Obsah (11)

§ 49§ 47§ 25§ 24§ 26§ 27§ 35§ 41§ 54§ 8§ 28

KOHTUMÄÄR US Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Määruse tegemise koht ja aeg 7. juuli 2025 Tsiviilasja number 2-24-15796 Tsiviilasi V.D maksejõuetusavaldus Menetlustoiming võlgade ümberkuju

) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning hinnangu võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Usaldusisik toetas võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimist.

1. Kohus määras 13.12.2024 usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina tasutava summa suuruseks 1500 eurot osamaksetena.
2. Kohus algatas 12.02.2025 määrusega V.D võlgade ümberkujundamise menetluse.
3. Usaldusisik esitas 15.05.2025 kohtule taotluse võlgade ümberkujundamise kava kinnitamiseks. Kava kohaselt on ümberkujundamisele kuuluv koguvõlgnevus 41 352,53 eurot. Võlgnik töötab xxxxxxxxxxx värviliini vastuvõtjana. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 1100 eurot, peretoetus 710 eurot ja elatis 500 eurot. Võlgnikul vara puudub. Kõigi nõuete puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega. Üldjuhul tuleb krediidiandjal tarbijakrediidilepingu puhul krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Usaldusisik kontrollis nõuete puhul, mille osas ei ole jõustunud kohtulahendit, vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist. Kohtulahenditega nõuete puhul ei ole usaldusisik vastutustundlikku laenamist kontrollinud. Usaldusisik on seisukohal, et võlausaldajad ei kontrollinud piisava põhjalikkusega võlgniku krediidivõimet või ei analüüsinud piisava põhjalikkusega kogutud andmeid. Bigbank AS ja Bondora AS ei ole võlgnikult pangakonto väljavõtet laenu väljastamisel küsinud, seega loeb usaldusisik, et võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise (VTL) põhimõtete järgimist ning usaldusisik on nõuded ümberarvestanud. Aktiva Finance Group OÜ-l loovutatud lepingute puhul ei ole esialgsed võlausaldajad võlgnikult pangakonto väljavõtet laenu väljastamisel küsinud, seega loeb usaldusisik, et võlausaldaja on rikkunud VTL põhimõtete järgimist ning usaldusisik on nõuded ümberarvestanud. Holm Bank AS esimesena väljastatud krediidi puhul on võlausaldaja küsinud võlgnikul SEB Pank AS konto väljavõtte, kust nähtub, et võlgnik kasutab veel üht omanimelist kontot, mille väljavõtet Holm Bank AS küsinud ei ole. Võlausaldajal on kohustus kontrollida võlgniku sissetulekuid ja väljaminekuid. Usaldusisik leiab, et võlausaldaja ei ole oma kohustust täitnud ja rikkunud seega VTL põhimõtteid ning usaldusisik on nõuded ümberarvestanud. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal on esitanud usaldusisikule SEB Pank AS konto väljavõtte ja selle analüüsi. Võlausaldaja on esitanud analüüsi ainult SEB Pank konto väljavõtte kohta, kust on näha võlgniku kohustused Ühisraha OÜ, Coop Pank AS, SEB Pank AS ja Holm Bank AS ees. Neid kohustusi on võlausaldaja ka oma analüüsis kajastanud. Võlausaldaja on aga jätnud välja enda varasema nõude võlgniku krediidivõime hindamises ning ei ole küsinud võlgniku Swedbank