11.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2. Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 19.06.2019 kohtuotsusega tunnistati R.Z süüdi

§ 199

lg 2 p 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel 1 1-19-4718 arvati karistusaja hulka 3 päeva eelvangistust ning loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 28.09.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta ja 8 kaheksa päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 aasta 6 kuud ja 5 päeva, mille kandmise algust arvestati R.Z-i karistuse kandmisele asumisest, s.o alates 13.02.2019. Kohtuotsus jõustus 19.06.2019. 3. Nähtuvalt Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 19.06.2019 otsusest tunnistati R.Z süüdi selles, et ta pani toime

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süstemaatilise võõraste vallasasjade äravõtmise nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Ta mõisteti eeltoodud otsuse kohaselt süüdi selles, et tema isikuna, keda on varem korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest (viimati karistatud 28.09.2017 Pärnu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 9 järgi), ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas 22.09.2018 kella 17:10 paiku Rapla linnas x asuvast x kauplusest neli karpi sulatatud juustu Merevaik koguväärtusega 6.36 eurot, kaks 0,7-liitrist pudelit likööri Jägermeister koguväärtusega 45 eurot, 2 kg jahutatud broilerifileed koguväärtusega 10.30 eurot ja kommikarbi Geisha väärtusega 5.99 eurot tekitades Rapla Tarbijate Ühistule varalist kahju 67.65 eurot. Samuti mõisteti ta süüdi selles, et ta varastas 22.09.2018 kella 21:00 paiku Tapa linnas x asuvast xToidukaupade kauplusest kolm 1,5-liitrist pudelit siidrit Fizz Cherry-Aronia, tekitades OG X AS-le varalist kahju 12.24 eurot. Ka mõisteti ta süüdi selles, et ta püüdis varastada 24.09.2018 kella 15:10 paiku Rapla linnas x asuvast x kauplusest erinevaid kaupu koguväärtusega 39.66 eurot, sh kaks Kodusaia koguväärtusega 1.56 eurot, 4,5 kg seavälisfileed koguväärtusega 31 eurot, kaks pakki Vici pelmeene koguväärtusega 5.20 eurot, ühe Felixi mee-sinepikastme väärtusega 1.90 eurot. Vargus jäi lõpule viimata kaupluse juhataja poolt kutsutud politseipatrulli sekkumise tõttu. Samuti mõisteti ta süüdi selles, et ta varastas 14.10.2018 kella 21:22 ajal Rapla linnas x asuva X kaupluse müügisaalist ühe 1-liitrise pudeli likööri Jägermeister väärtusega 25.99 eurot tekitades X Eesti OÜ-le varalist kahju 25.99 eurot. Ka mõisteti ta süüdi selles, et ta varastas 16.11.2018 kella 10:29 ajal Rapla linnas x asuva X kaupluse müügisaalist ühe 0,7-liitrise pudeli rummi Captain Gold väärtusega 14.49 eurot, tekitades X Eesti OÜ-le varalist kahju 14.49 eurot. R.Z-ile Viru Maakohtu 19.06.2019 otsusega mõistetud karistust suurendati

§ 65

lg 2 alusel Pärnu Maakohtu 28.09.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. 4. Nähtuvalt Pärnu Maakohtu 28.09.2017 otsusest tunnistati R.Z süüdi selles, et olles varem süstemaatiliselt pannud toime vargusi ning keda on viimati karistatud 15.02.2017 Pärnu Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi pani ta toime uued vargused.

