KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3.märtsil 2025 Jõhvis Kriminaalasja number 1-24-4293 (24259050277) Kohtunik Inna Kirsipuu, rahvakohtunikud Kersti Jääge

§ 184

lg 2 p 1, 2, § 418 lg 1, § 4231, § 3314, § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi; Stanislav Noroki süüdistuses

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi; Jüri Bogensi (end.

Mägi) süüdistuses

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi; Irina Gordeeva süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi, üldmenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Paul Pikma Süüdistatav Romek Niggulis, isikukood 38109155212, xxx kodakondsus, xxx, xxx, elukoht xxx, viibimiskoht Viru Vangla (Ülesõidu 1, Jõhvi), varem kriminaalkorras karistatud, viimati 20.01.2020 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8, § 422 lg 1, § 4231 järgi

§ 64

lg 1 alusel 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangisutusega.

§ 65

lg 2, § 73 lg 4 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 01.03.2018 otsusega mõistetud karisuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 4 aastat ja 9 kuud vangistust. Karistus kantud 15.05.2023; - 19.12.2024 Harju Maakohtu otsusega

4231, § 424 lg 2 järgi

§ 63

lg 1 alusel 1 aasta vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 14.10.2024, 20.10.2024 – 21.10.2024, kokku 3 päeva, karistusaja hulka ning kandmisele kuuluva karistuse suuruseks loeti 11 kuud ja 27 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 25.10.2024 Tõkend – vahistamine (käesolevas kriminaalasjas) – 09.04.2024 – 09.08.2024 (4 kuud) 1 / 43 Kaitsja Süüdistatav Kaitsja Süüdistatav Oli kahtlustatavana kinni peetud 16.02.2024 (1 päev) vandeadvokaat Sven Sillar (määratud korras) Deniss Matvejev (asenduskaitsja, määratud korras) Stanislav Norok, isikukood 38611192244, xxx kodakondsus, xxx, elukoht xxx, xxx, varem kriminaalkorras karistatud, viimati - 23.01.2020 Viru Maakohtu otsusega

§ 329järgi 2 kuu pikkuse vangistusega.

Karistust suurendati Harju Maakohtu 22.05.2018 otsusega mõistetud ärakandmata 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse võrra, millest arvati maja ära kantud 3 kuud ja 11 päeva vangistust ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud ja 19 päeva vangistust. Karistus kantud 11.04.2022; - 22.11.2024 Viru Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9, § 4231 järgi

§ 64

lg 1 alusel 2 aasta vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja kandmisele kuuluva karistuse suuruseks loeti 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 74

lg 2 alusel määrati mõistetud karistusest koheselt ärakandmisele 7 kuud ja 29 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 28.04.2024. 1 Ülejäänud osa, s.o 1 aasta ja 4 kuud vangistust jäeti

§ 74

lg 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta ja 3 kuu pikkuse katseajaga. Koheselt ärakandmisele kuulunud karistus täidetud 27.12.

1. Kohaldatud elektrooniline järelevalve 3 kuuks, alares 07.01.
2. Tõkendit ei kohaldatud vandeadvokaat Margus Viira (määratud korras) Jüri Bogens (end. Mägi), isikukood 38412250364, xxx kodakondsus, xxx, elukoht xxx, töökoht xxx, varem kriminaalkorras karistatud, viimati - 02.05.2023 Harju Maakohtu otsusega

§ 184

lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 7, 8, 9, § 263 lg 1 p 1, § 4231, § 424 lg 1 järgi

§ 64

lg 1 alusel 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel loeti ärakandmata liitkaristuseks 4 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1-3 alusel määrati mõistetud karistusest kohesele ärakandmisele 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Ülejäänud osa liitkaristusest, s.o 3 aastat ja 8 kuud vangistust, jäeti täitmisele pööramata 4 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga ja kohustusega alluda

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 21 4 sätestatud kontrollnõuetele ja lisakohustustele. Katseaja algus 02.05.2023. Tõkendit käesolevas kriminaalasjas ei kohaldatud Oli kahtlustatavana kinni peetud 08.04.2024 – 10.04.2024 (3 päeva) Vahistatud alates 30.10.2024 kriminaalasjas nr 1-245765

§ 202

lg 2 p 2 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti

§ 74

lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta pikkuse katseajaga, kohustusega alluda

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõuetele.

Katseaja algus 02.02.2023. Tõkendit ei kohaldatud vandeadvokaat Gregori Palm (lepinguline kaitsja) Kaitsja Kohtuistungi toimumise aeg 24.09.2024 (eelistung), 25.11.2024, 26.11-27.11.2024, 03.02.2025, 07.02.2025, 17.02.2025, 21.02.2025 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 309 lg 2, 3, § 310 lg 1, § 311, § 312, § 314, § 315, § 318 lg 1, § 319 lg 1, 2, kohus O T S U S T A S: Romek Niggulis süüdi tunnistada

§ 418lg 1 järgi.

Mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Romek Niggulis

§ 184

lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses 05.09.2023 narkoaine käitlemise episoodis õigeks mõista tema teos kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Romek Niggulis süüdi tunnistada

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi.

Mõista karistuseks 5 (viis) aastat vangistust. Romek Niggulis süüdi tunnistada

§ 183lg 2 p 2 järgi (06.04.2024 episood).

Mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Romek Niggulis süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi.

Mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Romek Niggulis süüdi tunnistada

§ 331-4 järgi.

Mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Romek Niggulis süüdi tunnistada

§ 423-1 järgi.

Mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, raskeima karistuse suurendamise teel, mõista Romek Niggulisele kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 6 (kuus) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel, kohtuotsuste kogumi eest, lugeda Viru Maakohtu 19.12.2024 kohtuotsusega mõistetud karistus, s. o. 11 kuud 27 päeva vangistust, kaetuks raskeima, s.o käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusega, ning mõista liitkaristuseks 6 (kuus) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Arvata eelmise, s.o 19.12.2024 kohtuotsuse järgi ärakantud karistuse osa, mis on alates 25.10.2024 kuni 02.03.2025 kokku 4 kuud 6 päeva vangistust, liitkaristusest maha. 3 / 43 Kandmisele kuulub 6 (kuus) aastat 1 (üks) kuu 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust.

§ 68

alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg, 16.01.2024 ja 09.04.2024 kuni 09.08.2024, kokku 4 kuud 1 päev, karistusaja hulka. Kandmisele kuulub liitkaristus 5 (viis) aastat 9 (üheksa) kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus alates 03. märtsist 2025. Stanislav Norok süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi.

Mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 65

lg 1 alusel lugeda käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus 1 aasta vangistust kaetuks raskeima, Viru Maakohtu 22.11.2024 kohtuotsusega mõistetud karistusega, mis on 2 aastat vangistust, ning mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest 2 (kaks) aastat vangistust. Arvata liitkaristusest Viru Maakohtu 22.11.2024 kohtuotsuse alusel osaliselt ärakantud karistuse osa, mis on 8 kuud vangistust, maha. Kandmisele kuulub 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 alusel jätta karistus 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust Stanislav Norok suhtes tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab katseajaks kooskõlas

§ 75

lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 74lg 3 alusel määrata katseajaks 2 (kaks) aastat ja 3 (kolm) kuud.

Karistusseadustiku § 75 lg 1 p 1 – 6 alusel on Stanislav Norok käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama alalises elukohas xxx ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Stanislav kriminaalhooldusosakonna järelevalve alla. Norokit juhataja katseajal alluma poolt määratud Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusametniku Katseaja algus on alates Viru Maakohtu 22.11.2024 kohtuotsusega määratud ajast ehk 22.11.2024. Viru Maakohtu 22.11.2024 kohtuotsusega määratud elektrooniline järelevalve 3 kuuks kuulub täitmisele 22.11.2024 kohtuotsusega määratud tähtajal ja korras. 4 / 43 Jüri Bogens talle esitatud süüdistuses

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi õigeks mõista tema osavõtu tõendamatuse tõttu.

Irina Gordeeva talle esitatud süüdistuses

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi õigeks mõista tema osavõtu tõendamatuse tõttu.

TSIVIILHAGI Võlaõigusseaduse § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Stanislav Norokilt tsiviilhagi katteks OÜ XXX (registrikood xxx, asukoht xxx, a/a nr.xxx Swedbank AS) kasuks 11903,46 (üksteist tuhat üheksasada kolm eurot nelikümmend senti) eurot. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 3, 181 alusel jätta riigi kanda menetluskulud: 840 eurot DNA ekspertiis nr 23E-GE0813, 52 eurot joobeseisundi tuvastamise kulu, 420 eurot DNA ekspertiis nr 23E-GE0863, 134 eurot narkoaine ekspertiis 23E-AN1353, 210 eurot DNA ekspertiis 24E-GE00215-01, 134 eurot narkootilise aine ekspertiis 24E-AN00276-01, 134 eurot narkootilise aine ekspertiisiakt 24E-AN00285-01, 1770 eurot DNA ekspertiis 24E-GE00430-01, 1680 eurot DNA ekspertiis 23E-GE1064, 210 eurot DNA ekspertiis 24E-GE00188-01 Välja mõista Romek Nigguliselt menetluskulud: 1570,86 eurot kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud riigi õigusabi eest, 1000 eurot kohtulikul arutamisel osutatud riigi õigusabi eest, 336 eurot tulirelva ekspertiis nr 23E-TB0075, 402 eurot narkootilise aine ekspertiis nr 23E-AN1288, 1050 eurot DNA ekspertiis 24E-GE00215-01, 402 eurot narkootilise aine ekspertiis 24E-AN00276-01, 150 eurot narkootilise aine ekspertiis nr 24E-AN00038-01, 80 eurot narkootiliste ja psühhotroopsete ainete koguse hindamise ekspertiis nr 24EAON00010-01, 60 eurot narkootilise aine ekspertiis nr 24E-AN00120-01, 56 eurot joobeseisundi tuvastamine kulu, 500 eurot sundraha (vähendatud summa). Menetluskulu summa kokku 5606,86 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude summa, kokku 5606 (viis tuhat kuussada kuus) eurot ja 86 senti, tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul. Romek Niggulisel tasuda menetluskulud Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB Pank – EE351010052031000004 Swedbank – EE522200221013264447 Luminor Bank – EE401700017002872300 LHV Pank – EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700006092 ning selgitus „Romek Niggulis 1-24-4293 kriminaalmenetluse kulud“. 5 / 43 Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Romek Niggulise riigi õigusabi menetluskulud: kaitsjatasu summas 3486,68 eurot - jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Välja mõista Stanislav Norokilt menetluskulud: 570,96 eurot kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi eest, 1000 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 330 eurot tasu DNA ekspertiisi eest, 24E-GE00430-01. Kokku menetluskulude summa 1900,96 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude summa, kokku 1900 (üks tuhat üheksasada) eurot ja 96 senti, tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Stanislav Norokil tasuda menetluskulud Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB Pank – EE351010052031000004 Swedbank – EE522200221013264447 Luminor Bank – EE401700017002872300 LHV Pank – EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700006128 ning selgitus „Stanislav Norok 1-24-4293 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Stanislav Norokile riigi õigusabi osutamisega seoses tekkinud menetluskulud: kaitsjatasu summas 1845,04 eurot - jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Jüri Bogensi kohtueelses menetluses ja kohtulikul arutamisel tekkinid menetluskulu kaitsjatasu kogusummas 3096,36 eurot - jätta riigi kanda KrMS § 181 alusel. Irina Gordeeva kohtueelses menetluses ja kohtulikul arutamisel tekkinud menetluskulu kaitsjatasu osutatud riigi õigusabi eest kogusummas 846,68 eurot – jätta riigi kanda KrMS § 181 alusel. KrMS § 175 lg 1 p 1, § 181, § 189 alusel hüvitada süüdistatav Irina Gordeevale, isikukood 47908120224, tema valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu summas 8453 (kaheksa tuhat nelisada viiskümmend kolm) eurot ja 55 senti Eesti Vabariigi eelarvest. ASITÕENDID Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite hoidlas asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 24ATH28960 alusel hoiul olev mobiiltelefon CAT B30 s/n XXX, IMEI1: xxx, IMEI2: xxx, ZEN sim kaart nr xxx – anda riigi omandisse KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel kohtuotsuse jõustumisel. 6 / 43 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis hoiul olevad ekspertiisidest järele jäänud narkootilised ained amfetamiin, MDMA, metonitaseen, protonitaseen, mis on jäetud NPALS alusel EKEI keemiaosakonda - jätta ekspertiisiasutusele NPALS § 7 lg 3 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas hoiul asuvad digitaalsete andmekandjate koopiafailid ja jäädvustatud fotod – hävitada ehk kustutada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. 18.09.2023 hoiule võtmise akti nr 23ATH26114 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuris hoiul olevad Blow P29 - konfiskeerida

§ 421

ja 83 lg 4 alusel kui süüteo toimepanemise vahetu objekt, mille omamiseks puudus R. Niggulisel vajalik luba. Tagastada R. Niggulisele kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel: 18.09.2023 hoiule võtmise akti nr 23ATH26114 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuris hoiul olevad 7 tk paukpadrunit. 22.02.2024 üleandmise-vastuvõtmise akt 24ATH28512 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuris hoiul olevad esemed- müts, torusall, näomask, sõrmikud, - 23 tk süstalt, - taskulamp, pealamp, juhe, Zippo vedelik, akupank, e-sigaret, 3 tabletti, - minigrippkotid, - digikaal, - 6 tk mõõdulusikat, kauss, sooda pakend, 2 tk süstalt, 2 tk nõela, - seljakott. 08.05.2024 akti nr 24ATH29832 alusel Ida prefektuuris hoiul olevad esemed: - kaks mobiiltelefoni Samsung, - 62 süstalt ja 2 minigrippkotti, - 37 minigrippkotti - digikaal - autokaitsmed, kruvikeeraja, näpitsad 22.05.2024 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt 24ATH30000 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri hoiul olevad esemed: - digitaalne kaal, sõrgkang, mask, musta värvi töökindad, punast värvi töökindad. 10.06.2024 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt 24ATH30280 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri hoiul olevad - mobiiltelefon HUAWEI ALE L21, IMEI 1: xxx. IMEI2:xxx. SIM kaardiga 56126290 - tahvelarvuti LENOVO TB-xxx koos SIM kaardiga xxx. Hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel: 22.02.2024 üleandmise-vastuvõtmise akt 24ATH28512 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuris hoiul olevad esemed: - 3 tk kasutatud süstalt. 08.05.2024 akti nr 24ATH29832 alusel Ida prefektuuris hoiul olevad esemed: Muud esemed: -tühjad pakendid ja süstal, -tühi pakend, -1 pakend, - mobiiltelefoni kasutusjuhend, kilekott, teelusikas ja plastkork. 22.05.2024 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt 24ATH30000 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri hoiul olevad esemed: 7 / 43 -värvipihusti balloon, puuteproovid. 15.12.2023 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt 23ATH27561 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri hoiul olevad esemed: - suitsukonid 2 tk. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 10.03.

1. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 03.03.
2. Kohtuotsus jõustub 30-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 03.04.2025, seda juhul, kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Süüdistus Romek Niggulis grupis koos I Giga (menetlus xxx eraldi) ebaseaduslikult käitles narkootiliseid aineid protonitaseeni, metonitaseeni suures koguses. I G pakkus
3. detsembris täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 10.12.2023, Romek Niggulisele sõita Lätti, et omandada suures koguses narkootilisi aineid. Romek Niggulis, olles teadlik, et sõidu eesmärgiks on narkootiliste ainete vedu, nõustus sellega. Romek Niggulis leidis narkootiliste ainete veoks R Mi sõiduauto Xxx XXX registreerimismärgiga xxx. Eelneval kokkuleppel sõitsid Romek Niggulis ja I G 10.12.2023 Ida-Virumaalt KohtlaJärvelt Lätti Vabariiki sõiduautoga Xxx XXX reg märk xxx. Romek Niggulis oli roolis. Läti Vabariigis Riia linnas Xxx eeslinnas, täpselt tuvastamata kohas, võtsid Romek Niggulis ja I G peidikust vaakumpakendi protonitaseeni ja metonitaseeni sisaldava narkootilise ainega ning tõid selle üheskoos sõidukis Ida-Virumaale I Gi elukohta xxx. I G kaalus ja pakendas Lätist toodud narkootilise aine minigripp kilekottidesse, vähemalt 40 grammi ainet igasse minigripp kilekotti. Kokku pakendas I G Lätist toodud protonitaseeni ja metonitaseeni sisaldava narkootilise aine vähemalt üheteistkümnesse minigripp kilekotti. Ühe minigripi narkootilise ainega jättis I G enda korterisse xxx, mis 17.01.2024 läbiotsimisel ära võeti. Ekspertiisiakti nr 24E-AN00120-01 kohaselt ühes mingripis oli narkootiline aine protonitaseen/metonitaseen massiga 37,50 g. G viis ja hoidis ülejäänut kümme minigrippi narkootilise ainega enda kasutuses olevas Kohtla-Järve xxx garaažiühistus xxx garaažiboksis nr xxx kuni see 03.01.
4. läbiotsimisel ära võeti. Ekspertiisiakti nr 24E-AN00038-01 kohaselt narkootiline aine protonitaseen/metonitaseen massiga 397,06 g. Peale selle Romek Niggulis käitles narkootilist ainet amfetamiini kokku suures koguses: 23.08.2021 Kohtla-Järvel xxx ja xxx vahel kandis kaasas õlakotist 10 minigrippkotti, milles kokku puhast amfetamiini 2,04 grammi. 05.09.2023 Kohtla-Järvel xxx tema juhitud sõiduki pagasiruumist oli amfetamiin kogumassiga 0,38 gramm (aine % sisaldus ei määratud aine vähesuse tõttu). 8 / 43 16.02.2024 tema juhitud sõidukis tagaistmel oli seljakott, milles nätsupurgis minigrippkotikesed, milles puhast amfetamiini kokku 1,9 grammi ning süstal, milles vedelik sisaldas amfetamiini 0,64 grammi. Peale selle Romek Niggulis Kiviõlis 2024 aprillis (kuni 06.04.2024) omandas väikses koguses kahes pakendis amfetamiini, mis hoidis enda juures ja andis edasi 06.04.2024 xxx juures N Lle. Romek Niggulis käitles tulirelva ja padruneid ebaseaduslikult. 23.08.2023 Kohtla-Järvel xxx ja xxx vahel politsei poolt turvakontrolli käigus leiti Niggulise taskust püstolitaoline ese, millel ümbertegemise tunnused. Ekspertiisiakti nr 23E-TB0075 kohaselt hoiatus- ja signaalpüstol Blow P29 kaliiber 9 mm P.A.K. on laskekõlbulik ümberehitatud tulirelv pihtamislaenguga laskmiseks. Padrun kuulub tulirelva laskemoona hulka ja on ette nähtud laskmiseks omavalmistatud või ümberehitatud tulirelvadest, sh nimetatud püstolist. Niggulisel puudusid relvaseaduses nõutud load relva ja padruni käitlemiseks. Romek Niggulisele kohaldati Viru Maakohtu 28.03.2023 kohtumäärusega nr 1-18-9683 karistusjärgset käitumiskontrolli erinevate kohustuste ja nõuetega. Niggulis rikkus korduvalt nõudeid ja kohustusi. Vaatamata keelule omas ja tarvitas narkootilisi või psühhotroopseid aineid neljal korral; jättis ilmumata kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele kahel korral; jättis küsimata ja saamata kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks, kui lahkus Eestist Poola. Romek Niggulis, kel ei ole juhtimisõigust, juhtis mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta 05.09.2023 Kohtla-Järvel xxx juures, 21.12.2023 KohtlaJärvel xxx juures, 03.01.2024 Kohtla-Järvel xxx juures, 16.02.2024 Tallinn-Narva mnt
5. kilomeetril, 10.12.2023 Kohtla-Järvelt Läti Vabariiki Riiga ja tagasi. Kõikidel kordadel kasutas tuttavate sõidukeid. Romek Niggulis, Stanislav Noroki ja Jüri Mägi 06.04.2024 kella 02 ja 04 vahel sõitsid Mägi sõidukiga Lääne-Virumaale, kus tungisid xxx vallas xxx garaaži ja võtsid sealt T Iile ja R Aule kuuluvad esemed, põhiliselt tööriistad. Kahju Iile 8506.16 eurot ja Aule 8967.85 eurot. Varastatud asjad viisid autoga Mägi elukohta ja garaaži Kiviõlis, kus need suuremas osas läbiotsimisel leiti ja kannatanutele tagastati. Stanislav Norok ja Irina Gordeeva ajavahemikul 25-27.10.2023 sõitsid laenatud autoga Lääne-Virusse xxx hoones lõhkusid ukseluku, sisenesid hoonesse ja võtsid osaühingu XXX erinevaid tööriistu, voolikuid ja õli summas 11883,30 eurot. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

§ 418lg 1, tulirelva käitlemine, süüdistatav R.

Niggulis Süüdistatav ei vaidlusta, et 23.08.2025 avastati tema juurest ja võeti ära musta värvi püstol. Ta hankis relva samal päeval, elukohas ta seda ei hoidnud, sest ta ei jõudnudki koju politsei sekkumise tõttu. Relva ei ole ta ümber ehitanud. Ta tunnistab, et ta tegi laske relvast paukpadrunitest. Metallist kuul oli seal salves koos tulirelvaga. Ta tunnistab süüd. Sellises süüdistuses on süüdistatava ütlused kinnitatud muude tõenditega. Tulirelva lubasid tal ei olnud. 9 / 43 Tunnistaja P. Ri kohtuistungil avaldatud kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtu, k 2 lk 2-3, et 23.08.2023 Kohtla-Järvel xxx ja xxx juures oli Romek Niggulisele tehtud turvakontroll ja selle käigus avastati musta värvi püstol. Isiku selgitusel on tegemist stardipüstoliga. Tunnistaja andis välja uurijale musta püstoli BLOW P29 xxx-xxx cal 9 mm ja meeste õlakoti. Püstol on vaaledud asitõendi vaatlusprotokolliga, k 2 lk 15-27, fotod. Vaatlusel on märgitud, et püstoli raud padruni pesast kuni suudmeni läbiv, vastav foto nr 15, lk 24. Salves on üks padrun, kesta see on metallist kuul, fotod 17-18, lk 25. Tulirelva ekspertiisi aktist k 2 lk 28-34, nähtub, et BLOW P29 cal. 9 mm nr xxx on ümberehitatud tulirelvade hulka kuuluv püstol. Ümberehitamine seisneb relvaraua õõnest püsiva tõkise eemaldamises ja püssirohugaaside väljutamiseks mõeldud ava sulgemises. Teisisõnu relvaraud on läbiv. Püstol on laskekõlblik. Üks padrun cal. 9 mm kuulub tulerelva laskemoona hulka, laskekõlblik ja võib olla tulistatav ka ümberehitatud tulirelvadest, milleks võib olla püstol BLOW P29 nr xxx. 7 paukpadrunit ei ole laskemoon. RelvS § 1-1 sätestab:

§ 418

lg 1 karistatav, kuna vastutus on ette nähtud üksnes tulirelva ebaseadusliku käitlemise ees, mille hulka relva kasutamine ei kuulu. RelvS § 45, relva ja laskemoona hoidmise üldnõuded, näeb ette:

§ 418

näeb ette vastutuse ka laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest, välja arvatud kui tegemist on ebaolulise laskemoona kogusega. Tulirelva salves oli avastatud üks laskekõlblik padrun, mis on tulirelva laskemoon. Üht padrunit ei saa mingilgi juhul lugeva oluliseks koguseks. 7 paukpadrunit, mis isiku juures olid avastatud, ei ole vastavalt tulirelva ekspertiisile tulirelva laskemoon, seega jätab kohus 7 paukpadrunit süüdistusest välja. Nimetatud tõenditega on usaldusväärselt tuvastatud, et 23.08.2023 Ida-Virumaal R. Niggulis käitles tulirelva ebaseaduslikult, nimelt soetas ning kandis kaasas ümberehitatud püstolit BLOW P29 xxx-xxx cal 9 mm, mis on tulirelv. Isikul puudus RelvS § 32 mõttes kohustuslik relvasoetamisluba, samuti RelvS § 34 mõttes kohustuslik relvaluba. Seega objektiivne pilt on tuvastatud. Subjektiivsest poolest leiab kohus, et soetamas, kandmas ja tegemas laske laskekõlblikku relv, millel olid ümberehitamise tunnused ( relvaraud on tehtud läbivaks ja eemaldatud on relvaraua püsiv tõkis ja suletud ava püssirohugaaside väljutamiseks), teadis isik 10 / 43 süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ( et ta käitleb tulirelva soetades ja kandes kaasas) ja möönis seda, kuna enne relva äravõtmist politsei poolt jõudis ta sooritada laske. Isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud käitlemine.

§ 418

lg 1 järgi - tulirelva ebaseaduslik Kohus ei ole tuvastanud teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid, samuti puuduvad isiku süüd välistavad asjaolud. Narkootiliste ainete käitlemine

§ 184lg 2 p 1 ja 2, süüdistatav R.

Niggulis 23.08.2023 episood Süüdistatav R. Niggulist tunnistas end käesolevas episoodis süüdi ja selgitas, et kõik süüdistuses näidanud faktilised asjaolud on õiged. Süüdistatava poolt teo toimepanemist kinnitavad ka tõendid: K 2 lk 2-3 tunnistaja P. Ri ütlustest nähtub, et 23.08.2023 turvakontrolli käigus tunnistas R. Niggulis, et tema õlakotis on narkootiline aine amfetamiin umbes 1,5 grammi enda tarbeks, õlakoti kontrollimisel avastati minigrippkotikesi. Isikule tehtud narkotest oli positiivne (met)amfetamiini peale. Õlakott on edastatud uurijale ülekuulamisel, protokollis on märge p

1. K 2 lk 5-6 vaatlusprotokollist nähtub, õlakotis on süstal vedelikuga ja kokku 10 minigrippkotikest valget värvi pulbriga, 8 kotikest ainega suuremast grippkotikesest foto 6 lk 10 pakend 4; õlakoti teisest taskust 2 väiksemat minigrippkotikest valget värvi pulbriga foto 7 lk 10 pakend
2. K 2 lk 35, eksperdiarvamusest nähtub, et süstlast leitud vedelik on amfetamiini sisalduv aine, milles on 0,12 g puhast amfetamiini, pakend 4, 8 minigrippkotikest ainega, mis sisaldab amfetamiini, puhast ainet on 1,54 g ja pakend 5 , aine sisaldab puhast amfetamiini 0,38 g, kokku 2,04 g puhast amfetamiini. K 1 lk 167 ekspertiisiakt, mille kohaselt keskmiselt kümnele isikule piisab joobe tekitamiseks 1,3 g amfetamiini. Aine suureks koguseks loetakse aine kogus,, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele isikule ( NPALS § 3-1 lg 3). Narkoaine käitlemiseks loetakse ka aine valdamine( NPALS § 2 p 3 ) ning narkoainete käitlemine on seadusega keelatud, välja arvatud teatud eranditel ( NPALS § 3 lg
3. Amfetamiin on kantud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja kui narkootiline aine. Süüdistatava omaksvõtu ja ülalnäidatud tõenditega on tuvastatud, et 23.08.2021 KohtlaJärvel xxx ja xxx majade vahel valdas ja hoidis süüdistatav ebaseaduslikult narkootiliste ainete I nimekirja kantud puhast amfetamiini kaaluga 2,04 g ehk suures koguses. Vastavalt esitatud süüdistusele, kuritegu on alanud 23.08.2025 narkoaine valdamisse sattumisega ja oli lõpule viidud samal päeval, kui aine on isikult politsei poolt avastatud ja äravõetud. Subjektiivsest küljest on isi teo toime pannud otsese tahtlusega

§ 16

lg 3 mõttes, sest ta teadis, et valdab keelatud ainet, amfetamiini, ja tahtiski seda. Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et ta tarvitab narkootilisi aineid juba pikema aja kestel ja 23.08.2023 avastatud kogus oligi tal enda tarbeks hangitud. 11 / 43 Isiku teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. 05.09.2023 episood K 2 lk 46-49 tunnistaja V ütlustest nähtub, et 05.09.2023 Kohtla-Järvel Estonia pst-l oli peatatud sõiduauto, milles oli juht Romek Niggulist, kes tunnistas, et mõni aeg tagasi on tarvitanud narkootilist ainet amfetamiini. Pagasiruumist avastati 1 minigrippkotikene valvet värvi pulbriga. Isikul esinesid tunnused, et isik võib olla ainet tarvitanud. P 5 ülekuulamisprotokollist, tunnistaja annab uurijale minigrippkotikese. K 2 lk 50, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtud, et 05.092023 tehtud kontroll näitas positiivset tulemus muuhulgas amfetamiini peale. K 2 lk 51 05.09.2023 vallasasja läbivaatuse protokollist nähtub, et sõiduki pagasiruumist on avastatud 1 minigrippkotike pulbrilise ainega. K 2 lk 52, EKEI teostatud ekspertiis, mille kohaselt isiku bioloogilisest vedelikust tuvastati kokaiin, amfetamiin. K 2 lk 58 narkootilise aine ekspertiisiaktist nähtub, et esitatud aine kaaluga 0,38 g on amfetamiin, kuid puhta aine protsent ega sisaldus grammides ei ole määratud. Igal juhul kogus ei ületa suure koguse piirmäära. Süüdistatav ega muud menetlusosalised ei vaidlusta faktilisi asjaolusid. Nimetatud tõenditega on tuvastatud, et 05.09.2023 Kohtla-Järvel xxx Romek Niggulis hoidis ja valdas sõiduki pagasiruumis olevat amfetamiini ainet kogumassiga 0,38 grammi ( puhta aine sisaldus ei ole tuvastatud). Tegemist on narkootilise aine amfetamiini väikese kogusega. Väikeses koguses narkootilise aine käitlemise eest on vastutus ette nähtud

§ 183

alusel, mille koosseisu obligatoorne tunnus on aine käitlemine edasiandmise eesmärgil. Kohtuliku arutamise käigus ei olnud tuvastatud, et R. Niggulis oleks 0,38 g amfetamiini hoidnud 05.09.2023 selle edasiandmise eesmärgil. Vastavasisulised tõendid puuduvad. 05.09.2023 narkoaine käitlemise episoodis kuulub isik õigeksmõistmisele tema teos kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Detsember 2023 narkoaine käitlemise episood, Romek Niggulis teise isikuga grupis Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav R. Niggulis tunnistas end selles narkoaine käitlemise episoodis süüdi ja selgitas, et tõepoolest, Giga oli tal kokkulepe, et nad sõidavad koos Riiga, seal on kätte saada narkoaine kogus ja Niggulis võib saada enda tarbeks mingi kogus ainest, süüdistatava arvates amfetamiini. Ta oli roolis 10.12.2023 reisi kestel. G jälgis marsruuti telefonilt. Riias ääremaal peatudes, käis G kuskil ja tuli tagasi pakiga kilekotis. Hakkasid tagasi sõitma Eestisse. Tanklas, Gi palvel, pani ta paki kilekotti pagasiruumi. Eestisse saabumisel ta sai teada, et tegemist on hoopis muu aine mitte amfetamiiniga. Gi korteris aitas ta ainet jagada ja pakendada eraldi väiksemate pakenditesse. Kohus lähtub sellest, et süüdistatavale on ette heidetud grupilises tegevuses konkreetsed osateod – kokkuleppe tegemine narkoaine veoks, auto juhtimine 10.12.2023 suunaga Riia narkoaine hoiukohta ja narkoaine vedamine Lätist Eestisse. Isikule veel esitatud süüdistusena, et nad koos Giga võtsid Riias peidikust narkoaine – seda isik kinnitanud ei ole ja avaldas kohtuistungil, et tema ise oli auto juures, kuskil ääremaal käis G üksi ja tõi pakendi, milles pidi olema narkoaine. Kohtul ei ole alust 12 / 43 kahelda süüdistatava ütlustest. Tema ütlused ei ole millegagi ümber lükatud vaid vastupidi, on leidnud kinnitust teiste tõendite kogumiga. Nimelt. K 1 lk 217-223 I. Gi kahtlustatavana ülekuulamisprotokoll, millest nähtub, et ta annab R. Niggulise ütlustega sisuliselt kattuvad ütlusi selle kohta, kuidas lepiti kokku, et sõidavad Riiga narkoaine saamiseks ja kuidas toimetati aine Eestisse ja kuidas G hoidis ainet korteris ja garaažis. Lahknevus ütlustes seisneb selles, et Niggulise ütluste kohaselt, ta ei käinud peidikust narkoaine paki võtmas, G tegi seda üksi, G aga väidab, et käidi peidiku juures kahekesi; samuti Niggulis tunnistab, et ta osales Gi korteris aine pakendamises, G väitis, et pakendas üksi oma korteris. Kohus märgib, et süüdistatav Niggulise ja kahtlustatav Gi ütluste erinevus ei ole tegelikult kuriteo koosseisu tuvastamise seisukohalt oluline. Seda lahknevust teiste tõenditega kõrvaldada ei ole võimalik. Samas, ei ole ükski menetlusosaline taotlenud I. Gi ülekuulamist kohtuistungil ristküsitluses, et sellist lahknevust kontrollida ja kõrvaldada. Igal juhul, kohus märgib, et Niggulise poolt aine pakendamine Gi korteris ei ole talle süüdistuses faktilise asjaoluna esitatud. Aine võtmine peidikust Lätis Riia piirkonnas on süüdistuses Niggulisele esitatud. Süüdistatav seda eitab. Kohus ei saa tugineda kohtulahendi tegemisel üksnes või valdavas ulatuses isiku ütlustele, keda ei saanud osalised istungil küsitleda ( KrMS § 15 lg 3). Niggulise osalemine aine võtmises (peidikust Riias ) on kinnitatud üksnes Gi ütlustega kohtueelsel uurimisel, ja isik ei olnud kohtuistungil ristküsitletud. Seega, tugineb kohus selle faktilise asjaolu tuvastamise süüdistatav Niggulise ütlustele. K 1 lk 197—200, vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud Gi mobiiltelefoni sisu, Telegram platvormil on G teatanud teisele isikule 10.12.2023, et „ma jõuan Riiga siis vaatame“. K 1 lk 203-208, vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud Gi mobiiltelefoni sisu. Sellest nähtub, et sõiduki teekond jäi salvestatud, see on kardile jäädvustatud lk