konto väljavõtet, millelt võlgnik on alates november 2020 TF Bankile makseid teostanud. Võlausaldajal oli teadmine, et võlgnikul on ka teine tema nimel olev pangakonto, kuid jättis selle kontrollimata, analüüsimata ja hindamata. Kui TF Bank AB oleks küsinud võlgnikult ka Swedbank pangakonto väljavõtet, oleks võlausaldaja näinud, et võlgnikul kohustused ka IPF Digital AS, Julianus Inkasso OÜ, Eesti Inkasso OÜ, Bondora AS, Placet Group OÜ, Inbank AS, Ferratum Bank p.l.c. ja AS Swedbank ees. Lisaks on näha Swedbank kontolt, et võlgnik mängib hasartmänge. Arvestades eeltoodut on usaldusisik seisukohal, et võlausaldaja on rikkunud VT põhimõtteid ning usaldusisik on nõude ümberarvestanud. Usaldusisiku hinnangul on võlausaldajad rikkunud võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 403 4 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu on põhjendatud lugeda intressimääraks VÕS § 4 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär. Usaldusisik on teinud nõuete osas ümberarvestused ning arvestanud võlgniku poolt tehtud maksed põhinõuete ja seadusjärgse intressi katteks. Seadusjärgne intress on arvestatud vastavalt kas kuni maksejõuetusmenetluse algatamise ja usaldusisiku nimetamiseni, lepingu ülesütlemiseni või põhinõude tasumiseni. Võlgnik on täitnud lepinguid, kuid võlausaldajad ei ole täitnud VTL põhimõtteid. Seoses eeltooduga on nõuete ümberarvestamisega võlgnik tasunud Aktiva Finance Group OÜ-le loovutatud lepingutest, Bondora AS lepingutest, Holm Bank AS lepingust ning TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali lepingust tulenevaid nõudeid võlausaldajatele rohkem kui põhinõude ja seadusliku intressi ulatuses võlausaldajatel õigus saada oli.
4. Kava koostamisel on lähtutud võlgniku sissetulekutest ja elatusmiinimumist. Hetkel kehtestatud miinimumpalga järgi on vastavalt täitemenetluse seadustikule § 132 elatusmiinimum 2025.aastal võlgnikul 1772 eurot. Praeguseid sissetulekuid arvestades jääb võlgnikule keskmiselt igapäevasteks kuludeks 1817,29 eurot (2310 - 492,71 = 1817,29). Võlgniku enda hinnangul on tal reaalselt võimalik tasuda maksimaalselt 500 eurot kuus, kuna lähikuudel võlgniku sissetulek peretoetuse arvelt väheneb. Arvestades praegust üleüldist majandusseisu, jätkuva hinnatõusu prognoose ja võlgniku sissetulekuid, võlgniku kulusid, on kava koostatud 60 kuu peale, mil kuumakseks kõigi ümberkujundatavate nõuete peale tuleb keskmiselt 492,71 eurot. Ümberkujundamiskava ei ole selliselt mõttekas koostada, kus võlgnik ei suuda kogu kava täitmise ajal kava täita. Seetõttu on kava koostamisel arvestatud nii üldise majanduskliimaga kui ka võlgnikust tulenevate aspektidega (sissetulekud, elamiskulud, elatusmiinimum). Arvestades võlgniku koguvõlgnevuse suurust ja sissetulekuid, tasub võlgnik 60 kuu jooksul 85% õiguspärastest põhinõuetest. Kavas on vähendatud kõrvalkulusid kohtulahendiga nõuete puhul 100% ning põhinõudeid kõigi nõuete puhul 15%.
5. Võlgade ümberkujundamisel tuleb võrrelda võlausaldajate huve võlgade ümberkujundamisel ja pankroti korral. Kehtiva seaduse

