Prokurör Ainar Koik Süüdistatav I.G , ID XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, keskharidus, elukoht: xxx; töökoht: X OÜ, tõkend: vahistatud ja kahtlustatavana kinni peetud 28.09.2020, Karistatus: 2 kehtivat kriminaalkaristust – karistatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 25.10.2017 otsusega
lg 2 p 2 järgi 8 kuulise (sellest on ära kandmata 7 kuud 28 päeva) vangistusega
alusel tingimisi 1 aasta 6-kuulise katseajaga; viimati karistatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 26.09.2019 otsusega
lg 1 järgi 4-kuulise (sellest on ära kandmata 3 kuud 27 päeva) vangistusega
MS §173, §§248-249 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus otsustas: Süüdi tunnistada I.G
episood) järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel mõista I.G-le liitkaristuseks 10 (kümme) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, suurendades käesolevalt mõistetud karistust eelmise ehk Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 25.10.2017 otsusega nr 1-17-9780 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 7 (seitse) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva võrra.
lg 1 ja 64 lg 1 alusel omakorda liita mõistetud liitkaristus (10 kuud ja 28 päeva vangistust) Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 26.09.2019 otsusega nr 1-19-7641 mõistetud lõpliku karistusega (3 kuud 27 päeva vangistust ) ja mõista I.G-le mõistetud karistusest raskeima suurendamise teel ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada I.G
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel mõista I.G-le lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi järgi 2 (kaks) aastat vangistust, suurendades
lg 2 p 2,3 järgi (29.02.2020 ja 20.09.2020 episoodid) mõistetavat karistust eespool märgitud
lg 1 ja 64 lg 1 alusel moodustatud liitkaristusega.
lg 1 kohaselt arvata I.G kahtlustatavana kinnipidamise ja vahi all viibimise aeg 28.09-08.12.2020 ehk kokku 72 päeva ehk 2 kuud ja 12 päeva karistusaja hulka ning ärakandmata karistuseks määrata üks
lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kui I.G hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pööratakse
Samuti peab I.G 2-aastase käitumiskontrolli ajal järgima lisakohustust, mis tuleneb Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 26.09.2019 otsusest nr 1-19-7641:
Teine I.G-le määratud lisakohustus – kohustus
lg 2 p 8 alusel osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis – on I.G-l 09.07.2020 seisuga täidetud. Üldkasuliku töö tegemise tähtaega arvestada kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend – vahistamine – tühistada I.G suhtes ja vabastada ta kohtuotsuse kuulutamisel vahi alt. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1, § 179 lg 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista I.G-lt järgmised menetluskulud : 876 eurot sundraha; 693.24 ( 250.08+97.20+345.96 ) eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu riigi tuludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata isikult väljamõistetavate kriminaalmenetluse kulude kogusummas 1569.24€ tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, kohustades I.G tasuma iga kuu viimaseks kuupäevaks 1/12 väljamõistetud menetluskuludest riigi tuludesse kuni summa lõpliku tasumiseni. Osamaksed tuleb tasuda täpselt ja tähtaegselt vastavalt makseinfole, maksega hilinemise või maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses kohesele sundtäitmisele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele (08.12.2020) järgnevast päevast. ASJAOLUD Süüdistus: I.G , olles varasemalt ehk Tartu Maakohtu 25.10.2017.a. otsusega nr 1-17-9780 karistatud teise inimese kehalise väärkohtlemise eest lähisuhtes ehk olles
peale südaööd xxx haaras ühe käega kõrist oma abikaasa M. T.-M.l ja lõi teda teise rusikas käega ühe korra näkku, millega ta tekitas kannatanule füüsilist valu; 2) 29.02.2020.a. õhtupoolikul xxx ehk enda elukohas haaras ühe käega kõrist oma abikaasa M.T.-M.il nii, et M.T.-M. tundis valu ega saanud haarde tulemusel hingata. Sellele järgnevalt lõi I.G M.T.-M.i vastu pead nii, et M.T.-M. kukkus voodilt maha põlvedele, millega tekitas I.G kannatanule samuti füüsilist valu. I.G selline tahtlik käitumine kahjustas ka M.T.M. tervist, kuna põhjustas tal pindmise peavigastuse; 3) 20.09.2020.a. peale südaööd xxx haaras M.T.-M.l käega kõrist ja seejärel lõi teda ühe korra rusikaga vastu huuli, mille tagajärjel M.T.-M. paiskus vastu trepi käsipuud, millega ta tekitas kannatanule füüsilist valu ja kahjustas tema tervist, kuna põhjustas huule pindmise vigastuse ja marrastuse huule siseküljel. Kirjeldatud käitumisega pani I.G toime M. T.-M.i kehalise väärkohtlemise lähisuhtes ja korduvalt ehk
Kokkuleppe sisu Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustus süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Karistuse liik ja määr:
episood) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus I.G-le karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud.