1. Andmed kinnitavad 10.12.2023 Eestist Lätti sõitmist. K 1 lk 214, vaatlusprotokoll Maksu- ja Tolliameti reg numbri tuvastamissüsteemist väljavõte, et Xxx xx xxx sisenes Eesti piiripunktil 10.12.2023 kl 21:
2. K 1 lk 139-143 tunnistaja M kinnitas kohtueelsel uurimisel antud ütlustes, et 09.12.2023 sõitsid tema, Romek ja isik nimega I Tallinna tunnistaja asjades. Ta andis Romekile auto kasutamiseks kuni 10.12.2023, kuid järgmisel päeval autot ta tagasi ei saanudki. Auto kättesaamisega tekkisid probleemid. Romek avaldas talle, et auto on katki ja remondis. Auto on Xxx XXX 2008 aasta xx. Kui tunnistaja andis auto Romekile, siis rooli istus see teine isik, nimega I, sest Romeki endal juhilube ei ole. Tunnistaja ütluste kinnitamiseks on esitatud Gi mobiiltelefoni sisu vaatlus, mille kohaselt pidas tunnistaja kirjavahetust Giga auto kättesaamise teemal 10.12.2023 ja 11.12.2023, k 1 lk 185-
3. 03.01.2024 läbiotsimisprotokoll k 1 lk 145-161, et Gi kasutuses olevast garaažist KohtlaJärve xxx, boks nr xxx ühistu xxx oli avastatud aine, mille andis vabatahtlikult välja G ise – „vist fentanüül umbes 400 g ja amfetamiin umbes 120 g. Ained asuvad boksis oleva tugitooli sees“. Fotod lk 151-
4. Fotod 7-8 on lahtikäiva voodi kastis toidukilekott ja metallist purk, foto 10 purgis on kolm minigripikotikest pulbrilise ainega. Foto 14 on Maxima kilekott, milles on ese. Kilekotis on musta värvi kilekott, milles on ese foto
5. Foto 16 suurem minigrippkott, mille sees on väiksemat kotikesed pulbrilise ainega. Kohus märgib seoses läbiotsimisprotokolliga, et selle pinnal pole võimalik tuvastada aine äravõtmise asjaolusid ja objektide pakendamise viisi. K 1 lk 146 on võimalik näha, et suurema minigrippkilekotilt võeti DNA proovi, mis pakendati konteinerisse, mis omakorda paberpakendisse, pakend
6. Kohus saab aru, et pakendati proovi, mitte ainet. Kuidas tagati äravõetud ainete kindlat ja puutumatut säilitamist, ei ole võimalik kontrollida. K 1 lk 163-164, igal juhul, 10.01.2024 saabus narkoaine ekspertiisile üks suurem pakend, milles olid 5 väiksemat pakendit. Viiest pakenditest on kahes amfetamiin puhta ainet kaaluga 11,19 g. Kolmes eraldi pakendis on metonitaseeni ja protonitaseeni segu, puhtalt 13 / 43 metonitaseeni 23 g, protonitaseeni 27,34 g. Amfetamiin, metonitaseen ja protonitaseen on kantud narkoainete I nimekirja. Kohus on kontrollinud, nimetatud ained olid I nimekirjas seisuga 10.12.
7. K 1 lk 166-169, narkoaine koguse hindamise ekspertiisiaktist nähtub, et ühele isikule joobe tekitamiseks on vaja 0,00005-0,0002 g metonitaseeni või 0,000025-0,0001 g protonitaseeni. K 1 lk 171-173, 17.01.2024 läbiotsimisprotokoll, korter aadressil Kohtla-Järve xxx, millest nähtub, et I. G andis välja vabatahtlikult narkootilise aine 40 g, mis oli suitsupakis, köögikapis. Aine on pakendatud A15
8. Fotod lk 174-
9. K 1 lk 179-180, narkootilise aine ekspertiisiaktist nähtub, et pakendis A15110703 on aine, mis sisaldab 2,25 g metonitaseeni ja 2,66 g protonitaseeni. Narkootilise aine suur kogus on kinnitatud äravõetud narkoaine koguse hindamise ekspertiisiga, mille kohaselt ühe isiku joobe tekitamiseks on vaja väga väikest kogust 0,00005-0,0002 g metonitaseeni või 0,000025-0,0001 g protonitaseeni. Võrreldes R. Niggulise poolt käideldud narkoaine kogust ühe isiku annuse kogusega, on nähtav, et käideldud kogus ületab ilmselt kümnel isikule joobe tekitamiseks vajaliku koguse kordades. Kohus leiab, et R. Niggulis ja teine isik tegutsesid grupis ehk kooskõlastatult ja ühiselt. R. Niggulis ise ei eita kokkulepet teise isikuga narkoaine toimetamiseks Eestisse ehk kooskõlastus ühisele tegevusele oli saavutatud just selles, et nad sõidavad Lätti ja toimetavad sõidukiga sealt narkoaine, teostavad selle vedu. Isikud tegutsesid ka ühiselt, sest mõlema täideviija tegevus oli vajalik kuriteokooseisu täitmiseks. Nimelt, R. Niggulise teopanus täideviijana seisnes selles, et ta tagas auto juhtimisega narkoaine „kindlat ja turvalist“ vedu Riiast Kohtla-Järvele. Aine sõidukis toimetamine ei saa toimida ilma autojuhita, see on oluline osategu, ilma milleta ei saaks olla vedu alustatud ega lõpule viidud. Süüdistatav R. Niggulis manifesteeris oma teopanust ja teovalitsemist ka selle kaudu, et tema ütluste järgi pani narkoainega pakendi pagasiruumi, see toimus ühe tankla juures. R. Niggulis oli mitte ainult teadlik, et teine isik soovib vedada narkoainet, vaid oma teoga, auto juhtimisega osales ühisteos, aine vedamises, oluliselt. Ta osales narkoaine veo plaani realiseerimises, temapoolne vastutus oli sõiduki omamine, juhtimine vastavalt teise isiku teatavaks tehtud marsruudil. Riiga saabudes pidi süüdistatav tagama, et kui teine isik toob narkoaine peidikust, oleks sõiduk ja tema ise autojuhina valmis narkoaine vedu teostama. R. Niggulist vajas teise isiku osategu, kes pidi aine võtma peidikust, ja omakorda teine isik vajas kindlat sõidukit ja autojuhti, kes tagaks narkoaine toimetamist sõidukiga konkreetsele kohale. Kohus leiab, et narkoaine kogus oli suur ka selles mõttes, et selle nö turuväärtus on nii kõrge ja doose niipalju, et selliseid koguseid ( k 1 lk 166-169 aine koguse hindamise ekspertiis näitab, äravõetud kogustest palju isikud saaksid joovet – sadu tuhandeid ) ei vea ühest riigist teise riiki niisama nö „bussiga ja jope taskus“. Kohus leiab, et teine isik, käideldes sellises koguses rasket narkoainet, kindlustas endale kaastäideviijat R. Niggulise näol. Grupis täideviijatena narkoaine veos tegutsemise teemat on käsitletud kohtupraktikas, Riigikohtu lahend 3-1-1-23-10 pp 11.3-12.
10. Praktika ei ole selles küsimuses aastate lõikes muutunud. „11.3 Eelnevast nähtub, et kui narkootilise või psühhotroopse aine veoga on seotud kaks või enam isikut, tuleb nende karistamiseks

§ 184

lg 2 p 1 järgi esiteks näidata tunnused, mis iseloomustavad nende isikute tegu veona, seejärel aga eraldi välja tuua kaastäideviimise tunnused, st näidata, et kõik isikud valitsesid tegu ja nende teopanus oli selline, ilma milleta ei oleks tegu vaadeldav narkootilise või psühhotroopse aine veona. Arvestada tuleb sedagi, et

§ 184

lg-s 1 kirjeldatud erinevad osateod võivad konkreetsel juhul moodustada terviku, mida ei saa loogiliselt ega ka õiguslikult üksteisest 14 / 43 eristada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-11-4-04, p 8.2). Sellisel juhul ei saa isikut iga osateo eest eraldi karistada. See ei tähenda siiski, et juhul, kui narkootilise või psühhotroopse aine omandanud isik seda kellegagi koos ühiselt ja kooskõlastatult veab, on välistatud narkootilise või psühhotroopse aine omandaja ja temaga koos ainet vedanud isiku vastutus narkootilise või psühhotroopse aine vedamises isikute grupi poolt kaastäideviimise vormis. Sellisel juhul tuleb arvestada, et kaastäideviimine on võimalik kuni teo faktilise lõpuleviimiseni, st ka pärast teo juriidilist lõpuleviimist. 12.1 Süüdistuse kohaselt omandas T. S O. Le vahendusel P. M suure koguse GHB-d, mille järel T. S ja O. L vedasid seda isikute grupis. Kohtud on süüdistatavad selles süüdistuses ka süüdi tunnistanud. Seega on kohtud käsitanud T. St psühhotroopse aine omandamise ja O. Le selle aine vahendamise osas üksiktäideviijatena, asudes samas seisukohale, et pärast selle aine omandamist T. Se poolt vedasid T. S ja O. L seda kaastäideviijatena. Seejuures tuleb märkida, et maakohtu otsuses puuduvad põhjendused, miks T. St ja O. Le tuleb GHB vedamisel käsitada kaastäideviijatena

§ 184lg 2 p 1 mõttes.

Ringkonnakohus on aga märkinud, et kaastäideviimist iseloomustab asjaolu, et nii T. S kui ka O. L olid psühhotroopsest ainest teadlikud, neil oli ühine eesmärk see edasi anda ja nende tegevus oli kooskõlastatud. 12.2 Jättes süüdistatavate teole õiguslikku hinnangut andes käsitlemata küsimused sellest, kas süüdistuses märgitud ajal leidis aset GHB vedu

§ 184tähenduses (vt käesoleva otsuse p.11.1) ja kui leidis, siis kas O.

L ja T. S tegutsesid grupis, st kas mõlema süüdistatava teopanus oli GHB vedamisel oluline ja nad tegutsesid kooskõlastatult, on maakohus rikkunud põhistamiskohustust KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses. Ringkonnakohus on aga GHB vedu ja selle kaastäideviimist sisustanud pelgalt konstateeringuga, et nii T. S kui ka O. L olid psühhotroopsest ainest teadlikud, neil oli ühine eesmärk see edasi anda ja nende tegevus oli kooskõlastatud. Seejuures ei ole ringkonnakohus näidanud ära neid faktilisi asjaolusid, mis annavad alust väita, et O. L ja T. S andsid kumbki kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-1009, p 33). Samuti ei ole ringkonnakohus viidanud tõenditele, mille põhjal saab järeldada, et mõlemal süüdistataval oli teovalitsemise tahtlus. Kuna ringkonnakohus ei ole T. Se ja O. Le käitumise kvalifitseerimisest

§ 184lg 2 p 1 järgi põhistanud, on ta sarnaselt maakohtuga rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust Kr

MS § 339 lg 1 p 7 tähenduses. Eelnevat arvestades tuleb maa- ja ringkonnakohtu otsused tühistada ning saata kriminaalasi O. Le ja T. Se süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1 järgi GHB käitlemises uueks arutamiseks kohtule, kust rikkumine alguse sai, st Harju Maakohtule.“ Kohus leiab, et R. Niggulis tegutses teo toimepanemisel kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

R. Niggulis seadis eesmärgiks grupilist narkoaine vedamist Lätist Eestisse ja teadis, et kooseisule vastav asjaolu, narkoaine vedamine grupis, saabub. Vastavalt kokkuleppele teise isikuga oli Lätti sõidu eesmärgiks narkoaine peidikust võtmine, mida pidigi teostama teine isik, ja edasi narkoaine üheskoos vedamine Kohtla-Järvele. Kui R. Niggulis ja teine isik saabusid kohale Riiga ja teine isik tõi peidikust narkoaine pakendis, asus R. Niggulist narkoainet vedama koos teise isikuga sõidukiga. R. Niggulise tahtlusega seega oli kaetud nii grupiline tegu tervikuna kui ka teise isiku osategu ning enda osalus täideviijana. Nimetatud tõenditega leiab kohus kinnitatuks, et eelneval kokkuleppel saada kätte narkootiline aine, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, sõitsid Romek Niggulis ja muu isik, kelleks võib olla I G, 10.12.2023 Eestist Läti Vabariiki sõiduautoga Xxx XXX reg märk xxx, R. Niggulis juhtis sõidukit. Läti Vabariigis Riia linna territooriumil täpselt tuvastamata kohas, võttis muu isik peidikust pakendi protonitaseeni ja metonitaseeni sisaldava narkootilise ainega. R. Niggulis ja muu isik vedasid narkootilist ainet üheskoos 15 / 43 sõidukis Ida-Virumaale I Gi elukohta Kohtla-Järvel xxx, seega käitles R. Niggulis grupis teise isikuga suures koguses ebaseaduslikult narkootilist ainet metonitaseeni puhta aine kaaluga kokku 25,25 g ja protonitaseeni puhta aine kaaluga kokku 30,03 g. 16.02.2024 narkoaine käitlemise episood Selles episoodis ei vaidlusta süüdistatav R. Niggulis ega kaitsja ühtki faktiist asjaolu. Süüdistatav tunnistas ennast süüdi. Süüdistatava poolt teo toimepanemine on tõenditud ka muude tõenditega: Tunnistaja D. K kohtuistungil avaldatud kohtueelsel uurimisel antud ütlused k 2 lk 73-75 ja 76-79, sellest nähtub, et 16.02.2024 tema ja teine politseinik olid patrullis ja teostasid liiklusjärelevalvet Tallinna-narva mnt-l, 172-l kilomeetril liikus sõiduk xxx xxx. Otsustati kontrollida, juht oli Romek Niggulis, kellel puudus juhtimisõigus. Isik tunnistas küsimusele vastates, et ta tarvitas hiljuti narkoainet amfetamiini. Küsimusele, kas tema juures on narkootilisi aineid, isik vastas jaatavalt, et sõidukis, seljakotis, minigripp kotikestes on narkoaine. Oli teostatud läbivaatus ja avastatud on minigrippkotikesed 3 tk kollaka pulbriga, isiku sõnul amfetamiin umbes 5 g. Tunnistaja tegi fotod ja ained olid ära võetud ja pakendatud paberkotti. Ülekuulamisel andis tunnistad esemed uurijale välja. Fotod lk 81-83. K 2 lk 86 politseiametnike läbiviidud läbivaatus oli vastava protokolliga fikseeritud. Avastatud on kolm minigrippkotikest kollaka ainega. Isik andis protokollile allkirja, märkusi ei ole. K 2 lk 87-92 DNA ekspertiisiaktist nähtub, et kolm minigrippkotikest olid edastatud ekspertiisi tegemiseks ühes pakendis. Igaühel kolmest kotikesest on avastatud bioloogiline materjal, mis pärineb Romek Nigguliselt. K 2 lk 94-95, narkootilise aine ekspertiisiaktist nähtub, et kolmes minigrippkotikeses on aine massiga 5,67 g, mille puhta amfetamiini 1,9 g. Kuna 10 isikule joobe tekitamiseks piisab keskmiselt 1,3 g puhta amfetamiini, valdas ja hoidis R. Niggulis narkoainet suures koguses. Nimetatud tõenditega on kinnitatud, et Romek Niggulis valdas 16.02.2024 ja hoidis tema juhitud sõidukis Ida-Virumaal Tallinn-Narva 172-174-l kilomeetril ebaseaduslikult ainet kaaluga 5,67, milles puhta amfetamiini kokku 1,9 g ehk suures koguses ning 0,64 g amfetamiini sisaldavat vedelikku süstlas, milles puhta amfetamiini kogus ei ole tuvastatav. Kohus leiab, et süüdistatav pani selle kuriteoepisoodi toime otsese tahtlusega, ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, valdas ja hoidis narkootilist ainet, ja sooviski hoida ja vallata. Sellele osutab teo objektiivne pilt. Aine oli pakendatud kotikestesse, mis omakorda olid seljakotis, mis oli isikul kaasa auto juhtimisel. Narkoaine käitlemisele osutab ka asjaolu, et tunnistaja Ki sõnul ei varjanudki isik narkoaine omamist, teadis, kus see asub, ja teatas sellest politseinikule. 06.04.2024 narkokäitlemise episood, R. Niggulis Süüdistatav ei vaidlusta faktilisi asjaolusid ja tunnistas ennast süüdi. Isiku poolt teo toimepanemine on kinnitatud järgmiste tõenditega. Jälitusprotokollist lk 2 lk 11-112 nähtub, et 06.04.2024 suhtles R. Niggulise kolmel korral N Lga, ühes kõnes L palus Niggulisest teha neile midagi kümneka eest. Tunnistajana ülekuulatud N. L andis kohtueelsel uurimisel ütlused k 2 lk 117-121, mis olid kohtulikul arutamisel avaldatud, et ta palus Nigguliselt anda talle amfetamiini aprillis 16 / 43 2024, selle eest, et tema ja tema tuttav sõidutasid üht Niggulise tuttavat. Kiviõlis xxx tänava juures saigi ta Nigguliselt kaks pakendit amfetamiini. Tunnistaja tarvitaski amfetamiini veenisiseselt, kogus oli jagatud mitmeks doosiks. Selles episoodis on jälitusprotokolli, tunnistaja ütlustega on tuvastatud, et 06.04.2024 Kiviõlis Romek Niggulis valdas ja hoidis narkootilist ainet amfetamiini ebaseaduslikult vähemalt koguses, mis on piisav kahele inimesele joobe tekitamiseks edasiandmise eesmärgil ja andis selle koguse edasi ühel korral N. Lle. Subjektiivsest poolest on tegu toime pandud vähemalt otsese tahtlusega. Sellele osutab teo objektiivne pilt. Süüdistatav hoidis edasiandmise eesmärgiga ja andis ühel korral edasi teisele isikule väikeses koguses narkootilise aine amfetamiini, ta teadis, et valdab narkootilist ainet amfetamiini väikeses koguses ja sooviski seda. Aine edasiandmise eesmärk oli ka tahtlusega hõivatud, sest nagu näitavad jälitusprotokollis fikseeritud kõned ja tunnistaja L ütlused, ei olnud Niggulisel ühtki vastuväidet tunnistaja palvele anda talle ainet. Süüdistatav oli aine edasiandmiseks alati valmis, kui selleks tekib vajadus ja aine olemas. Samuti andes aine edasi teisele isikule, väljendas süüdistatav selle teoga oma nõusolekut aine levitamisele, ehk ka väikeses koguses aine edasiandmine on tahtlusega hõivatud. Süüdistatava tegu on kvalifitseeritav