§ 49

lg 1 kestab kohustustest vabastamise menetlus 3 aastat, kusjuures vastavalt

§ 47

lg 7 ei rakendada pankrotimenetluse ajal

§ 47

lg 36, seega esimesed 6 kuud teostaks pankrotihaldur kinnipidamisi võlgniku sissetulekutest vastavalt Täitemenetluse seadustikule ning u 30 kuud toimuks kohustuste tagasi maksmine võlgniku poolt. Eraisiku pankrotimenetluses pankrotihaldur kinnipidamisi teha ei saa, kuna võlgniku sissetulek on alla tema elatusmiinimumi. Võlgniku poolt tehtavad maksed KVM ajal pärast pankrotimenetluse lõppemist on u summas 600,00 eurot (30*20,00=600,00). Kohustustest vabastamise menetluses tuleb arvestada aga kuludega (usaldusisiku tasu). Kokku saaksid võlausaldajad pankrotimenetluse korral seega u 600 eurot. Kavaga saaksid rahuldatud aga võlausaldajate põhinõuded summas 29 562,85 eurot. Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt tasuks võlgnik 60 kuu jooksul võlausaldajatele 29 562,85 eurot ehk 85% õiguspärastest põhinõuetest. Võlgniku soov on vältida pankrotimenetlust. Võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk on võimaldada võlgnikule oma kohustuste ümberkujundamine, et ületada makseraskused ning vältida pankrotimenetlust. Võlgade ümberkujundamise menetluse peamine eesmärk on anda inimesel uus võimalus. 9. Usaldusisikule esitasid kava kohta tähtaegselt oma seisukoha 6 võlausaldajat. Bigbank AS, B2 Impact ja Revensen OÜ on nõus usaldusisiku poolt koostatud ümberkujundamiskavaga. Aktiva Finance Group OÜ tähtajaliselt avaldusi ega oma seisukohta ei esitanud. Vastuväite kavale esitasid kolm võlausaldajat: 5 Holm Bank AS ei nõustu kavaga ja usaldusisiku seisukohaga, et on rikkunud vastutustundliku laenamise (VTL) põhimõtteid. Võlausaldaja põhjendab VTL järgimist vaid Finantsinspektsiooni kehtestatud juhenditega. Usaldusisiku seisukoht Holm Bank AS vastuväitele: usaldusisik ei nõustu võlausaldajaga, et võlausaldajate huvid on kavaga tagamata. Usaldusisik on seisukohal, et VTL põhimõtte järgimise põhjendamine viidates vaid Finantsinspektsiooni kehtestatud juhendite ei ole asjakohane. Krediidiandjal on kohustus krediidi väljastamisel koguda, kontrollida ja analüüsida andmeid ning hinnata võlgniku krediidivõimet. Krediidivõime hindamisel tuleb analüüsida krediidisaaja tulusid ja kulusid. Ainuke vahend selleks on krediidisaaja pangakonto väljavõte, millelt nähtuvad nii sissetulekud kui kulud ja kohustused. Võlausaldaja on küsinud võlgnikult AS SEB Pank konto väljavõtte, millelt nähtub, et võlgnik teeb makseid ka oma kontode vahel. Sellest saab järeldada, et võlausaldajale oli info kättesaadav, et võlgnikul on veel teisi pangakontosid, mida peab krediidiandja krediidi väljastamisel kontrollima. Holm Bank AS ei ole küsinud teis(t)e konto(de) väljavõtet/väljavõtteid, seega on usaldusisik jõudnud seisukohale, et võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Bondora AS ei nõustu kavaga esitatud viisil. Võlausaldaja on nõus loobuma kõrvalnõuetest, kui põhinõue jääb samaks. Usaldusisiku seisukoht Bondora AS vastuväitele: usaldusisik ei nõustu võlausaldaja vastuväitega. Vastavalt

§ 25lg 1 on võlausaldajal kohustus esitada koos vastuväitega põhjendus ja tõendid.

Võlausaldaja ei ole esitanud usaldusisikule koos vastuväitega tõendeid ega ole oma vastuväidet põhistanud. Sellest tulenevalt leiab usaldusisik, et vastuväide ei vasta seaduses sätestatule ning palub kohtul jätta vastuväide arvestamata. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ei nõustu usaldusisiku hinnanguga VTL põhimõtete rikkumise osas. Võlausaldaja on seisukohal, et kuivõrd TF Bank AB tugines krediidiotsuse tegemisel võlgniku arvelduskontolt nähtuvale teabele, siis ei ole võimalik eitada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist formaalsetel kaalutlustel, kuid on võimalik materiaalsetel kaalutlustel. Võlausaldaja leiab, et vaidlus usaldusisikuga ei põhine võlgnikult pangakonto väljavõtte küsimise ja analüüsimisele, vaid sellele, kas võlausaldaja tegi õiged järeldused. Võlausaldaja on seisukohal, et on jõudnud võlgniku maksevõimet analüüsides õigesti järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline. Usaldusisiku seisukoht TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal vastuväitele: Võlausaldaja esitas usaldusisiku infopäringule vastates vastutustundlikku laenamist tõendavate dokumentidena lepingud, krediitkaardi väljavõtte, maksekorralduse, taotlused, päringud maksehäireregistritesse, kogumispensioni päringu, Maksu- ja Tolliameti päringu. Võlausaldaja ei ole kummagi lepingu osas esitanud usaldusisikule võlgniku pangakonto väljavõtet, millelt saab kontrollida, analüüsida ja hinnata võlgniku kohustusi, väljaminekuid ja maksekäitumist. Sellest tulenevalt jõudis usaldusisik järeldusele, et Holm Bank AS on rikkunud lepingute sõlmimisel VTL põhimõtete järgimist ning usaldusisik arvestas nõuded vastavalt Riigikohtu lahendile 2-2113098 ümber. Usaldusisik ei nõustu võlausaldaja seisukohaga, et võlausaldajate õigustatud huvid ei ole kavaga tagatud. Kava alusel rahuldatakse võlausaldajate õiguspärased nõuded 100% ulatuses lühema perioodi jooksul kui kestab pankrotimenetlus, seega on usaldusisiku hinnangul võlausaldajate õigustatud huvid igati kaitstud. Vastavalt