Selle k ohtuotsuse kohaselt mõisteti R.Z süüdi selles, et ta varastas 27.01.2017 kella 21.08 ajal Rapla linnas x asuvast X kauplusest vaba juurdepääsu kasutades ühe 0,7-liitrise pudeli Doghertys viskit maksumusega 12.99 eurot, tekitades vargusega X AS-le varalist kahju. Ka mõisteti ta süüdi selles, et ta varastas 21.05.2017 kella 20.06 ajal Lääne-Virumaal Kadrina vallas x asuva z tankla letist vaba juurdepääsu kasutades kana-paprika einesaia maksumusega 3.20 eurot. Ta lahkus tanklast kauba eest tasumata ning sõi võileiva ära tankla territooriumil, tekitades vargusega x EST OÜ-le varalist kahju 3.20 eurot. Ka mõisteti ta süüdiselles, et ta varastas 31.05.2017 kella 17.54 ajal Tapa linnas x asuvast x AS Tapa Säästumarketi kauplusest vaba juurdepääsu kasutades ühe pudeli alkohoolset jooki Bacardi Oak Heart maksumusega 21.59 eurot, tekitades vargusega x AS-le varalist kahju. Lisaks mõisteti ta süüdi selles, et ta varastas 24.06.2017 kella 13.40-13.55 ajal x asuvast X Eesti AS-i Ümera X kauplusest vaba juurdepääsu kasutades ühe pudeli alkohoolselt jooki Whisky Ballanties Finest väärtusega 21.49 eurot. Ta eemaldas pudelilt turvaelemendi, peitis kauba teksapükste taskusse, möödus kassast kauba eest tasumata ja lahkus kauplusest, tekitades vargusega X Eesti AS-le varalist kahju 21.49 eurot. Lisaks püüdis ta samal päeval, s.o 24.06.2017 kella 15.40 ajal varastada samast kauplusest ühte pudelit alkohoolset jooki Whisky Ballanties Finest väärtusega 21.49 eurot. Ta võttis pudeli ja möödus kassast kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, sest kaupluse 2 1-19-4718 turvatöötajad pidasid ta kinni. 5. Lisaks süstemaatiliste varguste toimepanemisele mõisteti R.Z süüdi selles, et ta kasvatas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajast kuni 02.08.2017 väärteomenetluse nr 270017001659 raames toimunud läbiotsimiseni oma elukohas Rapla maakonnas Rapla vallas x II korrusel asuvas toas korstnajala ning seina vahel põlevate lampide all kolme kanepitaime eesmärgiga saada taimedest narkootilist ainet kanepit pannes toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 188lg 1 järgi, s.o kanepi ebaseadusliku kasvatamise.

1. Kinnipidamisasutuses R.Z-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates oht seisneb avaliku korra raskes rikkumises, millega kaasneb avaliku asutuse inventari lõhkumine, mis häirib avaliku asutuse tavapärast toimimist. Füüsilise vägivalla oht, millega kaasnevad kerged kehavigastused, narkootikumide tootmine elukohas, millega kaasneb rahva tervise kahjustamise oht. Oht on tõenäolisem, kui isik tarvitab alkoholi, jätkab narkootiliste ainete tarvitamist ning jätkuvalt suhtleb kriminaalse taustaga inimestega. Lisaks võib kasutada vägivalda erimeelsuste tekkimisel, kui ta ei suuda lahendada olukorda talle sobilikul ja kasulikul viisil. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 88%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 80%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
2. Kriminaalhooldusametnik teeb juhul kui kohus leiab, et R.Z-i tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ettepaneku määrata kinnipeetavale R.Z-ile katseaeg ja käitumiskontroll kuni 18.08.
3. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata R.Z-ile järgmised kohustused: -