§ 183

lg 2 p 2 järgi - narkootilise aine väikeses koguses ebaseaduslik käitlemine ehk valdamine edasiandmise eesmärgil ja edasiandmine teisele isikule korduvuse tunnusel. Korduvuse tunnus on tuletatav sellest, et isik on ka enne 06.04.2024 narkootilisi aineid eraldi tegudena ebaseaduslikult käidelnud. R. Niggulise süüdistuses on narkokuritegu kirjeldatud ühelt poolt nagu oleks see jätkuv tegu, süüdistus algab - „ Romek Niggulis omandas, valdas, tarbis, vahendas ja hoidis narkootilist ainet“. Kirjeldatud tegude episoodides on väikese koguse valdamine 05.09.2023 kui ka väikeses koguses valdamine edasiandmise eesmärgil ja edasiandmine 06.04.2024. Selliste episoodide näitamine

§ 184

lg 2 p 1 järgi ehk suures koguses käitlemine ( grupp on detsembri 2023 episoodis) saaks olla mõeldav, kui tegemist oleks jätkuva kuriteoga ja kogu näidatud isiku käitlemise tegevus oleks kõrvaltvaataja seisukohalt üks terviklik jätkuv tegevus konkreetse ajavahemiku kestel. Samal ajal narkokuritegu on kvalifitseeritud

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 alusel, suures koguses käitlemine grupis ja ikka korduvuse tunnusel. Süüdistaja loogikast on raske aru saada. Ka kohtuvaidlustes esinedes, ei toonud prokurör küsimusse selgust. Esiteks kohus märgib, et kohtupraktikas on rõhutatud, ei tegu ei saa olla samaaegselt jätkuv ja korduv. Riigikohtu lahend 1-20-6533/329 p 10: „… Apellatsioonikohus kõrvaldas maakohtu eksimused tõendite hindamisel ja parandas vead materiaalõiguse kohaldamisel. Muu hulgas kummutas ringkonnakohus maakohtu karistusõiguse aluspõhimõtteid eirava väärarusaama, nagu võiksid ühed ja samad narkootilise aine käitlemisteod moodustada omavahel korraga nii jätkuva kui ka korduva kuriteo (teoühtsuse põhimõtte ja jätkuva süüteo mõiste kohta lähemalt vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus asjas nr 3-1-1-4-04 ja
3. märtsi
4. a otsus nr 1-17-11432/93). Sama kohtuasja 1-20-6533 ringkonnakohtu 25.05.2022 otsuse punktides 122 ja 123 on rõhutatud, et fakt, et narkoaine käitlemistegude vahel on suhtelised pikad ajavahemikud ja 17 / 43 aine oli omandatud erinevatelt isikutelt, ei tähenda, et iga käitlemistegu oleks vaadeldav lõpuleviidud kuriteona. Ringkonnakohus osutas, et oluline on teoühtse tahtluse tuvastamine, teatud tegude regulaarsus, teod on läbimõeldud ja planeeritud, tegude vahel peab säilima tahtlus järgmisel korral käidelda narkoaineid sama skeemi järgi ehk muster kordub ja kõik need käitlemisteod on tuletatud ühtsest tahtlusest. Kohus leiab, et R. Niggulis on narkoainete käitlemisel tegutsenud korduvalt ja süüdistuses näidatud narkoainete käitlemistegusid ei saa pidada ühtsest tahtlusest tuletatud ühe jätkuva suuremahulise narkokäitlemise teona. Loogiliselt, arvestades tegude mustrit, ei olnud need teod kõrvaltvaataja seisukohalt üks tervislik narkokuritegu. 23.08.2023 isik valdas ja hoidis enda juures õlakotis 10 minigrippkotikest, milles oli aine, sellest 2,04 g puhta amfetamiini. Selle episoodi juures ei ole andmeid, et selline aine kogus oleks ette nähtud aine levitamisele. Isik on narkotarvitaja ja tunnistas politseinikule kontrolli käigus, et aine ports on enda tarbeks. Tegemist on ilmselt eraldiseisva narkoaine enda tarbeks omandatud aine valdamisega. 05.09.2023 isik valdas üht minigrippkotikest ainega, milles amfetamiini kogus nii väike, et seda määrata võimalik ei ole. Antud juhul on ilmselt tegemist ühekordseks tarvitamiseks omandatud ainega. Eraldi seisab nii teomustri kui tahtluse vaatenurgast grupiline tegu, raske narkoaine vedu Lätist Eesti Vabariiki detsembris
5. See tegu ilmselt ei moodusta terviklikku ühistegu eelnevate näidatud episoodide ega järgmiste, 16.02.2024 ja 06.04.2024, tegudega. See tegu oli eraldi planeeritud, korraldatud, tahtlus on eraldi tekkinud, kui Niggulise poolt oli leitud sõiduk ja tegu oli läbi mõeldud. R. Niggulis tunnistas lisaks, et ta osales ka narkoaine pakendamisel Gi korteris. Kuid ei ole ühtegi teavet, et tegu saaks olla jätkunud sama mustri alusel ka edaspidigi. 16.02.2024 isikul sõidukist on avastatud kolm minigrippkotikest amfetamiini sisalduva ainega, puhta narkoaine kaal 1,9 g, pluss süstal amfetamiini sisalduva vedelikuga. Sõidukis on uued soetatud pakendites süstlad. Asjaolud näitavad, et isik pani eraldiseisva narkokäitlemise teo toime. Politseinikule tunnistas isik, et ta on narkotarvitaja. Aine kogus ületab vähesel määral 10 isikule joobe tekitamisele vajavat kogust. See näitab, pärast seda, kui aine on enda tarbeks omandatud, asub isik selle tarvitamisele kuni aine saab otsa. Tahtlus narkoaine käitlemisele säilib tal seni kuni narkoaine on otsas. Selliseid andmeid, et isikul oleks narkoaine tellitav ja omandatav mingi konkreetse skeemi järgi ja väljatöötatud graafiku järgi, et iga järgmine aine tarne oleks juba eos tahtlusega kaetud. 06.04.2024 on loogiliselt eraldiseisev narkokäitlemise episood, isiku valduses oli väike kogus narkoainet enda tarbeks, ja selle edasiandmine oli eesmärgina isiku jaoks mõeldav ja reaalne, kui palutakse edasi anda. Kui teine isik palus R. Nigguliselt kaks doosi ainet, oli Niggulist kohe valmis aine andma vastutasuks oma tuttava sõidutamise eest. Jätkuva kuriteo kasuks ei räägi kohtu arvates ükski asjaolu ega argument. R. Niggulis pani toime

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi teod – see on episoodid 23.08.2023, detsember 2023, 16.02.2024. R. Niggulis pani toime

§ 183

lg 2 p 2 järgi tegu, 06.04.2024 episood.

§ 331-4 järgi ettenähtud kuritegu, R.

Niggulis Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav tunnistas ennast süüdi, väljendas kahetsust ega vaielnud faktiliste asjaoludele. Kohtutoimik lk 120, ta kinnitas, et jah karistusjärgse kontrolli käigu olid tal narkoaine positiivsed proovid, mida ta ei vaidlusta, kuigi narkoainete tarvitamise keeld oli määratud, samuti kinnitas ta, et lahkus Poola Vabariiki ilma loata. 18 / 43 Karistusjärgse käitumiskontrolli kontrollnõuete ja kohustuste rikkumised on kinnitatud ka muude tõenditega: K 2 lk 131-137 Viru Maakohtu 28.03.2023 kohtumäärus, millega R. Niggulisele kohaldati karistusjärgne käitumiskontroll ja määrati kontrollnõuded ja täiendavad kohustused, muuhulgas mitte omada ja tarvitada narkootilisi aineid. Registreerimisleht k 2 lk 140, millest nähtub, et isik pidi ilmuma korralisele registreerimisele 11.10.2023, mille kohta andis allkirja 25.09.2023 registreerimisel, kuid jättis ilmumata ega teatanud sellest, rikkudes sellega registreerimiskohustust. Ta jättis ilmumata ka 08.06.2023, kuid helistas ja teatas haigestumisest, samuti jättis ilmumata 07.07.2023, helistas ja teatas ilmumata jätmisest, põhjust näidatud ei ole. Alkoholi või narkoaine tarvitamise kontrollimise protokoll k 2 lk 144-145, indikaatorvahendiga kontrollimisel, andis isik 24.05.2023 positiivse proovi amfetamiini peale. Isik tunnistas omakäeliselt, et eelnevalt Tallinnas tarvitas narkoainet. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll k 2 lk 148-149, millest nähtub, et isik andis 23.08.2023 positiivse proove narkoaine peale, muuhulgas amfetamiinile. Isik tunnistas amfetamiini tarvitamist. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll k 2 lk 50, millest nähtub, et isik andis 05.09.2023 positiivse proove narkoaine peale, muuhulgas amfetamiinile. Tunnistaja V avaldatud ütlustest k 2 lk 46-47 nähtub, et isik tunnistas amfetamiini tarvitamist 5-6 päeva tagasi. Alkoholi või narkoaine tarvitamise kontrollimise protokoll k 2 lk 146-147, indikaatorvahendiga kontrollimisel, andis isik 06.09.2023 positiivse proovi (met)amfetamiini peale. Isik tunnistas omakäeliselt, et eelnevalt, 31.08.2023 tarvitas narkoainet. K 2 lk 150, politseiameti ja kriminaalhooldusametniku e-kirjavahetus, millest selgub, et Poola politsei esitas Eesti politseile andmed, et Leedu-Poola piiril on 06.10.2023 peatatud Romek Niggulis, kes juhtis sõidukit, milles oli 7 Süüria Araabia Vabariigi kodanikku, tuntakse huvi, kas isikul on kehtiv juhtimisõigus. Registreerimislehest nähtub, et 08.06.2023 isik jättis registreerimisele ilmumata, kuid helistas ja tõi mõjuvaks põhjuseks haigestumise. Mõjuva põhjuse olemasolu ei ole millegagi ümber lükatud. Kohus märgib, et kohustus tõendada takistuse olemasolu langeb üldreeglina isikule. Samas kohus peab tunnistama, et ei ole selge, mis viisil saaks isik haigestumist tõendada haigestumise esimesel päeval. Samuti ei ole teada, kas isikul oli mõistlik võimalus esitada ametnikule vastav arstitõend või muu dokument hiljem, mille alusel saaks jõuda järeldusele, et ilmumisele esines takistus. 07.07.2023 isik jättis ilmumata, kuid lehes on märge, et isik helistas. Ei ole selge, kas esines mingi põhjus, mida ametnik ise pidas mõjuvaks. Igal juhul kohtule muid andmeid ei ole esitatud. Registreerimiskohustuste just kuritahtlikku rikkumist kohus siin ei näe. Registreerimisnõuete rikkumist 08.06.2023 ja 07.07.2023 tuleb esitatud süüdistusest välja jätta. Süüdistatava ütluste ja eelpool nimetatud tõenditega on kinnitatud, et olles allutatud karistusjärgsele käitumiskontrollile vastavalt Viru Maakohtu 28.03.2023 kohtumäärusele kohtuasjas 1-18-9683, rikkus Romek Niggulis talle määratud käitumiskontrolli kontrollnõuet saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool viibimiseks- nimelt lahkus Eestist ilma ametniku loata 06.10.2023 ja viibis välismaal Leedus ja Poola Vabariiki piiril; samuti rikkus R. Niggulis täiendavat kohustust mitte omama või tarvitama narkootilist ainet – nimelt omas ja tarvitas narkootilist aine amfetamiini enne 24.05.2023, 23.08.2023 ja enne 05.09.202306.09.2023. 19 / 43 Kohus leiab, et isik pani teo toime tegutsedes otsese tahtlusega. Ta teadis, et teostab koosseisule vastava asjaolu, kui lahkus ilma eelneva loata Eesti Vabariigist, samuti kui tarvitas narkootilist ainet, sest sellised tegevused olid talle keelatud kohtulahendiga. Tegutsedes sellisel viisil, vaatamata keelule, sooviski isik asjaolude teostamist.

§ 331-4 kohaselt on karistatav üksnes kuritahtlik rikkumine.

Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande lk 979 kohaselt ( Juura, 2021) jääb kuritahtlikkuse sisestamine kohtupraktikale, kuigi pakutakse, et tegude süstemaatilisus ja/või kriminaalhoolduse eesmärkide oluline kahjustamine võib osutada teo kuritahtlikkusele. Kohus leiab, et süüdistatava käitumine karistusjärgse kontrolli kestel oligi kuritahtlik – olles allutatud käitumiskontrollile 28.03.2023 kohtumäärusega, ei teinudki isik vastavaid järeldusi ega püüdnuidki käituda vastavalt talle määratule korrale - vaatamata keelule tarvitas ta narkoainet juba mais 2023, jätkas samaga augustis

1. Talle 23.08.2023 tehtud kontrolli narkoaine peale ei mõjutanud teda, taas tarvitas ta narkoainet 31.08.
2. Ilma eelneva loata Eestist lahkumise keeld oli tema poolt lihtsalt ignoreeritud. Esiteks, isik tegutses kohustuste rikkumisel süstemaatiliselt, samuti oligi kriminaalhoolduse eesmärk suunata isik seadusekuulekale elule oluliselt häiritud – kuidas isik suunata seadusekuulekalt käituma, kui ta ignoreerib otsest keeldu. R. Niggulise tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 331

-4 järgi - kontrollnõude või määratud kohustuse kuritahtlik rikkumine.

§ 423-1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, R.