§ 25lg 1 on võlausaldajal kohustus esitada koos vastuväitega põhjendus ja tõendid.

Võlausaldaja ei ole esitanud usaldusisikule koos vastuväitega tõendeid. Sellest tulenevalt leiab usaldusisik, et vastuväide ei vasta seaduses sätestatule ning palub kohtul jätta vastuväide arvestamata.

1. Usaldusisik on hinnanud võlausaldajate vastuväiteid ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning esitanud 15.05.2025 ümberkujundamiskava koos vastuväidete ja seisukohtadega kohtule kinnitamiseks. 6 KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada ümberkujundamiskava. I Nõuete kindlaksmääramine 12.

§ 25

lg 3 kohaselt otsustab kohus kava kinnitamisel esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja.

1. Võlgnik ja neli võlausaldajat ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Kohus leiab, et nelja võlausaldaja (Aktiva Finance Group OÜ, Bigbank AS, B2 Impact OÜ ja Revensen OÜ) nõuete suurused on võimalik kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule.
2. Holm Bank AS, Bondora AS ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ei nõustu ümberkujundamiskavaga. Kõik kolm võlausaldajat leiavad, et nad ei ole rikkunud VTL põhimõtet ning ei nõustu nõuete suurusega.
3. VÕS § 403⁴ lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust nõutava hoolsusega, mh peab ta arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh tema varalist seisu, regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemat maksekäitumist ja uue võetava kohustuse mõju varasematele kohustuste täitmisele. Krediidiandja on kohustatud vajaliku teabe omandamiseks vajadusel küsima teavet tarbijalt ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja võib lepingu sõlmida üksnes siis, kui pärast vajaliku teabe omandamist ja selle analüüsi leiab, et tarbija on krediidivõimeline ning suudab võetavat kohustust täita (VÕS § 4034 lg 2-4, 6). Riigikohus on põhjalikult 24.11.2023.a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Punktis 17-18 on Riigikohus avaldanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et krediidiandja on kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline ning vajadusel küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 7 - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
4. Kohus leiab, et usaldusisik on analüüsi tulemusena jõudnud õigele järeldusele, et Holm Bank AS, Bondora AS ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Usaldusisik hindas kõiki nõudeid Riigikohtu lahendi nr 2-21-13098 juhiste alusel ja leidis, et võlausaldajad kas ei kontrollinud piisava põhjalikkusega võlgniku krediidivõimet või ei analüüsinud piisava põhjalikkusega kogutud andmeid. Usaldusisik leiab, et võlausaldajad ei ole analüüsi tulemusel veendunud, et võlgnik on olnud krediidivõimeline; võlausaldajad ei ole hinnanud võlgniku sissetulekuid, väljaminekuid ning juba olemasolevaid kohustusi ja täiendavad laenud on kaasa toonud võlgniku makseraskused. Usaldusisik oli õigustatud arvestama võlausaldajate nõuded ümber vastavalt VÕS § 403⁴ lg 7 lausetele 1-
5. 16.