§ 75

lg 2 p 2 – mitte tarvitada alkoholi; -

§ 75

lg 2 p 21 - mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; -

§ 75

lg 2 p 4 - otsida endale töökoht, omandada üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Asuda tööle või võtta ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Günter Koovit nõustub oma 08.11.2019 kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta samuti R.Z-i ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et ei soovi võtta osa R.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Süüdimõistetu poolt välja toodu kohtuistungil
2. R.Z teatas 08.11.2019 toimunud kohtuistungil, et Viru Vangla iseloomustuses toodud andmed vastavad tegelikkusele. Ta arvas, et tõenäosus, et teda vabastatakse on niivõrd väike ja seega on tal üsna ükskõik. Ta tõi kohtuistungil välja, et kui ta välja saab, siis esimene asi, et ta läheb tööle. Tal on olemas töökoht. Tal on võimalik minna tööle ehitusobjektidele Tallinnas, kus toimub mööbli paigaldus. Tal on Raplas tuttavad, kes tegelevad sellega ja võtavad teda tööle. Ta ei hakka kohtule nimetama selle äriühingu nime, kuhu tal on võimalik tööle minna. Tema igakuine sissetulek oleks puhtalt 900, võib-olla
3. Tööandja oli tema kui töötajaga rahul ja kõik oli korras. Seekord ta tahab ametlikult tööle saada. Tal on nii palju võlgnevusi. Ta tahaks maksegraafiku koostada ja ära tasuda neid. Ta töötas vanglas kaks kuud, aga pärast võttis ennast maha töölt, sellepärast, et see ei ole palk, mis seal makstakse. Kui ta on kinni istunud, siis ta on iga kord üritanud õppida ja lõpetada, aga iga kord on teda lastud ennetähtaega vanglast välja. Ta lõpetab 7 klassi ära küll, aga ta nii kui nii ei lähe kooli, ta läheb tööle. Ta ei ole selleks valmis, et töötada ja õppida. Ta ei taha osaleda ka sotsiaalprogrammis "Eluviisitreening õigusrikkujatele“, kuna ta on seda juba kaks korda läbinud eelnevates vangistustes olles. Ta mäletab, et pidi osalema motivatsioonisüsteemis ja siis võeti teda maha. Ta oli närvis valvurite peale ja suust tuli välja, mis tuli. Tal eelnevalt oli juba nimesilt katki ja sattus sinna vett ja ta palus teha uue nimesildi ja ta rebis selle katki ja siis antud uus. Vanavanemate juures tal on elukoht täiesti olemas. Ta palus vanavanemaid öelda, et nad ei ole 3 1-19-4718 nõus teda enda juurde elama võtma, sest ta ütles, et istub lõpuni. Ta on nõus elama Rapla Vallavalitsuse poolt pakutavas toas. Varguste toimepanemise põhjuseks oli alati alkohol. See on rikkunud tema elu. Alati kui ta on alkoholi tarvitanud, kas käis vargil või kakles. Ta on valmis laskma ennast kodeerida. Ta pidevalt tarvitab kanepit. Teisi narkootikume on ta tarvitanud 2-3 kuu jooksul, vahel ka kuu aega on tarvitanud, aga kanepit suitsetab ta iga päev. Tal ei ole sõltuvust ega midagi, aga ta ei taha sellest loobuda ja see kunagi ei motiveeri tegema kriminaalasju nagu alkoholi puhul näiteks. Tema seltskond koosneb nendest, kes tarvitavad kanepit ja osad isegi tegelenud selle müümisega vahepeal ja teavad, kust seda saab. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära süüdimõistetu, leiab, et R.Z-i tingimisi ennetähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 11.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
2. Käesoleval juhul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 19.06.2019 otsusega tunnistati R.Z-i süüdi

§ 199

lg 2 p 9 järgi

§ 65lg 2 alusel ning talle mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud ja 5 päeva.

Karistuse kandmise alguseks loeti 13.02.2019. 13.

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on R.Z temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 14.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 kohaselt katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 15. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas 4 1-19-4718 ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel.

16. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. 17. Hindamaks vangistusest vabastamise materiaalsete eelduste täidetust on oluline arvestada ka Riigikohtu 07.02.2018 määruses kriminaalasjas nr 1-14-10087 p-s 31 välja toodud seisukohta, mis on kohtu hinnangul aktuaalne ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76

lg 4 puhul, mille kohaselt kriminaalkolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde ja märgib, et

§ 76

lg 4 alusel tehtud otsustus, mis rajaneb süüdlase varasema elukäigu hindamise osas karistusregistri arhiivi kantud andmetele, on vastuolus

§ 5lg-te 1 ja 2 nõuetega.

Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

1. Vangla iseloomustusest nähtub, et R.Z ei ole temale koostatud individuaalset täitmiskava täies mahus täitnud. R.Z on sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening õigusrikkujatele" läbinud eelmise vangistuse jooksul 24.01.2018 – 12.04.
2. 15.04.2019 ja 30.04.2019 on kriminaalhooldusametnik Olga X poolt läbi viidud vestlused sotsiaalprogrammis omandatu kinnistamiseks. Kriminaalhooldusametnik O R hindas programmi läbiviijana R.Z-i teadmisi headeks. Süüdimõistetu teab kõike vastavalt programmi sisule, mistõttu ei pea programmi läbiviija vajalikuks käesoleva vangistuse jooksul antud programmi uuesti läbida. Viru Vangla III üksus ei ole hinnanud läbitud vestlustega kinnipeetav R.Z-i sõltuvusainetega seonduvat riski maandatuks ning nägi ette korduvalt sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening õigusrikkujatele" läbimise. 03.07.2019 toimus motiveeriv vestlus osalemiseks sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening õigusrikkujatele“, kus R.Z keeldus osalemast. 09.07.2019 seisuga ei ole motiveeritud sotsiaalprogrammi „Eluviistreening õigusrikkujatele“ endiselt läbima, leides, et on O. Xle enda teadmiseid tõestanud. Ta teab programmi sisu niigi ja ei hakka seda uuesti läbima. 19.07.2019 vestlus hariduse vajalikkusest. R.Z ei ole motiveeritud põhiharidust omandama. 01.10.2019 vestlus hariduse omandamisest. R.Z ei ole motiveeritud õppima minema ning vanglas ei plaani üldse õppima minna. 14.10.2019 keeldus
3. klassi õppest. Viru Vangla 04.03.2019 käskkirja nr 6-2/129-1 alusel määratud 5 1-19-4718 majandustöödele, kerge töökoormus meestele, esimene reaalne tööpäev oli 08.03.
4. R.Z on vangistuse jooksul osalenud tööhõives ning tööst keeldumisi olnud ei ole. Samas kohtuistungil süüdimõistetu teatas, e töötas vanglas kaks kuud, aga pärast võttis ennast maha töölt, sellepärast, et see ei ole palk, mis seal makstakse.
5. Ka nähtub N. Agajevi suhtes koostatud iseloomustusest, et tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Nimelt R.Z-i isiklikust toimikust nähtub, et Viru Vangla 24.05.2019 käskkirjaga nr 6-3/334-1 määrati süüdimõistetule distsiplinaarkaristuseks noomitus, kuna valvuriga suhtlemisel kasutas ebaviisakad väljendid. Samuti Viru Vangla 24.05.2019 käskkirjaga nr 6-3/336-1 määrati R.Z-ile distsiplinaarkaristuseks noomitus, s.o vangla varasse mitteheaperemehelik suhtumine, nimesildi lõhkumine. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesoleval juhul ei ole aga see tingimus täidetud. Kui süüdimõistetu ei ole võimeline kinnipidamisasutuses alluma kehtestatud korrale, siis nimetatu näitab selgelt, et tema puhul ei ole karistus veel saavutanud enda eesmärki ning suunanud teda enda käitumist korrigeerima selliselt, et õiguskaitseorganitel pole võimalik talle teha mingeid etteheiteid seoses tema tegevusega.
6. Kokkuvõtvalt kohus leiab, et eeltoodud andmed süüdimõistetu käitumise kohta kinnipidamisasutuses ei räägi tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. R.Z pole enda käitumisega kinnipidamisasutuses näidanud seda, et ta soovib täita talle koostatud individuaalset täitmiskava, mille läbimise eesmärgiks on suunata süüdimõistetut õiguskuulekusele ning ka ei ole ta allunud kinnipidamisasutuses kehtestatud korrale kahel korral. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