Niggulis Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav tunnistas end sõiduki süstemaatilises juhtimises ilma juhtimisloata süüdi ega vaidlustanud faktilisi asjaolusid. Isiku poolt talle etteheidetud kuriteo toimepanemist kinnitavad ja järgmised tõendid. K 2 lk 46 tunnistaja V avaldatud ütluste kohaselt, et 05.09.2023 oli kontrolli käigus peatatud R. Niggulis, kes juhtis sõidukit, isikul puudus juhtimisõigus., K 2 lk 63 R. Niggulis oli politseiametniku 05.09.2023 otsusega juhtimiselt kõrvaldatud. K 2 lk 65 tunnistaja K avaldatud ütlustest nähtub, et, R. Niggulis oli peatatud 21.12.2023 sõiduki juhtimisel, isikul puudus juhtimisõigus. K 2 lk 69 tunnistaja L avaldatud ütlustest nähtub, et 03.01.2024 Kohtla-Järvel oli peatatud sõiduk, mille roolis oli R. Niggulis, isikul puudus juhtimisõigus. K 2 lk 71 R. Niggulis oli politseiametniku 03.012024 otsusega juhtimiselt kõrvaldatud. K 2 lk 73 tunnistaja K avaldatud ütlustest nähtub, et 16.02.2024 Tallinna-Narva nt 174 kilomeetril oli peatatud sõiduk, mille roolis oli R. Niggulis. Isikul puudus juhtimisõigus. K 2 lk 85, R. Niggulis oli politseiametniku 16.02.2024 otsusega juhtimiselt kõrvaldatud. Nimetatud tõenditega on kinnitatud, et R. Niggulis, olles isik, kellel puudub vastava kategooria juhtimisõigus, juhtis süstemaatiliselt mootorsõidukit: 05.09.2023 Kohtla-Järvel xxx juures, 21.12.2023 Kohtla-Järvel xxx juures, 03.01.2024 Kohtla-Järvel xxx juures, 16.02.2024 Tallinn-Narva mnt 174. kilomeetril, 10.12.2023 Kohtla-Järvel. Tahtluse poolest tegutses isik otsese tahtlusega, nimelt ta teadis, et juhib mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta ja sooviski seda, jätkates juhtimist igal korral kuni oli politseiametniku poolt peatatud ( 10.12.2023 episoodi puhul jätkas, kasutades sama sõidukit, narkoaine vedamisega). 20 / 43 Teoaktide arv ja nende toimepanemise ajavahemikud näitavad, et isik tegutses intensiivselt, olles sõidukit juhtinud süstemaatiliselt. Isiku puhul ei ole käesoleva juhul üldse oluline, kas ta on varasemalt samalaadse teo eest kohtulikult karistatud. Tema tegevuse süstemaatilisus tuleneb juba käesoleva kohtuasja faktiliste asjaolude kogumisest. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et isik kasutab erinevaid sõidukeid ja sõidab kuni jääb vahele liiklusjärelevalve kontrollil. Pärast seda, kui ta on juhtimiselt kõrvaldatud, teatud aja möödumisel leiab muu sõiduki ja jätkab taas sõitmist ilma juhtimisõigusega. Isiku tegu on kvalifitseeritav

§ 423-1 järgi – sõiduki süstemaatiline juhtimine ilma juhtimisõiguseta.

06.04.2024 vargus, Jüri Bogens, Romek Niggulis ja S. Norok, grupis Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav J. Bogens ei tunnistanud ennast süüdi ja selgitas, kohtutoimik lk 107-110, et õhtusel ajal, ta helistas Niggulisele ja palus, et too sõidutaks teda Rakverre. Süüdistatav selgitas, Rakveres xxx elas tema xxx xx xxx, kellega tal oli tol ajal suhe, mida ta ei soovinud afišeerida. Tema xxx oli veel elus ( tunnistaja K R), praegu surnud, ta ei tahtnud, et haigestunud naine kuidagi saaks teada, et tal on suhe teise naisega. Autos olid kolmekesi – Norok, süüdistatav, Niggulis. Kui ta oli juba Rakverre jõudnud, jättis ta oma mobiiltelefoni autosse, sest plaanis oli viibida T juures poolteist tundi, ja kui K R helistaks, siis Niggulis või Norok saaksid vastata, et süüdistatav on siin kohal aga hõivatud. Telefoni saaksid kasutada kas Norok või Niggulis. Erilist kasutamiskaitset telefoni peal ei olnud, tavaline Z moodi kujund. Roolis oli Norok. See auto, xxx, kuulub teisele omanikule, T M, süüdistatav on kasutaja, auto antakse rendile. Süüdistatava garaaž Kiviõlis, kus oli läbiotsimine, on R. Niggulisele rendile antud, kuigi süüdistatav hoidis seal omi asju ka. Tagasisõidu osas süüdistatav kord ütles, et teda viis Rakverest koju Kiviõlisse Norok lk 107 pöördel, lk 109 ja 110 väitis, et koju viis T B. Ütlustest ei ole siiski arusaadav, kas süüdistatav peab silmas üht ja sama päeva või räägib siin erinevatest sündmustest – 06.04.2024 tagasisõit või hilisem sõit, kui politsei pidas kinni süüdistatava, O M ja K R. Niggulis saatis talle fotod, et saaks vaadata, kas asjad võivad pakkuda ostuhuvi. Ta ei küsinud Nigguliselt, äkki asjad on varastatud. LK 109 täpsustas süüdistatav prokuröri poolt avaldatud ütlustega seoses, et ei mäleta, kas tõesti Norok näitas telefonist fotosid ja ütles, et asjad on varastatud. Vähemalt ta kohtuistungil neid ütlusi ei kinnitanud. Kohtu arvates, ei oma selline lahknevus ( kes näitas või saatis fotod Bogensile ja kas öeldi asjad on varastatud või ei öeldud, olulist tähendust tuvastamisel, kas tegu on toime pandud ja kes on teo toimepanijad, ei oma. Iseenesest ei ole välistatud, et süüdistatav Bogens eksib ühe või teise variandi puhul. Oma mobiiltelefoni sai ta tagasi kui auto tagastati, tema arvates see juhtus järgmise päeva lõunaajal. Norok tuli ja tagastas talle võtmed. Autot ta ei vaadanud-kontrollinud, sest autol on Kasko peal, pole vahet, mis seisus see on peale tagastamist. Pärast seda, kui Norok tagastas talle auto, kasutas autot veel O M kuni politsei pidas nad kinni, kas see oli järgmisel päeval. Siis nägi süüdistatav, et pagasiruumis on mask. Maskist ei tea ta midagi. Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav R. Niggulis tunnistas end süüdi grupilises varguses ja selgitas, et see vargus oli toime pandud grupis S. Norokiga, kohtutoimik lk 115-117 pöördel. J. Bogens ei ole sellest osa võtnud mingil viisil. 21 / 43 Süüdistatav kinnitas kaitsja küsimustele vastates, et kannatanu maja kaamera salvestisel on torusalli maskiga just tema, tema ise kangutas ukse lahti. Asjad, mis on süüdistuses kirjeldatud, olid nende poolt varastatud, sellele ta ei vaidle. Varastatud asjad olid toimetatud Kiviõlisse garaaži, mida ta üürib J. Bogensilt. Süüdistataval on garaaživõtmed olemas. Süüdistatav selgitas, et J. Bogens teadis, et seal hoitakse igasuguseid asju, kuid ta ei teadnud varastatud asjadest. Maha müüa ta midagi ei jõudnudki. Musta maskiga videos on näha tegelikult S. Norokit, ukse lõhkumisel ta videos ei ole nähtav abihoone juures, aga ta kinnitab, ta aitas lõhkumisele kaasa. R. Niggulis selgitas, et sõiduk Xxx oli rendile antud siiski S. Norokile. Ta kinnitab, et J. Bogens helistas talle ja palus viia Rakverre. Kl 01 paiku jõudsid tema ja Norok sündmuskohale. See oli ehitusjärgus maja. Süüdistatav selgitas, et prokuröri avaldatud ütlustes lk 116 käib jutt hoopis teisest majast, see ei ole see maja, kust vargus oli toime pandud. See vargus on toime pandud xxx külas, mitte xxx tankla vastas. 05.04.2024 enne kl 24 ta suhtles J. Bogensiga telefoni teel, too palus viia Rakverre. Kui auto tuli, oli autos Norok ja Bogens. Roolis oli Norok. Süüdistatav kinnitab, et J. Bogensi jäeti Rakverre. Telefoni kõnede osas selgitas süüdistatav, et J. Bogensi mobiiltelefon jäi autosse, nii et 06.04.2024 kl 03:34 suhtles telefoni teel mitte Bogens vaid S. Norok ise. See telefon jäi autosse juhuks, et kui Bogensi elukaaslane helistab, siis vastata. Selle 03:34 kõne ajal Niggulis oli selle ehitusjärgse maja juures, a Norok läks auto juurde. Kl 03:51 SMS ajal oli ta selle maja läheduses üksi veel, Norok pidi olema juba auto juures. Kl 04:07 ta suhtles telefonitsi Norokiga, kuidas asjad pagasiruumi mahutada. Kl 05:37 suhtlus telefonitsi, see on ajal, kui tema ja Norok jõudsid juba Kiviõlisse ja vara hommikul läksid garaaži ja panid sinna asjad, mis autos olid. Hommikul kl 8-9 paiku ta nägi, et auto seisab Bogensi maja juures. Garaaživõti on jäänud süüdistatava kätte, esmaspäeval (08.04.2024) andis ta võtme Mle, sest pidi politseisse minema ja M andiski omakorda võtme politseinikele läbiotsimisel. Ta saatis Bogensile fotod asjadest tutvumiseks, ta soovis müügile panna. Süüdistatav S. Norok kasutas õigust ütlusi mitte anda, prokurör esitas tõendina S. Noroki kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, milles isik tunnistas kahtlustust ja oma osalemist varguses, kuid ei andnud teo kohta sisulisi ütlusi, täpsustades, et teiste isikute kohta ta ei räägi, ainult enda suhtes. Ka kohtulikul arutamisel tunnistas Norok 06.04.2024 varguse episoodi grupi tunnusega. Süüdistatavate Bogensi ja Niggulise kohtulikul arutamisel antud ütlused on omavahel vastavuses, vastuolusid ei ole tuvastatud. J. Bogensile esitatud süüdistus varguses täideviimise vormis tugineb valdavalt k 3 lk 8586 jälitusprotokollile, milles kajastatud isikute telefonisuhtlus valgustab teatud määral varguse toimepanemise asjaolusid; ja kuna ühe suhtleja telefoninumber on J. Bogensi oma, teine number R. Niggulise oma, järelikult varguse täideviijad on J. Bogens ja R. Niggulis. Kohus leiab, et tegemist on vigase loogika kasutamisega süüdistaja poolt. R. Niggulis ei eita varguse toimepanemist Norokiga grupis, J Bogens eitab oma osalemist varguses. Iseenesest süüdistuse poolt toodud versioon omab õigust olla vaadeldud. J. Bogens ja J. Niggulist ei eita, et õhtul 05.04.2024 ja 06.04.2024 nad suhtlesid oma vahel Rakverre sõitmise teemal, mis on kinnitatud kõnedega kl 23:38 ja 23:41 05.04.2024. Edasi mõlemad süüdistatavad kinnitavad, et saabudes Rakverre, läks J. Bogens T B juurde xxx tänavale, telefoni jättis ta autosse Norokile ja Niggulisele juhuks, kui tekib vajadus vastata kõnedele. See ei ole millegagi ümber lükatud. Niggulis kinnitas, et edasi kasutas Bogensi telefoni Norok, Niggulis talle vastas oma telefonilt. Ka see ei ole millegagi ümber lükatud. Ka eluliselt ei ole selline situatsioon välistatud. 22 / 43 Prokuröri küsimusele lk 116 pöördel selgitas süüdistatav, et suhtlemisel Norokiga SMSi kaudu kasutas ta sõna „meie“, kuigi tegelikult ta oli üksi sel hetkel sündmuskohast läheduses, sest ta on eestlane ja vene keeles suhtlemisel võib tal segi minna mitmuse ja ainsuse osas, nagu näiteks sõna „tema“ vene keeles „on ona“. Siin kohus märgib järgmist. Kõneallolev suhtlus on k 3 lk 85-86 originaalis ja 89-90 tõlkes eesti keelde. Tõepoolest, tekstis seisab, et „me Kiviõlis maha laadima. Ning viska kohvrid maha. Pange tööriistad kilekottidesse“. Selline suhtlus võib tähendada tekstoloogiliselt, et kõnelev isik on hetkel kellegagi koos. Samas kohus juhib tähelepanu, et adressaadile ütleb isik algul ainsuses sina vormis – „viska kohvrid maha“ ja järgmine lause kohe mitmuses teie vormis „pange tööriistad…“ See annab aluse möönda, et isikul on mitmus ja ainsus kohati segamini. Või ei ole välistatud, et ta pöördub ühele isikule ja mitmele isikule ühes kõnes. Need on võrdsed hüpoteesid. Kohus juhib tähelepanu aga sellele, et SMS oli saadetud mitte Niggulise telefonilt, vaid vastupidi, Bogensi telefonilt, mida Niggulise sõnul kasutas just Norok. Norokil aga raskusi vene keelega arvatavasti ei ole. Seega selline Niggulise selgitus mitmuse-ainsuse kasutamise kohta ei vasta loogikale, kui eeldada, et SMS tuli Norokilt. Samuti on nähtav, et ka 3.34 kõne on alustatud just Bogensi telefonilt, millelt kõnelev isik ütleb „valmistage ette, me oleme juba kohe kohal“. Selline kõne eeldab, et Bogensi telefonilt kõnelenud isik on kellegagi koos ja räägib „meie“, samas ka Niggulis peaks olema mitte üksi vaid kellegagi koos, sest temalt palutakse „valmistage ette“, ka mitmuse vormis. Kusjuures Niggulis vastabki oma telefonilt, et me ootame juba siin 10 minutit. Vaatamata ülalnäidatule, peab kohus märkima, et need grammatilised arutlused-harjutused ei vii J. Bogensi poolt teo toimepanemise tuvastamiseni. Tõendile tuleb anda adekvaatne sisuline hinnang kogumis teiste tõenditega ega omistada sellele rohkem tähendust, kui selles sisaldub. Kl 3.34 tehtud kõne sisu annab kohtu arvates aluse järeldada, et Bogensi telefoniga kõnelev isik on kuskil kellegagi koos ja palub valmistada ette, sest nad kohe kohale saabuvad - Niggulis vastab, et me siin ootame juba 10 minutit. Ehk Niggulis kellegagi koos pidid ootama mitme isiku saabumist kohale. Jälitusprotokolli sisu kogumis teiste tõenditega, eeskätt Niggulise ütluste ja videosalvestisega, annab aluse püstitada hüpoteesi, et Noroki ja Niggulise vargusega võivad olla seotud muud isikud. Ega midagi rohkem. Mis on kohtu arvates aga olulisem moment - isegi kui arvata, et SMS saatmise ajal oli koos Niggulisega mingi kolmas isik või isikud ( või Bogensi telefoni kasutas Bogens ise või kolmas isik, olles kellegagi koos kuskil), see ei anna kuidagi alust arvata, et suure tõenäosusega ja mõistlikku kahtlust väljapool võis see olla süüdistatav J. Bogens. Sõnastuse „meie“ kasutamine võib osutada, et Niggulisega ( või Norokiga) koos sündmuskohal viibib veel isik või isikud, aga kes see isik(