6. Holm Bank AS esimesena väljastatud krediidi puhul on võlausaldaja küsinud võlgnikult AS SEB Pank konto väljavõtte, kust nähtub, et võlgnik kasutab veel ühte omanimelist kontot, mille väljavõtet Holm Bank AS küsinud ei ole. Järgneva kahe krediidi väljastamise korral võlausaldaja võlgniku pangakonto väljavõtteid küsinud ei ole. Võlausaldajal on kohustus kontrollida võlgniku sissetulekuid ja väljaminekuid. Holm Bank AS põhjendab VTL järgimist vaid Finantsinspektsiooni kehtestatud juhenditega. Kohtu hinnangul ei ole toetumine vaid Finantsinspektsiooni juhenditele asjakohane. Krediidiandjal on kohustus krediidi väljastamisel koguda, kontrollida ja analüüsida andmeid ning hinnata võlgniku krediidivõimet. Krediidivõime hindamisel tuleb analüüsida krediidisaaja tulusid ja kulusid. Ainuke vahend selleks on krediidisaaja pangakonto väljavõte, millelt nähtuvad nii sissetulekud kui kulud ja kohustused. Võlausaldajale esitatud AS SEB Pank kontolt nähtub, et võlgnik kasutab veel ühte pangakontot, seega pidi võlausaldajale teada olema, et võlgnik omab veel vähemalt ühte pangakontot, mille väljavõtet oleks pidanud samamoodi küsima. Neil põhjustel leiab kohus, et krediidiandja Holm Bank AS on laenu andes rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna võlgniku krediidivõimelisuse hindamine on olnud ebapiisav ja pangakonto andmetest tehtavad järeldused ebaõiged. Rakenduvad VÕS § 4034 lg 6, lg 7 sätted ehk siis tagasimaksed tuleb uuesti määrata, võlgnikul on kohustus tagasi maksta põhinõue ja VÕS § 94 sätestatud intressimäära alusel arvutatud intressisumma. Usaldusisik on sellise ümberarvestuse teinud (dtl 985 jj). Ümberarvestuse aluseks on olnud võlausaldaja enda poolt esitatud andmed, võlgniku pangakontolt nähtuvad andmed ja Eesti Panga leheküljelt saadud teave seadusjärgse intressimäära kohta. Ümberarvestuse tulemusena jääb Holm Bank AS lepingust nr 00271210179 tulenev nõue kavast välja, kuna võlgnikul on selle nõude tasumisel tekkinud enammakse 6,77 eurot. Holm Bank AS lepingust nr 00271210179 tulenev enammakse summas 6,77 eurot on tasaarvestatud lepingutest nr 52201130018 ja nr 52210120077 tulenevast kokkuleppest. Seega Holm Bank AS lepingute nr 52201130018 ja nr 52210120077 kokkuleppest tulev nõue on summas 3258,10 eurot. Kohus on seisukohal, et tasaarvestus on seaduslik ja põhjendatud. Käesoleval juhul on võlausaldajal Holm Bank AS võlgniku V.D vastu tarbijakrediidilepingutest tulenev põhinõue 8 summas 3264,86 eurot. V.D-l on Holm Bank AS vastu tarbijakrediidilepingust tulenev enammakse 6,76 eurot ehk alusetust rikastumisest tulenev nõue. VÕS § 197 lg 1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 järgi lõppevad tasaarvestuse tulemusena poolte nõuded kattuvas ulatuses. VÕS § 198 järgi tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Usaldusisik on tasaarvestusavalduse esitanud võlausaldajale 29.04.2025 saadetud ümberkujundamiskavas koos sellekohase põhjendusega ja tasaarvestus on toimunud. Seega on Holm Bank AS ümberarvestatud nõue tasaarvestatud samale võlausaldajale tehtud enammaksega. Tasaarvestuse tulemusena on Holm Bank AS nõue 3264,86 – 6,76 = 3258,10 eurot. 16.
7. Bondora AS ei ole usaldusisikule võlgniku konto väljavõtet esitanud, mille põhjal saab kontrollida võlgniku krediidivõimet. Sellest tulenevalt loeb usaldusisik, et võlausaldajad on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ja nõuded on vastavalt Riigikohtu lahendile 2-21-13098 ümberarvestatud. Vastavaid tõendeid ei ole Bondora AS esitanud usalduslikule ka siis, kui usaldusisik andis võlausaldajale

§ 24lg 2 kohaselt tähtaja seisukoha esitamiseks.