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel mõista I.G-le liirkaristuseks, suurendades mõistetavat karistust eelmise ehk Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 25.10.2017.a. otsusega nr 1-17-9780 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva -, võrra ja mõista liitkaristuseks 10 (kümme) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõista I.G-le liitkaristuseks, liites eespool märgitud 10 kuu ja 28 päevane vangistus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 26.09.2019.a. otsusega nr 1-197641 mõistetud lõpliku karistusega - 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust - mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.
ja 20.09.2020.a. episoodid) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus I.G-le karistuseks vangistus 1 (üks) aasta.
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel mõista I.G-le lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi järgi, suurendades
ja 20.09.2020.a. episoodid) mõistetavat karistust eespool märgitud
lg 1 ja 64 lg 1 alusel moodustatud liitkaristusega, 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 1 alusel tuleb sellest karistusest lugeda kantuks I.G kahtlustatavana kinni pidamise ja vahi all viibimise aeg 28.09-08.12.2020.a. ehk (3+31+30+8=)72 päeva ehk 2 (kaks) kuud 12 (kaksteist) päeva ehk I.G ´il on mõistetavast lõplikust liitkaristusest 08.12.2020.a. seisuga ära kandmata 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud 18 (kaheksateist) päeva vangistust.
lg 1,2,3,4,5,6,7 alusel asendada eespool märgitud ära kandmata vangistus – 21x30=630+18=648 (kuussada nelikümmend kaheksa) tunni üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, ning anda 648 tunni üldkasuliku töö tegemiseks I.G-le tähtaeg 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest käesolevas kr.asjas. I.G kinnitab oma allkirjaga käesoleval kokkuleppel, et tema on nõus vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada 8 tundi päevas ning kui I.G teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada 4 tundi päevas. Üldkasuliku töö eest I.G-le tasu ei maksta. Üldkasuliku töö tegemisel peab I.G järgima
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks, 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasulikule tööle rakendatud I.G-le laienevad töö- ja tervisekaitset reguleerivad õigusaktid. Kui I.G hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustust, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata I.G-le täiendavaid kohustusi vastavalt
Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks I.G tehtud üldkasulik töö, mille 1 tund võrdub 1 päeva vangistusega. Kui I.G paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa arvestusega 1 tund üldkasulikku tööd võrdub 1 päeva vangistusega. Liitkaristus mõistetakse sellisel juhul vastavalt
Ühtlasi tuleb tühistada I.G suhtes kohaldatud tõkend vahistamine ja vabastada ta kohtuotsuse kuulutamisel vahi alt. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanu M. T.-M. andis oma nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks (tl 8) ja tsiviilhagi esitada ei soovinud. Andmed kriminaalmenetluse kulude kohta: I.G-lt tuleb KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel välja mõista teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 kuupalga alammääras ehk 1,5x584=876 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja v.adv M.Masso´le makstud tasu 250,08+97,20=347,28 eurot ning sellele lisanduv kaitsjatasu seoses kaitsja osavõtuga kohtumenetluse eelistungist ja kokkuleppemenetluse läbirääkimistest. Menetluskulu tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel osade kaupa kohtuotsuse jõustumisest 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt 12 kuu jooksul tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Arestitud või konfiskeerimisele kuuluv vara: puudub. Asitõendid ja salvestised: CD-plaadid hädaabinumbril tehtud kõnede salvestustega jätta kr.asja toimiku juurde. Konfiskeerimisele kuuluv vara: puudub. Menetluse käik ning kohtu seisukoht I.G tunnistas ennast talle etteheidetavates kuritegudes süüdi. Ta nõustus kokkuleppemenetluse kohaldamisega kohtuistungil, kinnitades, et sõlmitud kokkulepe on tema vaba tahe ja keegi selleks sundinud ei ole. Isiku poolt toimepandud kuriteod on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist asjas kogutud tõenditega, sh. kannatanu, tunnistajate ütlustega, AS Valga Haigla epikriisi, kiirabikaardi, perearsti vastusega nõudekirjale ning teiste asjas esitatud tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav I.G ning tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis prokurör 08.12.2020 kokkuleppe. Süüdistatav I.G kinnitas, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldas kohtule, et on kokkuleppeid sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet, on aru saanud kokkuleppe sisust, kinnitas oma tahet seda täita. Kaitsja jääb kokkuleppe juurde. Prokurör jääb kokkuleppe juurde. Arvestades eeltoodut tuleb süüdistatav I.G süüdistustes kuriteos
Taotletud karistus vastab I.G süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohus leiab, et arvestades isiku rahaliste vahendite piiratust ning menetluskulude suurust, on käesoleval juhul põhjendatud ka KrMS § 180 lg 3 alusel väljamõistetavate menetluskulude ositi ühe aasta jooksul tasumise võimaldamine. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.