1. ud)oli(
2. d)personaalselt, ei ole võimalik piisava suure tõenäosusega järeldada. Esiteks, k 3 lk 24, läbiotsimisprotokoll, kohus tuletab meelde, et läbiotsimise teostamiseks J. Bogensi garaažis tõi politseinikele garaaživõtmed O M, k 3 lk 5, läbivaatuse protokoll, autot Xxx kasutas O. M, auto 08.04.2024 kontrollimisel avastati maski, sõitsid autoga sel päeval Bogens, K. R ja O. M. Kohtule esitatud kohtuotsuse kohaselt 1-24-xxx nähtub, et aprillis 2024 pani Norok toime varguse O. Mga grupis. Kriminaalasjas 1-25-xxx ( kohus kontrollis süüdistus aktist J. Bogensi vahistamistähtaegu) on süüdistused grupilistes vargustes sügisel 2024 esitatud Niggulisele grupis kas Bogensi ja/või P. Käesolevas asjas on S. Norok süüdistatud lisaks varguses, mis oli toime pandud grupis koos Gordeevaga. Kohus soovib öelda, et käesoleva varguse toimepandud isikute kombinatsioonid (lisaks Norokile ja Niggulisele, kes ei eita oma kuritegu) võivad olla sama hästi seotud ka muu isiku, mitte aga ilmtingimata J. Bogensiga. Kas kuriteo toimepanemisel viibisid sündmuskohal lisaks Norokile ja Niggulisele veel kolmas isik või isikud, ei saa teha tõsiseltvõetavat järeldust, rääkimata juba sellest, kas keegi kolmas-neljas on kuriteo 23 / 43 toimepanemisse oma panuse teinud ja mis viisil. Iseenesest ei ole selle varguse toimepanemisel kolmanda isiku või isikute osalemist täideviimise vormis vaja. Muud tõendid, mis kohtule olid süütõenditena esitatud, kinnitavad just süüdistatavate ütlusi ja kinnitavad kaitse positsiooni. K. 1 lk 65-80 sündmuskoha vaatlusprotokoll, vaadeldud on xxx ehitusjärgus oleva hoone. Hoone uksel on sissemurdmise jälgi, lk 72 foto 9. Jäljed viivad maja ees ja maantee vahel asuvasse metsamassiivi ja sealt edasi xxx maanteeni, lk 79-80 fotod 23, 24. K 1 lk 82-83, kannatanu T I tõendina uuritud kohtueelsel antud ütlused, milles ta kinnitab, et 06.04.2024 saabus xxx külla ehitusjärgus oleva maja juurde ja avastas, et maja juures on palju jalajälgi, garaaži uks on lõhutud ja varastatud asjad. Majal on kaamera. Salvestis peab olema. Lk 84-85, 88-92, kannatanu täpsustab varastatud asjade sortimenti ja maksumust. K 1 lk 93, 94 kannatanu 12.04.2024 allkiri, et ta sai varastatud asjad tagasivastavalt loetelule. Lk 96, kannatanu e-kiri, milles ta kinnitab uurijale, et tagastamata asjade osas on kindlustus hüvitise määranud. K 1 lk 98- 98-101, milles kannatanu R A kinnitab, et 06.04.2024 vargusega olid ka talle tekitatud kahju, kuna ehitusjärgus hoone sees xxx aadressil asusid ka talle kuuluvad esemed, kirjeldus ja nimekiri on esitatud. Lk 102-105, kannatanu R. A täpsustab varastatud asjade sortimenti ja maksumust, lk 106-109, kannatanu R. Alli selgitab, millised asjad on talle tagastatud ( lk 11 12.04.2024 kannatanu allkiri asjade kättesaamise kohta) ja millised mitte ja mis summale oa soovib tsiviilhagi esitada. K 1 lk 110 kannatanu R. A e-kiri, milles ta avaldab, et kahjunõuet ta ei esita. K 3 lk 5-16 08.04.2024 vallaasja läbivaatuse protokoll, millest nähtub, et vaadeldud on sõiduk Xxx xxx, autojuht O M, pagasiruumis on avastatud must maks, foto lk 9. K 3 lk 101-102 tunnistaja O.M avaldatud ütlused, mille kohaselt oli ta peatatud 08.04.2024 Rakvere linnas, kui juhtis Xxx sõidukit. Kaasas oli J. Bogens. Autost oli avastatud musta värvi mask. Sellest maskist ei tea ta midagi. K 3 lk 98-99 avaldatud tunnistaja K. K ütlused, milles kohaselt 06.04.2024 nägi ta Xxx sõidukis sellist plastikust maski. Ta suhtles Jüriga. K 3 lk 104-106 tunnistaja K Ii ütluste kohta märgib kohus, et nad ei oma tähtsus ei kuriteo ega selle toimepanijate tuvastamisel, vaid kirjeldavad, kuidas kannatanu püüdis ise vargust avastada ja toimepanijateni jõuda. Ehitusjärgus olevas majal xxx külas on kaamera ja salvestis 06.04.2024 varguse kohta on olemas. K 3 lk 109-111 tunnistaja K R avaldatud ütlused, millest nähtub, et ööl 05.04 vastu 06.04.2024 viibis Jüri Mägi ( nüüd Bogens) kodus. Jüri rendib auto välja. Millal Xxx auto oli kellelegi rendile antud ja kes sõitis, ta ei tea. 08.04.2024 tunnistaja, M ja Bogens sõitsid Rakverre, olid peatatud politsei poolt. Politsei pidas kinni Jüri. O tuli politseist ja ütles, et autost leiti mask. K 3 lk 29-70 fotodega, 09.04.2024 läbi otsitud on J. Bogensi garaaž aadressil Kiviõli xxx. Märkimisväärne on lk 25 tehtud märge, et läbiotsimisele garaaži ilmub K R ja avaldab, et kõlarid ja õhkrelva tõi O M. Läbiotsimisest ei ole selge, kas need esemed on garaažis ja kust ja kuhu M asjad ära viinud ja toonud. Läbiotsimisega on garaažist avastatud hulk esemeid, tööriistad ja muu, mis on protokolli nimistusse kantud. Muuhulgas on musta värvi töökindad ja valge värvi töökindad k 3 lk 47 foto 37-37, lk 27 punkt 6 pakend K190239269 ja 9270. K 3 lk 09.04.2024 läbiotsimisel avastatud esemed on vaadeldud. K 3 lk 79-81, DNA põhjendusteta ekspertiisaktist nähtub, et musta maski seestpoolt nina piirkonnast võetud DNA proovist leiti tõenäoliselt ühe isiku DNA profiil ja bioloogiline materjal pärineb S. Norokilt tõenäosusega 10’22 . Samuti vasaku ja parem käe töökindalt 24 / 43 seestpoolt äärelt võetult proovidelt 9269 ja 9270 avastati DNA segaprofiil, milles eritub peamine DNA-profiil, bioloogiline materjal pärineb S. Norokilt tõenäosusega 10``22. Kohus märgib, et antud tõend ühtib S. Noroki teo omaksvõtu ja R. Niggulise ütlustega, et tema ja Norok panid varguse toime, Niggulisel oli torusalli mask, Norokil must mask. Töökindad, millel on Norokilt pärinev bioloogiline materjal, olid avastatud Kiviõlis xxx tn garaažis, kus olid avastatud varastatud asjad. Kogumis Noroki varguse omaksvõtu ja Niggulise ütlustega osutab avastatud S. Noroki bioloogiline materjal, et S. Norok võis viibida garaažis ja seda pärast vargust, sest varastatud asjad olid jäetud garaaži ( läbiotsimise tulemused) ja hommikul või hiljem andis just S, Norok autovõtmed j. Bogensile ( Bogensi ütlused, kohtutoimik lk 108 pöördel) K 3 lk 93-96 asitõendi vaatlusprotokoll, vaadeldud on Kiviõli xxx majakaameraga tehtud salvestised. Salvestis oli kohtuistungil vahetult uuritud. Salvestisel on nähtav, kuidas saabub auto, millesse istub noormees ja auto sõidab ära, lk 94 foto 2. Lk 95 foto 6, salvestisel on nähtav, kuidas saabub auto ja sealt väljub meesterahvas. Kohtuistungil tunnistas Niggulis, et see on tema, kes istus autosse. Selles osas ei tekkinud vaidlust. K 3 lk 119.124, vaatlusprotokoll, vaadeldud on Samsung Galaxi Note ( J. Bogensi oma, äravõetud 8.04.2024 kinnipidamisel k 3 lk 114) sisu, tuvastatud on , et Niggulise poolt on J. Bogensile saadetud fotod erinevatest tööriistadest, 06.04.2024 kl 13.02. See asjaolu ei ole Niggulise ega Bogensi poolt kahtluse alla seotud. Vaidlust ei ole. See kinnitab Niggulise ja Bogensi ütlusi selle kohta, et fotod olid esitatud eesmärgiga, et võib olla tekib ostuhuvi, sest Niggulisel oli huvi asjad maha müüa ( ütlused kohtutoimik lk 117, lk 108). Majakaamera salvestis oli uuritud kohtuistungil vahetult, asitõendi protokoll on k 1 lk 112-137 fotodega. Protokollis on märgitud, et K Ii ülekuulamisest on nähtav, et salvestiste kellaaeg on nihkes 23 minuti võrra, et kui salvestisel on kl 01:00, siis tegelik aeg on 01:23. Videofail 5600, mis on fotoga kajastatud protokollis lk 136-137, fikseerib sarnastes maskides kahe isiku viibimist kinnistul kl 01:54-01:57, ehk tegelik aeg 02:1702:20, isikud ei tegele asjade äraviimise või sissemurdmisega, vaid liiguvad kahekesi maja läheduses, ühe isiku käes on kangiga sarnane ese, foto 27 lk 137. Edasi on salvestise järgmine osa katab ajavahemiku vastavalt märkele salvestisel kl 02:52 kuni 03:35, tegelikult pluss 23 minutit, seega 03:15 kuni 3:58, selle ajavahemiku kestel on nähtav, et kinnistul liiguvad kaks maskides meesterahvast, toovad hoonest kordamööda asjad välja ja viivad need majast kaugemale, koht ei ole kaamera vaateväljas. Transporti ega kolmandat isikut salvestise pealt ei ole näha. Kohus märgib, et salvestise andmed on täielikus vastavuses süüdistatav Niggulise antud ütlustega, et ta pani varguse toime grupis Norokiga. Salvestisel on nähtav, et hoone sissemurdmisel ja asjade äraviimisel on kaks isikut – torusalli maskiga Niggulis ja teine isik musta maskiga Norok ( vastavalt Niggulise ütlustele, mida Norok ise ei eita), mustal maskil seestpoolt on avastatud ka Noroki bioloogiline materjal. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt viivad jäljed metsamassivi kaudu Rannapungerja maanteele. Seega transport ei viibinud sündmuskoha vahetuses läheduses, vaid pidi asuma maanteel. Kahekesi oli Niggulisel ja Norokil reaalne võimalus panna asjad sõidukisse. Kellaajaliselt on salvestisel olevad andmed ühtivad J. Bogensi antud ütlustega, et kesköö ajal palus ta Nigguliselt sõidutada teda Rakverre, kolmekesi Norok, tema ja Niggulis sõitsid Rakverre ja Bogens jäi Rakverre, Norok ja Niggulis sõitsid edasi. Norok ja Niggulis ilmuvad esimest korda majakaamera vaatepildile kl 02:17 ( kohus näitab tegelikku aega). J. Bogensi osalemine varguses täideviijana ega muus vormis ei ole millegagi tõendatud ja ta kuulub õigeksmõistmisele tema osavõtu tõendamatuse tõttu. Kohus juhib tähelepanu, et ekslik on kohtuvaidlustes prokuröri esitatud faktiline väide, et Niggulis jälgis Bogensi käsul ühte maja Rakvere juures. Selles tulenevalt prokuröri arvates võibki olla tuletatud J. Bogensi vastutus varguses osalemise eest. 25 / 43 Kohus märgib, et esiteks, ei ole J. Bogens ega R. Niggulis kohtuistungil kunagi selliseid ütlusi andnud. Teiseks, kohtutoimik lk 116, vastates prokuröri küsimusele, kas Niggulis andis eeluurimisel kunagi ütlused, et Bogensi käsul jälgis Niggulist üht maja, selgitas R. Niggulis, et ta ei kinnita kohtuistungil neid ütlusi ja jutt ütlustes käis üldse muu maja kohta, mis on xxx juures. Vetiku küla maja, mis on praeguse episoodi teema, ei ole xxx juures. Faktid, millele prokurör osutab, kui vastutuse aluseks olevatele asjaoludele, ei ole tegelikult kohtulikul arutamisel tuvastatud. . Prokurör palus kohtuvaidlustes kohtult kohtuotsuse tegemisel hinnangut, kui vargusest osalemine ei ole kohtu arvates tõendatud, kas siis on võimalik J. Bogensit süüdi mõista

§ 202alusel kuritegelikul teel saadud vara hoidmises.

Prokurör väitis, et isik oli teadlik, et tema garaažis olevad esemed on varastatud. Süüdistuses on faktiliste asjaoludena näidatud, et J. Bogens, S. Norok ja R. Niggulis viisid J. Bogensi teadmisel tema elukohta xxx ja garaaži xxx asuvasse garaažiühistus boksi. Sõnaselgelt ei ole süüdistuses märgitud, et J. Bogens hoidis elukohas ja garaažis kuritegelikul teel saadud vara. Esiteks, kohtule ei ole selge, mis kuritegelikul teel saadud vara, mida väidetavalt hoidis J. Bogens enda elukohas, prokurör silmas peab. Kohus on veel korra materjale kontrollinud – k 3 lk 23-24, ei ole J. Bogensi elukohast midagi varastatud esemetest avastatud, küll aga garaažist lk 25-

1. Teiseks, lk 24 läbiotsimisele on ilmunud O M, kes tõi politseinikele garaaživõtmed. See tähendab, et K Ril ega J. Bogensil garaaživõtmeid ei olnud. Kohtule jääb tõesti arusaamatuks, kuidas prokuröri arvates saaks isik hoida garaažis varastatud esemeid ( sel juhul varastatud asjad pidid olema talle kas hoiule antud või ta ise pidi varastatud asjad sinna garaaži hoiule viima), kui tal garaaživõtmeid ei olegi. Lk 25 on protokollis märge, et kohale saabub K R, kes avaldab, et O M on mingist temale mitte teadaolevast korterist välja toonud ühe suure kõlari JBL ja kaks suuremat Soundbar JBL kõlarit ja ühe musta värvi õhkrelva. K R ei olnud eeluurimisel sel teemal üle kuulatud ( K R ütlused on avaldatuna uuritud istungil seoses tema surmaga, k 3 lk 109-111). Rääkimata, et O M oleks üle kuulatud seoses nende asjaoludega, k 3 lk 101-
2. Protokollist lk 25 on võimaik aru saada, et need esemed on siiski kuidagi garaaži kohale ise jõudnud ja menetlejad panevad neile turvakleebised. K 1 lk 90 kannatanu T. I annab ütlusi, et varastatud esemete hulgas on pp 7, 8 ja 13 kohaselt JBL kolm kõlarit ja õhkrelv, lk 93 pp 14-17 kannatanu I on need esemed kätte saanud. Kolmandaks, Niggulis pole kordagi avaldanud kohtulikul arutamisel, et J. Bogens oli teadlik, et asjad on varastatud ja võttis need asjad hoiule garaaži. Kohtutoimik, lk 115 pöördel, Niggulis selgitab, et asjad viisid garaaži kahekesi Norokiga. Lk 116, esmaspäeval ta andiski garaaživõtmed Mle, sest järgmisel päeval pidi ta minema politseisse, ühtlasi garaaživõti oli Niggulise käes. Lk 116, Bogensile ta tõesti saatis fotod ja pakkus asju müügile, selgitas Bogensile, et tuttav müüb asju; Norokiga oli räägitud, et igaüks otsib tuttavaid kellele müüa. Neljandaks, kohtutoimik lk 109 pöördel ja 110, Bogensi ütlused on vastavuses Niggulise ütluste ja muude tõenditega, eeskätt läbiotsimisprotokolliga k 3 lk 23-
3. Bogens selgitas kohtuistungil ütlustes, et varastatud asjadest ei teadnud ta midagi garaaživõtmed oli Niggulise käes, kes rentis garaaži, kasutasid garaaži Niggulis ja Norok ka. Bogensil võtmeid ei olnud. Varukomplekt pidi olema, kuid kelle käes see oli või kus see oli, ta ei tea, tema käes ei olnud. Garaažis oli ka tema endi asju. Bogens selgitas, et ta ei ole andnud Mle garaaživõtmeid, nagu läbiotsimisprotokollis märgitud, see pidi olema Niggulis, kelle käes võtmed olid. Niggulis tõesti saatis talle fotod asjadest ja pakkus müügile, päritolu kohta Bogens ei küsinud, kohtutoimik lk
4. 26 / 43 Kohus ei näe kohtuasjas ühtegi tõendit või kaudsete tõendite sellist kogumit, mille alusel saaks väita suure tõenäosusega, et J. Bogens hoidis kuritegelikul teel saadud vara Kiviõlis garaažis. Ülalnäidatud tõenditega on kinnitatud, et Romek Niggulis ja Stanislav Norok 06.04.2024 kella 02 ja 04 vahel xxx, tegutsedes grupis ehk kooskõlastatult ja ühiselt, ukse murdmise teel, tungisid sisse ja varastasid ehitusjärgus oleva maja garaažist ja kannatanutele T Iile ja R Aule kuuluvad esemed – tööriistad ja muu ehitusega seotud vara ( süüdistusaktis on toodud ammendav loetelu), tekitades kannatanutele kahjud - T. Iile 8506.16 eurot ja R. Aule 8967.85 eurot. R. Niggulise toimepandud varguse kvalifitseeritav tunnus süstemaatilisus on süüdistuses kirjeldatud ühe faktilise asjaoluga- et isik on karistatud varasemalt 01.03.2018 kohtuotsusega

§ 199

lg 2 p 8,9 alusel ja 20.01.2020 kohtuotsusega

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi.

Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud ( lahend 3-1-1-66-13), et süstemaatilisuse puhul on tegemist tunnusega, mis iseloomustab toimepanijat, kellel on teatud kalduvus toime panna vargusi selliselt, et see on tema eluviis - kas harjumus, püsiva sissetuleku Aas vms. Kusjuures tegude vahel peab olema tuvastatud sisemine seos ja igas konkreetses üksikjuhtumis tuleb seda eraldi teha. Miinimumnõue on see, et isiku poolt peab olema toime pandud vähemalt kolm vargust ja ajaline vahemik ei ole iseenesest määrav, kuid ka seda tuleb arvesse võtta. Kui R. Niggulis on varasemalt kahel korral varguse eest karistatud ja käesolevas asjas on tuvastatud, et ta on taas toime pannud varguse, on seega täidetud üks eeldus, et teatud aja kestel on toime pandud vähemalt kolm vargust. Kohus leiab, et kui isik on varasemalt kohtulikult karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest, ei tähenda see apriori, et edaspidi kõik vargused on süstemaatilisuse tunnusega toimepandud teod. Uurida tuleb, mis vargusi mis ajal ja mis asjaoludel ta on toime pannud ja kas nende vahel on sisemine seos. 01.03.2018 Harju Maakohtu kohtuotsusega asjas 1-17-11581 karistati R. Niggulis 12.05.2014 (!) ja 30.05.2014 toimepandud varguse eest, kokku kaks vargust, üks nendest on isiklike asjade vargus majast ja teine on garaažist tööriistade vargus. 20.01.2020 TlnRingkonna kohtuotsusega asjas 1-18-xxx oli isik karistatud 26.03.2018 ehitusobjektil varguse ja 12.04.2018 sõidukist toimepandud varguse eest. Ehitusobjektilt varastas ta tööriistu, sõidukist varastas esemed, mis on iseloomulikud autojuhtimisele – akud, lambid, samuti ka sees olevad asjas binokulaar, fotokaamera. Isik oli süüdi tunnistatud süüdi vargustes korduvuse ja sissetungimise tunnustel. Seega ajavahemikus alates 12.05.2014 kuni 06.04.2024 ( kaasa arvatud), 10 aasta lõikes on isik toime pannud 5 vargust, keskmiselt siis üks vargus kahe aasta peale. Sellest kuidagi ei saa järeldada, et varguste toimepanemine oleks isiku elustiil kas harjumuse näol. 5 vargust 10 aasta peale ei saa pidada ka sissetulekuallikaks. Tuleb siiski arvestada, et alates 15.08.2018 kuni 15.05.2023 viibis isiku vangistuses, see on 4 aastat 8 kuud. Varguste toimepanemise ajaline paiknevus on seega 12.05.2014, 30.05.2014, 26.03.2018, 12.04.2018, 15.08.2018-15.05.2023 vangistuses ja viimane käeoleva kohtuasja vargus 06.04.

1. Kohus leiab, et
2. aasta 2 vargust on toime pandud ajaliselt liiga ammu, et kohus hakkas hindama nende mõju süüdistatava praeguse ja lähiaja elustiilile. Pärast mai 2014 ei ole isik kuni 26.03.2018 vargusi toime pannud, seda aga kui tugineda isikule esitatud süüdistusele, et süstemaatilisust näitab just isiku tegevus, mis on tuletatav 01.03.2018 27 / 43 kohtuotsuse ja 10.01.2020 kohtuotsusega tuvastatud kuriteo asjaoludega. Isik nagu ei viibinud ka vangistuses, kuni 15.08.2018, seega 2014.a vargused jäävad nagu pigem isiku ammusesse minevikusse. Kohus märgib, et tegelik olukord on hoopis teine ja oleks menetlejale kontrollitav isiku karistusregistrite andmete alusel, k 4 lk
3. Sellest nähtub, et R. Niggulise suhtes on välismaa kohus teinud süüdimõistvaid otsuseid 29.10.2014, 28.09.2015, 09.12.2015 ja karistanud isiku vangistusega 18.07.2014, 10.08.2014 ja 16.08.2014 toimepandud varguse eest, karistuse määr oli 4 aastat 9 kuud, karistus on kantud 08.02.
4. Karistuse kandmise algus ei ole karistusregistri andmetel teada. Seega, alustades vargustega Eestis
5. aastal jätkas ta varguste toimepanemisega Soomes juulis ja augustis 2015, mille eest oli süüdi tunnistatud
6. aastal ja kandis karistust kuni 08.02.2018, ja 26.03.2028 pani toime juba järgmist vargust, see juba taas Eestis. Selline isiku elulugu näitab, et vabaduses olles jätkab ta varguste toimepanemisega, vahet pole, mis riigis ta viibi. Isik pani Eestis kaks vargust märts ja aprill 2018, üks nendest on ehitusobjektilt vargust, mille käigus varastas isik erinevaid materjale ja tööriistu, augustis 2018 oli isik vahistatud, seega kuritegelik tegevus oli objektiivsel põhjusel nö piiratud, mais 2023 isik vabanes peale pikaajalist vangistust ja uus vargus on toime pandud aprill
7. Seega on täidetud minimaalne eeldus, ajavahemikus 2018 alates märtsist kuni 06.04.2024 on toime pandud kolm vargust. Sellest ajavahemikust viibis isik vangistuses 4 aastat 9 kuud. Seega varguste toimepanemiseks jäänud vaba vahemik on 1 aasta 4 kuud ehk see ei ole niivõrd pikk, et varastamisele loomulik elustiil oleks välistatud. Kohus juhib tähelepanu, et
8. a varguse ja käesoleva kohtuasja varguse vahel on ka sisemine seos- süüdistatav on hakanud spetsialiseeruma ehitusega seotud tööriistadele ja materjalidele, mille realiseerimine tagab enam-vähem kindlat sissetulekuallikat, sellele on reeglina piisavalt ostuhuvilisi. Juba samal päeval 06.04.2024 alustas süüdistatav müügitööd, saatis fotod varastatud asjadest J. Bogensile müümise eesmärgil, samuti tegi kõne teisele isikule müügipakkumisega. See näitab, et isik on ehitustega seotud asjade varastamisest endale teinud rahaliste vahendite Aa. Nimetatud asjaolud vastavad kohtupraktikas vastuvõetud seisukohtadele varguste süstemaatilisuse kohta. Kohus leiab, et sellises olukorras on 06.04.2024 vargus toime pandud süstemaatilisuse tunnusel. Kohus leiab, et R. Niggulis ja S. Norok panid varguse toime kavatsetult

§ 16

lg 2 mõttes, sest mõlemad seadsid eesmärgiks koosseisule vastavale asjaolu saabumist, teadsid, et see saabub. R. Niggulis ja S. Norok saabusid sündmuskohale, kaasas plastikust mask ja torusalli mask, tagatud oli transport, et varastatud asju saaks viia hoiukohta. Uuritud salvestiselt on nähtav, kuidas kaks isikut kordamööda metoodiliselt toovad erinevad asjad hoonest välja ja viivad need kätes hoides kaugemale. Nad suhtlevad kohapeal omavahel, üks nendest püüab katta kaamera silma. See näitab isikute ühist ja kooskõlastatud tegevust ehk seda et ühe täideviija tahtlusega on kaetud ka teise isiku tegevused. Kohus leiab, et Romek Niggulise tegu on kvalifitseeritav

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi võõra vallasasja ebaseaduslik äravõtmine selle omastamise eesmärgil, teisisõnu vargus, korduvuse, grupi ja sissetungimise tunnusel. Kohus leiab, et Stanislav Norok tegu on kvalifitseeritav

§ 199

lg 2 p 7,8 järgi - võõra vallasasja ebaseaduslik äravõtmine selle omastamise eesmärgil, teisisõnu vargus, grupi ja sissetungimise tunnusel. oktoober 2023 vargus, I. Gordeeva ja S. Norok, grupis 28 / 43 Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav I. Gordeeva selgitas, et esitatud süüdistust ta ei tunnista ega selle vargusega kuidagi seotud. Süüdistatav selgitas, et

1. aastal oli ta S. Noroki elukaaslane, elasid koos tol ajal ühes korteris xxx, mille aadressi ta ei mäleta hetkel. Tudus, kus esitatud vargus toime pandud, ta pole käinud ega teadnud sellest juhtumist. Nad kasutasid S. Noroki sõbra autot xxx ( reg nr xxx) ja tihti sõitsid sellega. Autos võisid olla I. Gordeeva kas üks mobiiltelefon, sest tal oli korraga kaks telefoni, ja võib olla kindad. Tema telefoni kasutas ka S. Norok vabalt, sest olid elukaaslased, näiteks mängis veebikasiinos. Pärast kahtlustuse saamist ta suhtles S. Norokiga telefonitsi, Norok oli vanglas, ja Norok kinnitas talle, et jah, tema on sellel varguse toime pannud. Kohus võttis tõendina vastu S. Noroki kohtueelsel uurimisel antud ütlused ( kuna isik keeldus ütluste andmisest 07.02.2025 kohtuistungil), k 4 lk 111-112, milles S. Norok tunnistas varguse toimepanemist, et ta pani selle toime üksi, Gordeeva ei osalenud. Ta kahetseb tehtut. Süüdistus I. Gordeevale on esitatud tuginedes ainult ühele kaudsele tõendile, milleks on k 1 lk 48-53 DNA ekspertiisiakt, mille põhiline sisu on see, et sündmuskohal, hoones, metallist korgist võetud DNA proovist avastati bioloogiline materjal, C-segaprofiil, mis pärineb mitmelt isikult ja milles on tuvastatav I. Gordeeva DNAd. Olgu algul kohtu poolt süüdistajale meelde tuletatud, et isikut võimalik süüdi tunnistada ka üksnes kaudsete tõendite alusel, kuid see eeldab kaudsete tõendite paljusust, ja nende kogumi kvaliteet pealt olema selline, mis annab kohtule aluse arvata, et suure tõenäosusega on isik teo toime pannud süüdistuses näidatud viisil, kohas ja ajal. Oluline kas see, et kõik tõendid hinnatakse nende kogumis. Riigikohtu lahend 1-18-86 /128, p
2. DNA ekspertiisaktiga saadud tõendusliku teabe tähendus seisneb selles, et sündmuskohaga seotud objektil, metallist korgilt, on avastatud I. Gordeeva DNAd. Tegemist on kaudse tõendiga selles mõttes, et tõend annab teavet, et objektil on süüdistatavalt pärinev bioloogiline materjal, kui tõend ei anna teavet, kuidas see materjal on objektile sattunud ( seda ka kohtule varasemalt üldiselt teada olevat asjaolu kinnitas ka ekspert ülekuulamisel, kohtutoimik lk 132-133) ehk ei seosta isikut sündmuskohaga otseselt. Käesolevas juhtumis olekski süüditunnistamiseks vaja rohkem kui üht kaudset tõendit. Kohtuistungil ülekuulatud ekspert kinnitas, et ta on ka välja arvutanud tõepärasuhte I. Gordeeva osas, et see on 10`23, tegemist on täisprofiiliga, samas see on segaprofiil, mis tähendab, et proovis on mitme isikute bioloogiline materjal ja antud juhul arvutuste alusel on arvata, et proovis on kuni 4 isiku bioloogilist materjali, ülejäänute isikute tõepärasuhte arvutamine ei ole võimalik. Ekspert kinnitas, et teaduslikus ajakirjanduses on tõepoolest toodud andmeid, et bioloogiline materjali avastamine objektil võib tähendada ka seda, et materjal on siin sattunud muul viisil kui isiku objektida kokkupuutumisel, ehk selline materjali ülekandmine objektile on tunnistatav ja võimalik. Kohus leiab, et k 1 lk 48-53 ekspertiisiakt, eksperdi kohtuistungil antud ütlused on vastavuses I. Gordeeva kohtuistungil antud ütlustega, milles ta väidab, et ta ei ole varguse kohal käinud, samas varguse toimepannud isik S. Norok oli tema elukaaslane
3. aastal, elasid koos, S. Norok võis käsitada I. Gordeeva telefoni, koos kasutasid üht ja sama sõidukit, sõidukis võis olla Gordeeva kindad ja telefon. Ütlustest nähtub, et I. Gordeeva ja S. Norok olid oktoobris 2023 lähedased isiku, elukaaslased, mis eeldab ka lähedast kehalist kontakti, samade asjade kasutamist, puudutamist. Sellises olukorras on kohtu arvates võimalik ja bioloogilise materjali ülekandmise ühelt objektilt teisele, ühelt isikult teisele. I. Gordeeva kaitsja ei eitagi, et bioloogiline materjal ja sellise tõepärasuhtarvuga, milline see on, oligi sündmuskohal objektilt avastatud. 29 / 43 Ülejäänud kohtule esitatud tõendid kinnitavad kas varguse toimepanemist kui fakti ja seostavad S. Noroki kaudselt varguse toimepanemisega, mida S. Norok ise ei eita. K 1 lk 1-2 tunnistaja R Oi kohtuistungil avaldatud ütlused, mille kohaselt ta tui 27.10.2023 varahommikul kl 04.40 tuli ta xxx aadressil kütust võtma ja nägi, et hoone juures seisvat tundmatut sõidukit, millel ei põlenud tuled. Tunnistaja võttis kütuse, tankis autot ja ühel hetkel kuulis, et selle tundmatu sõiduki mootor hakkas töötama ja ta nägi kuidas see sõiduk, mis oli xxx, sõitis alevis ja edasi xxx-le. Tunnistaja avastas, et selle hoone teine uks on lõhutud. Sees ta nägi, et puudub käsipump, saekotid. K 1 lk 3-.6, 7-10 kannatanu E L kinnitab, et 27.10.2023 OÜle Xxx kasutuses olevast hoonest on varastatud Oüle kuuluvad asjas. Asjade loetelu on lisatud ja nende maksumus. Summale 11903,46 eurot. Sellele summale ta soovib esitada tsiviilhagi. Hagiavaldus on k 1 lk
4. K 1 lk 12-25 sündmuskoha vaatusprotokoll koos fotodega, veedeldud on xxx asuv hoone, fotod 7-8 lk 17, tavalisel siselukul puudub südamik ja uks on lahti. Hoone seest on vaadeldud ja erinevatest objektidest on võetud proovid. K 1 lk 34-37 on menetleja koostatud õiend, milles ta selgitab, kuidas ta võttis ühendust xxx spetsialistiga IT valdkonnas, kes varasemalt edastas kannatanule sõiduki registreerimis numbri mis liikus xxx alevikus 27.20.2023 kl 04:
5. Menetleja teab, et spetsialist vaatas omavalitsuse paigaldatud avaliku ala kaamera salvestist ja tegid fotosid. Fotol lk 37 on sõiduki reg nr loetav xxx. K 1 lk 39-41 tunnistaja I.S kohtueelsel uurimisel antud ütlused, mille kohaselt xxx kuulub talle, ta kasutab seda ja vahepeal on ta selle andnud kasutada oma tuttavale ja koolivennale Stanislav Norokile. Oli ka nii, et Norok küsis, kas saaks autot rentida raha eest ja tunnistaja oli nõus. Samuti ta andis auto kasutamiseks ka ühele Noroki tuttavale nimega kas M üheks ööks ja sai selle eest 100 eurot. Kriminaalasjas ei ole kogutud piisavat tõendite kogumit, mis annaksid aluse järelduseks, et I. Gordeeva on suure tõenäosusega ja mõistlikku kahtlust väljaspool selle kuriteo täideviijana toimepannud isik. I.Gordeeva kuulub talle esitatud süüdistuses õigeksmõistmisele seoses tema osavõtu tõendamatusega. Kogumis S. Noroki teo omaksvõtuga on kaudsed tõendid ( tunnistaja O ütlused, et ta nägi xxx sõidukit hoone juures 27.10.2023 kl 04.40 paiku ja hoonesse astudes nägi, et vargus on toime pandud ja uks lõhutud; avaliku ala kaamera salvestise väljavõte, milles on nähtav Tudu alevikus kl 04.40 paiku liikuva sõiduki reg nr xxx, tunnistaja S ütlused, et xxx sõiduk kuulub talle ja ta andis seda kasutada S. Norokile, mida kinnitas kohtuistungil ka süüdistatav Gordeeva) loonud kohtule uue kvaliteediga teabe, mille alusel on alust järeldada, et suure tõenäosusega on S. Norok teo toimepanija. Subjektiivsest poolest on kohtu arvates S. Norok varguse toime pannud kavatsetult – ta seadis endale eesmärgiks koosseisule vastava asjaolu saabumist, võõrale isikule kuuluvate asjade äravõtmist, ja teadis, et see asjaolu saabub, vähemalt pidas seda võimalikuks, sest ta saabus kohale sõidukiga öösel, valitud hoone lukustuse eemaldamine ei pakkunud talle raskusi tavalise siseluku südamiku eemaldamine), sellises olukorras varguse toimepanemine pidi isikule tunduma reaalne olevat. Kohus leiab tuvastatuks, et Stanislav Norok ajavahemikul 27.10.2023 xxx asuvast hoonest ukseluku lõhkumise teel, sisenes hoonesse ja varastas osaühingu XXX kuuluvad esemed tööriistad, voolikud ja õli, tekitades kannatanule OÜ Xxx kogukahju summas 11883,30 eurot. 30 / 43 S. Noroki tegu on kvalifitseeritav

§ 199

lg 2 p 8 – võõra vallasasja ebaseaduslik äravõtmine selle omastamise eesmärgil sissetungimise tunnusel. Kahes varguses on S, Noroki tegu kvalifitseeritav

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 - vargus korduvuse, grupis ja sissetungimise tunnustel.

