lg 2 järgi, kokkuleppemenetluses, kiirmenetluse sätete järgi Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav S.O isikukood XXX; elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; xxx; emakeel vene keel; töökoht xxx Eelnevalt kriminaalkorras karistatud 01.12.2016 Viru Maakohtu otsusega
Karistus on täidetud 06.12.2017. tõkendit kohaldatud ei ole; kahtlustatavana kinni peetud 18.07.2020 kaitsja Dmitri Koroljov kohtumenetluses ei osalenud Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 248-249, 2561 ja 256 5 lg 1 p 2, lg 2 maakohus otsustas: Tunnistada S.O süüdi
lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuu vangistust.
lg 1 ja 2 alusel pöörata mõistetud vangistus 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuu täitmisele osaliselt. Koheselt kuulub ärakandmisele 1 (üks) kuu vangistust.
lg-te 1 ja 3 alusel ei pöörata ülejäänud vangistuse osa, s.o 1 (üks) aasta vangistust täitmisele, kui S.O ei pane 1 (ühe) aastase ja 6 (kuue) kuulise katseaja 1 1-20- 5121 jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 8 ja lg 4 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. S.O kohustub: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis; 9) S.O kohustub peale kinnipidamisasutusest vabanemist 15 (viieteistkümne) päeva jooksul ning edaspidi kuni katseaja lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel mitte harvem kui üks kord 6 kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb analüüsist CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin) ja analüüsist GGT (gammaglutamüüli transferaas). Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites (Narvas Fama tn 10/3, kabinet 14, verevõtt tööpäeviti 7.30-12.30). S.O on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Uuringule minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Iga uuringu maksumus on 35,40 eurot ja see tuleb tasuda uuringus osalejal endal kohapeal. Uuringu vastus saabub laborilt hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ja see edastatakse labori poolt kokkuleppel uuringus osalejaga viimasele kas meili teel või paberkandjal. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et S.O ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3% ja GGT suurem kui 73, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. 6 (kuue) kuu möödumisel, pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk GGT analüüsi tulemus peab olema väiksem kui 73 ning CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise prooviga võrdsed või väiksemad. Koheselt ärakantava karistusaja alguseks lugeda 18.07.2020. KrMS § 130 lg 4¹ alusel kohaldada S.O suhtes tõkendit vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni koheselt ärakandmisele kuuluva ärakandmiseni, sõltuvalt sellest, milline asjaolu saabub esimesena. karistuse Katseaja kulgemist hakatakse lugema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtulahendi jõustumisest, ent nende täitmine peatub koheselt ärakantava vangistuse ajaks. Kohtuotsuse jõustumisel võtta
lg 3 ja § 424 lg 3 alusel S.O-lt 5 (viieks) kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõigus. Liiklusseaduse § 127 kohaselt kohustub S.O 5 (viie) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. 2 1-20- 5121
lg 1 alusel konfiskeerida S.O-le kuuluv mootorsõiduk Citroen Jumper registreerimismärk xxx, VIN-kood xxx, mis asub aadressil Albert-August Tiimanni tn 3g, Narva.
lg 3 alusel toimib kohtu lahend konfiskeerimise kohta enne lahendi jõustumist käsutamiskeeluna. Kohtulahend saadetakse viivitamatult Maanteeametile S.O-le kuuluva mootorsõiduki Citroen Jumper, reg-märgiga xxx, VIN-kood suhtes käsutamiskeelu kandmiseks registrisse. Asitõendid: - Toimikus asuv väljavõte tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemusega - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Mõista S.O-lt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundrahast osa, s.o 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot; - menetluskuluna kaitsjatasu 86 (kaheksakümmend kuus) eurot ja 40 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel peab S.O temalt väljamõistetud riigi nõude kogusummas 524 (viissada kakskümmend neli) eurot ja 40 senti tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700030241 ning selgitus „S.O , 1-20-5121, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Apellatsioonõigus on süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. S.O-le on esitatud süüdistus selles, et tema isikuna, keda on kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu 01.12.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-9114
järgi (mootorsõiduki juhtimine joobseseisundis), juhtis taas 18.07.2020 kella 12.00 paiku Narvas Joala tn 34 juures kaubikut Citroen Jumper, riikliku reg-märgiga xxx, alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et S.O ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,02±0,10 mg/l (tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE ARLE-0014), seega oli alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus vähemalt 0,92 mg. Joobeseisundi tõttu ei tulnud S.O mootorsõiduki juhtimisega toime ning põhjustas avarii, sõites otsa V P poolt juhtivale sõiduautole Kia Cerato, riikliku reg-märgiga xxx. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. 3 1-20- 5121 KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus S.O liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis Sel moel pani S.O toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o
2. Kooskõlas S.O , tema kaitsja D. Koroljovi ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör R. Plistkini vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus S.O süüdimõistmist
lg 2 sätestatud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 1 aasta ja 1 kuu pikkuse vangistusega. Vastavalt
S.O koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 18.07.2020. KrMS § 130 lg 4¹ alusel kohaldada S.O suhtes tõkendit vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmiseni, sõltuvalt sellest, milline asjaolu saabub varem. Kohaldades
lg-d 1 ja 3, jätta mõistetud karistuse ülejäänud osa, s.o 1 aasta vangistust S.O suhtes täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 aasta ja 6 kuulise pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib
lg 1 p -des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 4 alusel kohustub S.O peale kinnipidamisasutusest vabanemist 15 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni katseaja lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel mitte harvem kui üks kord 6 kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb analüüsist CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin) ja analüüsist GGT (gammaglutamüüli transferaas). Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites (Narvas Fama tn 10/3, kabinet 14, verevõtt tööpäeviti 7.30-12.30). S.O on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Uuringule minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Iga uuringu maksumus on 35,40 eurot ja see tuleb tasuda uuringus osalejal endal kohapeal. Uuringu vastus saabub laborilt hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ja see edastatakse labori poolt kokkuleppel uuringus osalejaga viimasele kas meili teel või paberkandjal. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et S.O ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3% ja GGT suurem kui 73, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. 6 (kuue) kuu möödumisel, pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk GGT analüüsi tulemus peab olema väiksem kui 73 ning CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise prooviga võrdsed või väiksemad.
lg 3 ja § 424 lg 3 alusel kohaldada S.O suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 5 kuuks.
lg 1 alusel S.O-le kuuluv kaubik Citroen Jumper, riikliku reg-märgiga xxx, VIN-kood XXX (asukoht: Albert-August Tiimanni tn 3g, Narva).
lg 3 alusel toimib kohtu lahend konfiskeerimise kohta enne lahendi jõustumist käsutamiskeeluna. Kohtulahend saadetakse viivitamatult Maanteeametile S.O-le kuuluva mootorsõiduki Citroen Jumper, regmärgiga xxx suhtes käsutamiskeelu kandmiseks registrisse. Samuti selgitas prokuratuur S.O-le , et kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud
§ -s 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadlik kõrvalehoidumine on kuritegu
4 1-20- 5121 Kokkuleppes lepiti kokku selleski, et süüdimõistva kohtuotsuse korral kuuluvad S.O-lt välja mõistmisele menetluskulud, s.o sundraha 438 eurot ja riigi õigusabi kulu 86,40 eurot. Väljamõistetud menetluskulud kuuluvad tasumisele 1 aasta jooksul.
Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Kokkuleppes on kokkulepe saavutatud ka asitõenditega toimimise viisi kohta. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.