7. Vangla iseloomustusest nähtub, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib R.Z elama asuda aadressile x. Eramus on kõik eluks vajalik olemas ning see kuulub vanaisa x x. Varasemast riskihindamisest nähtub, et alates 2019 aasta märtsist on vanavanemad seisukohal, et nad ei soovi enam R.Z-i enda juurde elama võtta, sest on temas pettunud ning soovivad, et vangla suhtleks edaspidiselt kohaliku omavalitsusega elukohaküsimuses. Vanavanemad kinnitasid, et nad ei soovi uuesti läbi elada varem kogetut ning seni kuni R.Z ei ole saanud professionaalset abi oma alkoholiprobleemile ei ole nad valmis temaga koos elama. Käesolevaks hetkeks puudub R.Z-il nõusolek vanavanemate korteris elamiseks. Rapla vallavalitsus kinnitas 24.10.2019, et juhul kui kohus otsustab R.Z-i ennetähtaegselt vabastada saavad nad talle pakkuda vaba tuba. Erinevatest majutusteenustest R.Z käesolevalt samuti huvitatud ei ole, sest ennetähtaegselt vabaneda ei soovi. Isiku sõnul on ta valmis tähtaegsel vabanemisel mõtlema tugiteenuse majutusvõimalustele. Kohtuistungil N. Agajev kinnitas seda, et on valmis elama asuma ka Rapla Vallavalitsuse poolt pakutavale elamispinnale.
8. Ka nähtub vangla iseloomustusest see, et süüdimõistetul vabanemisel puudub kindel töökoht. Süüdimõistetu enda sõnul ta enne vangistust töötas ametlikult firmas nimega OÜ xl, leping kehtis 06.04.17-31.05.
9. Varasemalt on töötanud mitteametlikult ehitustel, kus on omandanud teatud tööoskused. Kutsetunnistused puuduvad. K-raha 23.10.2019 andmetel on isikul tasumata rahalisi võlgnevusi summas 3844,76 eurot, vabanemisfondis on 57,86 eurot. Majandusliku toimetuleku oskus isikul puudub ning tulude-kulude tasakaalu hoidmine on isiku jaoks raske. Lisaks on mõjutanud majanduslikku toimetulekut ka sõltuvuskäitumine (alkoholi ja narkootikumide tarvitamine). Alates 08.03.2019 töötab vanglas majandustöödel. Majandustööde eest saadavat tasu peab olematuks. R.Z-i sõnul nõustus vanglas töötama, kuna see on kinnipeetavate hulgas saanud populaarsemaks ning enam ei olevat see nii vastumeelne tegevus kui näiteks viis aastat tagasi. Kohtuistungil selgus, et süüdimõistetu siiski 6 1-19-4718 enam ei tööta vanglas, kuna seal tehtav töö on kehvasti tasustatud. Tulevikus, vanglast vabanedes soovib R.Z töötada välismaal, kus töö eest paremat palka saab.
10. Kohtu hinnangul arvestades eeltoodut andmeid isiku elutingimuste kohta vabaduses olles ei toeta need pigem R.Z-i vangistusest ennetähtaegset vabastamist, kuna paljasõnaline on süüdimõistetu pool kohtuistungil avaldatu, mille kohaselt on tal ennetähtaegselt vabanedes võimalik ametlikult tööle asuda. Püsiva elukoha osas on kohtule esitatud vastuolulised andmed ning tõsikindel ei ole see, et süüdimõistetu saab asuda elama enda vanavanemate juurde. Seega süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles ei välista kohtu hinnangul seda, et süüdimõistetu vangistusest vabanedes võib jätkata enda kriminaalset käitumismustrit, sest tal on ka tasumata märkimisväärses ulatuses rahalisi nõudeid ning seni on tal esinenud raskusi kulude-tulude tasakaalus hoidmisega, mis võib viia uute varavastaste kuritegude toimepanemiseni. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
11. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
12. R.Z-i iseloomustus näitab, et ta alustas haridusteed x, kus jäi
13. klassi kordama. x lõpetas
14. klassi,
15. klass jäi pooleli, sest oli palju puudulikke hindeid. Pärnu Maakohtu 02.01.2014 kohtuotsusega tunnistati R.Z süüdi