Bondora AS on vaid e-kirja teel vastanud, et ei nõustu kavaga ning on nõus loobuma kõrvalnõuetest, kui põhinõue jääb samaks. Tõendamata on asjaolu, et laenu väljastamisel oleks järgitud VTL põhimõtet. Neil põhjustel leiab kohus, et krediidiandja Bondora AS on laenu andes rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna võlgniku krediidivõimelisuse hindamine on olnud ebapiisav. Rakenduvad VÕS § 403 4 lg 6, lg 7 sätted ehk siis tagasimaksed tuleb uuesti määrata, võlgnikul on kohustus tagasi maksta põhinõue ja VÕS § 94 sätestatud intressimäära alusel arvutatud intressisumma. Usaldusisik on sellise ümberarvestuse teinud (dtl 985 jj). Ümberarvestuse aluseks on olnud võlausaldaja enda poolt esitatud andmed, võlgniku pangakontolt nähtuvad andmed ja Eesti Panga leheküljelt saadud teave seadusjärgse intressimäära kohta. Ümberarvestuse tulemusena on võlgnik Bondora AS lepingutest nr 857001, nr 970812, nr 1914933, nr 2223073 ja nr 1015750 nõuet tasunud 21 372,40 eurot rohkem kui põhinõude ja seadusliku intressi ulatuses võlausaldajal õigus saada oli. 16.3.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal on seisukohal, et on järginud VTL põhimõtet, märkides oma seisukohas, et võlausaldaja tugines krediidiotsuse tegemisel võlgniku SEB Pank AS-is arvelduskontolt nähtuvale teabele. Võlausaldaja leiab, et on analüüsi tulemusena jõudnud õigele järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline. Võlausaldaja leiab, et krediidisumma ja sellega kaasnev igakuine osamakse (~102 eurot) oli võlgnikule jõukohane. Pangakonto analüüsi tulemusena leiab võlausaldaja, et vaatlusperioodil oli võlgniku keskmine sissetulek ~1200 eurot. Võlausaldaja möönab, et keskmist mõjutab 09.03.2021 Rahandusministeeriumi poolt võlgnikule kantud 1756 eurot tulumaksu tagastamise eest. Kui asuda seisukohale, et nimetatud laekumist ei tohi sissetulekuna arvestada, siis on võlgniku sissetulekud töötasust keskmiselt 1130 eurot. Samuti leiab võlausaldaja, et on kohane arvestada sissetulekuteks peretoetust ja elatist, sest kui krediidisummat on võimalik kasutada ülalpeetavate huvides, siis on lubatud ka sihtotstarbeliste sotsiaaltoetuste kasutamine finantskohustuste teenindamiseks. Oluline on see, et tagatud oleks võlgnikule ja tema ülalpeetavatele vajalik miinimum. Vaatlusperioodil laekus võlgnikule Sotsiaalkindlustusametilt ~640 eurot kalendrikuus ja M. V. regulaarselt 500 eurot selgitusega „raha lastele isalt“. Võlausaldaja leiab, et lastega seotud kulude kandmiseks on 1140 eurot 9 ning see on piisav. Töötasu alammäär aastal 2021 oli 584 eurot. TMS § 132 lg 2 tõlgendades on võimalik jõuda järeldusele, et kulu ühe ülalpeetava kohta on 1/3 töötasu alammäärast (584 x 0,33 = ~ 193). Võlgnikul on 4 ülalpeetavat, seega ülalpeetavatele tehtavateks kulutusteks tuleb arvestada minimaalselt 772 eurot (193 x 4 = 772). Eelnevast tulenevalt leiab võlausaldaja, et summast 1140 „jääb üle“ veel 368 eurot ehk ülalpeetavate vajadused on tagatud. Arvelduskontolt on tuvastatud, et võlgniku keskmised finantskohustused kalendrikuus olid ~34 eurot. Telefoni teel on võlgnik võlausaldajale täpsustanud, et Ühisraha OÜ-le tuleb tal edaspidi tasuda kalendrikuus 25 eurot, seega finantskohustused olid 59 eurot. TF Bank AB-ga sõlmitav leping nägi ette kuumakse 102 eurot, seega peale lepingu sõlmimist on finantskohustused kokku 161 eurot. Kohustuste/sissetulekute suhtarv on 14,25% ((161 / 1130) x 100)). Eesti Pank leiab, et nt eluasemelaenudel on lubatud suhtarvu piirmäär 50% . Kuivõrd ainult töötasust juhindudes on suhtarv oluliselt alla 50%, siis pole võlausaldaja arvates võimalik leida, et lepingu sõlmimine ei olnud kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõttega. Võlausaldaja on esitanud väljavõtte analüüsiprogrammist, mida on kasutanud krediidivõimelisuse hindamisel (dtl 906-921). Tabelist nähtub, et võlgniku väljaminekud ületavad sisuliselt igal kuul sissetulekuid. Perioodil 02.11.2020 – 30.11.2020 on sissetulekud 2483,32 eurot ja väljaminekud 5177,50 eurot, 01.12.2020 – 31.12.2020 sissetulekud 2958,95 eurot ja väljaminekud 3047,45 eurot, 01.01.2021 - 