§ 218

lg 1 järgi väärtegudes kahel korral ning kohaldati tema suhtes

§ 87

lg 1 p 4 ja lg 3 ette nähtud mõjutusvahendit suunati R.Z-i 1 aastaks ja 6 kuuks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli. Viru Vanglas viibides on R.Z mitmel korral alustanud koolis õppimist, mis on pooleli jäänud. Seda kinnitas ka süüdimõistetu kohtuistungil. Järgnevate vangistuse ajal ei ole isik olnud motiveeritud haridust omandama. Hetkel ei pea hariduse omandamist enda jaoks oluliseks ning õppida ei soovi. Riigikeele oskuse tase on C1 ning ka kohtuistungil kohus veendus selles, et R.Z saab väga hästi eesti keeles suheldud.

1. Karistusregistri andmetel on R.Z-il neli kehtivat kriminaalkaristust ja mitmed kehtivad väärteokaristused. Iseloomustusest tulenevalt kannab R.Z vanglas karistust neljandat korda. Viimaseks kuriteoks on üksinda toimepandud vargused ning lisaks ka kanepitaimede kasvatamine. Varasemad kuriteod sooritas hetkeemotsiooni ajel, erimeelsuste tekkimisel ja alkoholijoobes olles. Kanepi kasvatamine oli pikaajaline etteplaneeritud tegevus, mille eesmärgiks oli narkootilise aine saamine hilisema tarvitamise eesmärgil. Üldjuhul on kuriteod jäänud samaliigiliseks, raskusaste ei ole muutunud. Vargused on toime pandud majandusliku kasu saamise, sõprusringkonnas staatuse tõstmise ja hoidmise ning teravate elamuste saamise eesmärgil.
2. Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et isiku kuritegude soodusteguriks on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Karistusregistrist nähtuvalt on isikut kolmel korral karistatud väärteokorras NPALS § 15 1 alusel. Vestluses isikuga selgus, et enne vangistust tarvitas isik iganädalaselt kanepit. Isiku sõnul tarvitas ta alkoholi ja kanepit koos ainult sel juhul, kui on tugevas alkoholijoobes ning talle pakuti kanepit. R.Z on sooritanud ka narkootikumidega seotud kuriteo - kanepitaime ebaseaduslik kasvatamine. Narkootikumide süstimist eitab ning on kategooriliselt selle vastu. Isik ei ole motiveeritud kanepi tarvitamisest loobuma ning on seisukohal, et tarvitab seda vabaduses edasi.
3. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kõige suuremaks riskiks uute võimalike kuritegude toimepanemisel see, et kui R.Z hakkab tarvitama alkoholi ja jätkab ka kanepi suitsetamist, mis viib uute kuritegude toimepanemiseni. Kohtuistungil R.Z Ajegev lubas küll lasta ennast kodeerida, kuid samas teatas, et jätkab kanepi suitsetamist, mis võib viia uute kuritegude toimepanemiseni, sest Eesti Vabariigis on kanepi käitlemine üldjuhul ebaseaduslik tegevus. Kohtul puudub veendumus selles, et süüdimõistetul on piisavalt tahtejõudu enda elu kardinaalseks muutmiseks vabaduses olles, arvestades tema senist käitumist vanglas, kus ta on 7 1-19-4718 keeldunud sotsiaalprogrammis osalemast. Enam ei tööta enda soovil vanglas ning tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Ka tuleneb tema ütlustest, et ka tema suhtlusringkond ei soosi tema edasist õiguskuulekust, kuna ta lävib isikutega, kes suitsetavad kanepit ning on tegelenud ka selle müügiga. Seega pole kohtul täielikku veendumust, et süüdimõistetu on valmis võtma kontrolli enda elu üle enda kätte. Nimetatut kinnitab ka see, et ta ei ole soovinud vanglas jätkata enda õpinguid saades samas aru, et senini omandatud haridus on vähene ning tal tuleb teha jõupingutusi haridustee jätkamiseks, sest hiljem on seda veelgi keerulisem teha.
4. Kokkuvõttes leiab kohus, et käesoleval juhul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud (elukoha ja suure tõenäosusega ka vanavanemate toe olemasolu) üles negatiivseid (distsiplinaarkaristused, küsitavus püsiva töökoha olemasolus, tasumata rahalised nõuded, vähene haridus, ametliku töökogemuse puudumine ja korduv varasem karistatus), millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Seega leiab kohus eeltoodust tulenevalt, et R.Z-i ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna karistus ei ole seni oma eesmärki täitnud ning käesoleval juhul on tulemuslikum kogu karistuse ära kandmine. Samas kohus loodab, et R.Z Agjegev kasutab edaspidiselt kinnipidamisasutuses veedetavat aega selliselt, et kasutab kõiki talle pakutavaid võimalusi enda edasise õiguskuulekuse suurendamiseks ning osaleb aktiivselt talle pakutavates tegevustes. Tegemist on noore inimesega, kelle edasine elukäik sõltub tema enda valikutest. 30. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu R.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna isiku ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mis antud hetkel pole kohtu hinnangul kindel. Seda kinnitab ka see, et varasemalt on ta katseajal pannud toime uued vargused ning ta viibib juba neljandat korda vanglas ning varasemalt ei ole ta enda käitumisega õigustanud ennetähtaegset karistuse kandmisest vabastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 8