31.01.2021 sissetulekud 7248,14 eurot ja väljaminekud 7285,16 eurot, 01.02.2021 - 28.02.2021 sissetulekud 2408,95 eurot ja väljaminekud 2580,54 eurot ning 01.03.2021 - 31.03.2021 sissetulekud 4557,60 eurot ja väljaminekud 4543,90 eurot. Terve perioodi vältel on võlgniku sissetulekud 19 656,96 eurot ning väljaminekud 22 634,55 eurot. Samuti on analüüsi realt „Kulud“ näha, et võlgniku esmased kulud ületavad ametlikku sissetulekut (palk, avanss, toetused). Seejuures on arusaamatu, mille alusel on võlausaldaja analüüsis võlgniku kulude hulgas loetud teatud summa vähendatavateks kuludeks. On näha, et võlgnik ei tule oma ametlike sissetulekutega toime, mistõttu on võlgnik laenanud raha nii eraisikutelt kui laenufirmadelt. Kohtu hinnangul ei saa pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel jõuda järeldusele, et võlgnik on maksevõimeline ja suudab tasuda veel igakuiselt lisaks ca 102 eurot laenumakseid. Konto analüüsist nähutvalt on võlgniku kulutused juba niigi suuremad tema sissetulekutest. Kui VÕS § 4034 lg 2 näeb ette, et tarbija krediidivõimelisuse hindamisel tuleb arvesse võtta kõik asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, s.h. regulaarsed sissetulekud, siis ei ole põhjendatud regulaarsete sissetulekutena arvesse võtta lotovõitu (Bingo Loto stuudiomäng) ja tulumaksutagastust. Võlausaldaja möönab oma vastuväites, et võlgniku kulutused majapidamisele on tõesti suured, kuid nende „ohjeldamine on võlgniku enda kontrollida”. Vastutustundliku laenamise järgimisel tuleb andmeid koguda, kontrollida, analüüsida ja hinnata kogumis, mis tähendab, et tuleb hinnata ka võlgniku maksekäitumist üldiselt. Eeldamine, et peale laenuvõtmist muudab võlgnik oma käitumist momentaalselt ja suudab seetõttu võetud kohustust täita, ei ole vastutustundlik käitumine võlausaldaja poolt. Seoses võlausaldaja vastuväitega peretoetuse ja elatise arvestamisel sissetuleku hulka märgib kohus, et ka juhul, kui neid summasid arvestada võlgniku sissetulekuna, siis vastavalt Statistikaameti andmetele oli 2020. aastal vähemalt kolme lapsega leibkonna kulutused ühe leibkonna liikme kohta 336,20 eurot kuus1, seega olid nelja lapse kulud ühes kuus 1344,80 eurot (4 x 336,20) ning seetõttu ei saa väita, et raha jäi üle. 2021.aastal oli vastavalt TMS § 132 lg 2 võlgniku üldine elatusmiinimum 1362,67 eurot, mis on kõrgem kui võlgniku regulaarne sissetulek (ca 1130 eurot), mida saab arvestada krediidiandmisel sissetulekute hulka. Miinimumkuludega majandav isik ei ole 1 LEV12: LASTEGA LEIBKONNA KULUTUSED LEIBKONNALIIKME KOHTA AASTAS LEIBKONNATÜÜBI JÄRGI | Aasta, Näitaja, Kulutuste liik ning Leibkonna tüüp. Statistika andmebaas 10 krediidivõimeline. Toimetulekupiir, arvestuslik elatusmiinimum jm taolised näitajad sisaldavad miinimumvajaduste rahuldamise rahalist maksumust ega sisalda puhvrit võlaõiguslike kohustuste tasumiseks. Neil põhjustel leiab kohus, et krediidiandja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal on laenu andes rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna võlgniku krediidivõimelisuse hindamine on olnud ebapiisav ja pangakonto andmetest tehtavad järeldused ebaõiged. Rakenduvad VÕS § 4034 lg 6, lg 7 sätted ehk siis tagasimaksed tuleb uuesti määrata, võlgnikul on kohustus tagasi maksta põhinõue ja VÕS § 94 sätestatud intressimäära alusel arvutatud intressisumma. Usaldusisik on sellise ümberarvestuse teinud (dtl 985 jj). Ümberarvestuse aluseks on olnud võlausaldaja enda poolt esitatud andmed, võlgniku pangakontolt nähtuvad andmed ja Eesti Panga leheküljelt saadud teave seadusjärgse intressimäära kohta. Võlgnik on saanud laenuraha kätte 3000 eurot, tagasimakseid teinud summas 3189,54 eurot, millest 3158,87 eurot põhinõude katteks ja 30,67 eurot intressi katteks, seega enammakse summas 158,87 eurot ja sellest laenulepingust tuleneva TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali nõude määrab kohus summas 0,00 eurot. 16.4. Aktiva Finance Group OÜ tähtajaliselt avaldusi ega oma seisukohta ei esitanud. Usaldusisik palub määrata kindlaks ja kinnitada Aktiva Finance Group OÜ nõue summas 0 eurot.

§ 25

lg 1 ls 2 kohaselt avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Seega kohus määrab Aktiva Finance Group OÜ nõude suuruseks 0 eurot. Usaldusisik on teostanud ümberarvestuse, mille tulemusena on Aktiva Finance OÜ lepingutest L89016050036, L89016034777, L465489, L465491, KK3513823, KK3513183, KK3408418 tulenev enammakstud nõue summas 2075,84 eurot. 17. Ülaltoodust tulenevalt kinnitab kohus kõikide võlausaldajate nõuete suurused kava järgi (vt resolutsiooni p 1 ja 2). II Ümberkujundamiskava kinnitamine 18. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see tuleb kinnitada. 19.

§ 26

lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.

§ 26

lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus (

§ 26lg 2.

Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud neli pandiga tagamata nõuetega võlausaldajat (57%) ja nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 92%. 20. Kohus on kavaga ja usaldusisiku esitatud selgitustega tutvunud. Kohus ei tuvastanud

§ 27

lg 1 p-s 1-4 sätestatud asjaolusid, mille esinemisel võib kohus jätta ümberkujundamiskava kinnitamata. Kohus leiab, et võlgniku makseraskuste ületamine on kohustuste tähtaja pikendamise, osamaksetena tasumise ja kohustuste vähendamise teel võimalik. Nõuete ümberkujundamisel on koheldud kõiki võlausaldajaid võrdselt ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat halvemini võrreldes teise võlausaldajaga. Võlgniku püsiva maksejõuetuse korral ei oleks kohtu hinnangul võimalik võlausaldajate nõudeid kavas toodud ulatuses rahuldada. Kuivõrd kavaga ette nähtud eeldatav esimese makse tähtaeg 15.06.2025, mis on varasem kava kinnitamisest, muudab kohus kava esimese osamakse tähtaega ja kava täitmise tähtaeg pikeneb 2 kuu võrra. 11 21. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (

§ 35lg 1).

Võlgnikul tuleb esitada usaldusisikule aruanded võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta kohtu määratud tähtajaks. (

§ 35lg 3).

Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (

§ 41lg 2 p 6).

Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (

§ 35lg 4).

22.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (

§ 54lg 3 ja 4).

1. Usaldusisik on esitanud kohtule tasutaotluse, paludes määrata tasuks 14 tunni töö eest 1540 eurot (110 €/h). Tasu kanda Avitase OÜ arveldusarvele EE
2. Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus on vastavuses usaldusisiku töö panusega ja kooskõlas

§ 54lõikes 5 sätestatud tasu suurusega.

Kohus määrab usaldusisikule tasu summas 1540 eurot, millest 1500 kuulub tasumisele võlgniku poolt kohtu deposiidikontole ettemaksuna tasutud vahendite arvelt OÜ Avitase kasuks ja 40 eurot jääb võlgniku kanda. 24.

§ 8lg 3 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda.

Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. 25.

§ 28

lg 2 sätestab, et määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta on esitanud sellele eelnevalt vastuväite. /allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk kohtunik 12