TSIVIILHAGI Käesoleva kohtuasjas on esitatud tsiviilhagi summale 11903,46 eurot, kannatanu OÜ Xxx avaldus k 1 lk 27. Süüdistatav S. Norok võttis tsiviilhagi õigeks ega vaidlusta asjaolusid ega nõuet. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 alusel, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna süüdistatav on õigeks võtnud kannatanu OÜ Xxx esitatud tsiviilhagi summas 11903,46 eurot, ei pea kohus tsiviilhagi rahuldamist põhjendama. Tegemist on deliktiõiguse rikkumisest, nimelt omandiõiguse rikkumine, tuleneva nõudega. Kohus rahuldab kannatanu OÜ Xxx esitatud tsiviilhagi täielikult summas 11903,46 eurot. KARISTUS

§ 56lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, millest kohus lähtub karistuse määra valimisel. Riigikohtu otsuse nr. 1-17-1629/44 p 28 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktika on karistuse mõistmise küsimuses järjepidev. Riigikohtu lahend 1-19-4150 p 26: „Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (

§ 56

lg 1 ) ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Nii võivad süü suurust mõjutada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, aga samuti kannatanu isik ja tema käitumine. (Vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus nr 1-18-2232/179, p 71;
3. juuni
4. a otsus nr 1-17-1629/44, p 28;
5. juuni
6. a otsus asjas nr 3-1-1-58-13, p 8;
7. oktoobri 31 / 43
8. a otsus asjas nr 3-1-1-76-12, p 7;
9. märtsi
10. a otsus asjas nr 3-1-1-11-10, p 6.1;
11. mai
12. a otsus asjas nr 3-1-1-14-07, p 6.)“ R. Niggulise karistus

§ 418lg 1 näeb ette karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastani.

Vangistuse keskmine määr 1 aasta 6 kuud vangistust. Rahalise karistuse keskmine määr 150 päevamäära, mis miinimumi puhul on 1500 eurot. Süüdistatav tunnistas end selles kuriteos süüdi ja andis ütlusi. Karistust kergendavaks asjaoluks kohus peab puhtsüdamlikku kahetsust

§ 57mõttes.

Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud. Kohus leiab, et R. Niggulise süü suurus antud kuriteos on keskmisest määrast oluliselt väiksemal määral. Kohtuliku arutamise tulemina on tuvastatud, et isik soetas tulirelva 23.08.2023 ja kandis seda samal päeval kuni tulirelv oli isikult äravõetud politseikontrolli käigus. Tegu, soetamine ja kandmine piirdus ühe päevaga, esemeks on üks tulirelv, milleks on eelnevalt ümberehitatud stardipüstol. Isiku juures ei olnud olulises koguses tulirelva laskemoona, mis kindlasti suurendaks isiku süüd, isik ei sooritanud laske tulirelva laskemoonaga ( ta tunnistas, et tegi laske paukpadrunutega, mis olid isiku juures ära võetud koguses 7 tk, ega kuulu tulirelva laskemoona hulka). Kuigi süüdistatav on varasemalt korduvalt karistatud ( varavastaste ja liiklusalaste kuritegude toimepanemise eest, ei ole ta tulirelva käitlemisega seotud kuritegusid varasemalt toime pannud. Samas näitab isiku tegu, et kuritegude dünaamika muutub ja kuritegude valik nö laieneb. Isikul ei ole töökohta ega püsivat sissetulekut. Kohus leiab, et R. Niggulise karistamine rahalist laadi karistusega ei ole põhjendatud, seda vaatama asjaolule, et kohus peab isiku süü suuruseks tunduvalt alla keskmise määra. Esiteks, isikul puudub töökoht ja seega püsivad sissetulekud, seega rahalist laadi karistus oleks isiku jaoks pigem formaalse tähendusega ega kitsendaks tema majanduslikku olukorda, sest puudub see, mida kitsendada. Kohtul ei ole andmeid, et isikul oleks vara või muid varalisi õigusi, millele oleks võimalik rahalist nõuet pöörata. Narkoväärtegude eest mõistetud kolmest rahatrahvidest ( kahel korral 2024. aastal ja üks trahv 2018. aastast, summades 240 eurot, 200 eurot ja 40 eurot) pole ühtki tasutud. Varavastaste kuritegude toimepanemine näitab, et isik otsib sissetulekuid kuritegelikul teel. Kõik see näitab, et rahalist laadi karistuse kohaldamine oleks ilmselt põhjendamatu ega sellega saaks saavutada karistuse eesmärke, et isik ei paneks edaspidi kuritegusid toime. Järelikult tuleb R. Niggulist karistada vangistusega. Arvestades isiku süü suurust (oluliselt alla keskmise), karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, süüdistatava isikut ( varasemalt korduvalt karistatud), karistab kohus isiku vangistusega 8 kuud.

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi on karistusena ettenähtud kas rahalina karistus või vangistus kuni 5 aastani. Seega vangistuse keskmine määr on 2 aastat 6 kuud. Rahalise karistuse kohaldamise põhjendamatuse kohta on kohus juba arvamuse avaldanud

§ 418lg 1 järgi karistuse kaalumisel ega korda taas põhjendusi.

Kergendavaks asjaoluks peab kohus selles episoodis kahetsuse

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Raskendavaid asjaolusid kohus ei näe. 32 / 43 Kohus leiab, et R. Niggulise süüs antud kuriteos on alla keskmise, kuid ei ole siiski miinimumlähedane. Vargus on toime pandud grupis teise isikuga, süstemaatilisuse ja sissetungimisega ehk esineb kolm kvalifitseeritavat tunnust. Tegemist on üheepisoodi vargusega, milles on kaks kannatanut. Varastatud asjade hulk ja kannatanutele tekitatud kahjud on märkimisväärsedkahjusummad on 8506,16 eurot Iile ja 8967,85 eurot R. Aule. Süü suurust vähendab asjaolu, et kahjud on osaliselt hüvitatud, seda aga mitte süüdistatavate kaasabi kaudu vaid eduka uurimise tulemusena. Isik on ka varasemalt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Uue varguse toimepanemine näitab, et süüdistatav Niggulis ei ole valmis loobuda varavastaste kuritegude toimepanemisest seda vaatamata varasemalt pikaajalisele vangistusele. Töötamisele ta eelistab kuritegelikul teel raha teenimist. R. Niggulis väärib 06.04.2024 toimepandud varguse eest karistamist vangistusega 9 (üheksa) kuud.

§ 183

lg 2 järgi on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastane. Kergendavaks asjaoluks on isiku puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leiab, et isik süü suurus on antud kuriteos minimaalne. Teise narkotarvitaja palvel andis isik talle edasi kaks kotikest, arvatavasti mitu doosi amfetamiini sisaldavat ainet, mida teine isik tarvitaski jagades ainet mitmeks korraks. Sellise koguse edasiandmine ei ole teise isiku tervist kahjustanud märkimisväärsel määral. Tegemist on amfetamiini sisaldava ainega, mis eriti raske aine ei ole, võrreldes näiteks fentanüüliga. Kohus arvesta R. Niggulise isikut seoses selle kuriteoga. Ei ole andmeid kohtule esitatud, et isik on tänavadiiler või narkoainete levitamine oleks tema järjepidev tegevus. Tegemist on aine ühekordse edasiandmisega väikeses koguses, mis on toime pandud esimest korda ja sellel on pigem üksikjuhtumi loom- aine oli edastatud teise narkotarvitaja palvel vastutasuks, sest keegi teine isik sõidutas Niggulise tuttavat. Rahalise karistusega karistamine ei ole põhjendatud, kohus on

418 lg 1 järgi karistuse põhjendamisel on rahalise karistuse teemal peatunud ja siin põhjendusi ei korda. Kohus leiab, et arvestades isiku süü suurust selles kuriteos, kergendavat asjaolu, süüdisatava isikut ja karistamise eesmärke, tuleb karistada vangistusega 2 kuud.

§ 184lg 2 p 1,2 järgi näeb ette karistusena vangistuse 3 kuni 15 aastani.

Seega keskmine määr on 9 aastat vangistust. Isik tunnistas ennast süüdi, väljendas kahetsust. Seadus näeb ette kergendavate asjaolude hulgas ka süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Kohus märgib, et sellist seaduses näidatud kergendavat asjaolu kohus R. Niggulise puhul ei näe. Ei ole välistatud, et isik annab ütlusi kohtuistungil nii enda kui ka teise kaastäideviija osas, mis on positiivne ja annab märku pigem isiku kahetsusest, mille legitiimne eesmärk on kergendada ka karistust. Tegemist ei ole süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamisega

§ 57lg1 p 3 mõttes.

Ka kohtueelsel uurimisel kahtlustuse 33 / 43 tunnistamine ja ütluste andmine tähendabki isiku taunivat suhtumist teole ja osutab tema kahetsusele. Niggulise puhul kohus seda kõike ka arvestab. Kohus leiab, et R. Niggulise süü suurus

§ 184lg 2 p 1 ja 2 järgi ettenähtud kuriteos on oluliselt alla keskmise.

Kohus tunnistas isiku süüdi narkoaine suures koguses käitlemises kokku kolmes episoodis. Kahes on narkoaine käitlemine valdamise vormis enda tarbeks. Sel juhul kahjustab süüdistatav ainult enda tervist, tarvitades aineid. See vähendab isiku süü suurust kohtu arvates märkimisväärsel määral. Kogused olid seaduse mõttes suured igal korral, sest ületasid määra, mida oleks piisav kümnele isikule joobe tekitamiseks. Ühel korral tegemist oli 1,9 g puhast amfetamiini ja teisel korral 2,04 g puhast amfetamiini. Tegemist on kogustega, mis on suure tõenäosusega ette nähtudki enda tarbeks, selliseid koguseid ei käidelda suuremahulistes narkokäitlemise kuritegudes. Detsembris 2023 pani R. Niggulis toime narkokäitlemise episoodis grupis teise isikuga, mis suurendab süüd. Käitlemise objektiks oli ohtlik raske narkoaine, aine suurus on ka muljetavaldav- metonitaseeni ja protonitaseeni segu puhta aine kaal metonitaseen 25,25 g ja protonitaseen 30,03 g, ja kuna ühele isikule joobe tekitamiseks on vaja väga väikest kogust - 0,00005-0,0002 g metonitaseeni või 0,000025-0,0001 g protonitaseeni, annab käideldud puhta aine kogus arvutada, palju isikutele oleks selle kogusega joovet tekitada. Kui võtta ainult protonitaseeni koguse 30,03 g ja arvestada et ühele isikule on vaja 0,0001 g, piisaks see 300300 isiku joobe tekitamiseks. Selline narkokäitlemine ohustab rahvatervist märkimisväärselt. See suurendab isiku süü suurust. Samas kohus arvestab, milline oli R. Niggulise panus kuriteosse. Võrreldes teise isiku rolliga, kellele oli teada peidiku asukoht, kes oli usaldatud aine tarnija poolt kaup nö vastu võtta, on R. Niggulise panus ühisteosse oluliselt väiksem - tema roll oli tagada narkoveo tehnilist poolt, et sõiduk oleks valmis ja korras ja saaks liikuda teise isiku osutatud asukohta. Kohus arvestab R. Niggulise isiku selle kuriteo kontekstis. R. Niggulis on ise narkotarvitaja, kes rikastuma selle kuriteo läbi ei saanud. Vastavalt ütlustele, oleks tema tasu amfetamiini kogus enda tarbeks ja algul ta ei teadnud, mis konkreetset narkoainet tuleb vedada. Kohtule esitatud tõendite kogumist kohus ei näe, et isik oleks professionaalne narkolevitaja – diiler või muu ülesandega tegelane narkolevitamise ahelas. Varasemalt ei ole ta narkokuriteo eest karistatud, küll narkoaine tarvitamise eest väärteokorras. Kohus leiab, et R. Niggulis peab olema karistatud

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 järgi vangistusega, arvestades kergendavat asjaolu, süü suurust, süüdistatava isikut ja karistamise eesmärke, vangistusega 5 aastat.

§ 331

-4 järgi on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või vangistus kuni 1 aastani. Vangistuse keskmine määr on 6 kuud. Rahalise karistusega karistamine ei ole R. Niggulise puhul põhjendatud, kohus on oma argumendid toonud

§ 418lg 1 järgi karistuse põhjendamisel.

Isik tunnistas ennast süüdi ja väljendas kahetsust, mis on karistust kergendav asjaolu. Kohus leiab, et isiku süüd suurus on antud kuriteos alla keskmise. Kohus märgib, et teo kuritahtlikkus on koosseisu obligatoorne tunnus ja korduvalt sellele teo süü suuruse määramisel tugineda ei saa. Isiku käitumine hõlmab ajavahemikku alates mai 2023 kuni oktoober

1. Teoakte on kokku 4 - mais 2023 narkoaine tarvitamine, august 2023 narkoaine tarvitamine kahel korral ja Eestist ilma loata lahkumine 06.10.
2. 34 / 43 Kohus arvestab süüdistatava isikut antud kuriteo kontekstist. Tuleb tunnistada, et isiku suhtumine kriminaalhooldusesse on kergemeelne. Ta on küll käinud talle määratud registreerimisel enamasti regulaarselt ja vastavalt määratule. Samas narkotarvitamisest loobumiseks ei väljendanud isik valmisolekut. Ehk kriminaalhoolduse väline pool, registreerimisel käimine, ei tekitanud isikule probleemi, kuid käitumiskontrolli sisuline pool, suunata isik seadusekuulekale elule, ei pakkunud isikule huvi ega pannud teda korrigeerima oma käitumist. Võttes arvesse kergendavat asjaolu, isiku süü suurust alla keskmise ja süüdistatava isikut, samuti karistamise eesmärke, peab kohus põhjendatuks karistada isikut vangistusega 3 kuud.

§ 423

-1 järgi on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või vangistus kuni 1 aastani. Keskmine määr vangistuse puhul on 6 kuud vangistust. Kergendav asjaolu on isik süüd tunnistamine ja kahetsus. Kohus leiab, et rahalise karistusega karistamine ei ole R. Niggulise põhjendatud. Kohus on varasemalt selgitanud

§ 418

lg 1 järgi karistuse küsimuse lahendamisel, mis rahaline karistus võimalik ei ole, ja enam põhjendusi ei korda. Kohus leiab, et isik süü on keskmine. Suhteliselt lühikese ajavahemiku kestel, september 2023 kuni veebruar 2024, on isik juhtimisõiguseta sõitmisel peatatud 4 korral ja ühel korral sõitis ilma juhtimisõiguseta ja tegu kasvas üle narkoaine vedamisele. Kohus arvestab süüdistatava isikut selle teo kontekstis. Oluline, et isik on varasemalt sama teo eest karistatud 20.01.2020 ringkonna kohtu otsusega, teod olid toime pandud mai ja juuni 2018, kolmel korral, vt k 2 lk 174 Harju Maakohtu 27.02.2019 otsus. Nagu kohus juba osutanud, k 4 lk 45 karistusregistrist väljavõte, on isik kuni 08.02.2018 viibinud vangistuses välismaal. Alates 15.08.2018 kuni 15.05.2023 isik on taas vangistuses viibinud, seekord Eestis. Käesoleva kohtuasja episoodid september 2023 kuni veebruar 2024. Alates 09.04.2024 oli isik vahistatud ja viibis vahi all eeluurimisel kuni 09.08.2024, neli kuud. 19.12.2024 Harju Maakohtu kohtuotsusega on isik süüdi tunnistatud

§ 423_a järgi kolme episoodi eest, mis on toime pandud oktoobris 2024.

25.10.2024 oli isik eeluurimisel vahistatud ja nüüd kannab viimase kohtuotsuse alusel vangistust. Isikul on ilmne kalduvus sõita ilma juhtimisõiguseta kuni ta on veel vabaduses. Arvestades kergendavat asjaolu, süü keskmist suurust ja süüdistatava isikut, leiab kohus, et isikut tuleb karistada vangistusega 6 kuud. R. Niggulisele tuleb mõista liitkaristus kuritegude ja kohtuotsuste kogumite eest.

§ 64lg 1 alusel, raskeima karistuse suurendamise teel, tuleb R.

Niggulisele kuritegude kogumi eest mõista liitkaristus 6 aastat 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel, kohtuotsuste kogumis eest, lugeda Viru Maakohtu 19.12.2024 kohtuotsusega mõistetud karistus 11 kuud 27 päeva vangistust, kaetuks raskeima käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusega, ning mõista liitkaristuseks 6 aastat 6 kuud vangistust. Arvata eelmise 19.12.2024 kohtuotsuse järgi ärakantud karistuse osa, mis on alates 25.10.2024 kuni 02.03.2025 on 4 kuud 6 päeva vangistust, liitkaristusest maha. Kandmisele kuulub 6 aastat 1 kuu 24 päeva vangistust. 35 / 43

§ 68

alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg, 16.01.2024 ja 09.04.2024 kuni 09.08.2024, kokku 4 kuud 1 päev, karistusaja hulka. Alates 03.03.2025 kuulub kandmisele liitkaristus 5 aastat 9 kuud 23 päeva. S. Norok karistus Süüdistatav on väljendanud vähemalt sõnalist kahetsust kohtueelsel uurimisel ja tunnistas oma süüd ka kohtuliku arutamise käigus. Isiku karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et isiku süü suurus on toimepandud kuritegudes alla keskmise määra samas minimaalseks seda pidada ei saa. Käesolevas kohtuasjas on S. Norok süüdi tunnistatud kahes varguse episoodis, korduvuse, grupis ja sisetungimise tunnustel

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi.

Isik pani toime kaks vargust, tekitades kahju kokku kolmele kannatanule. Kahjud on märkimisväärsed – 27.10.2023 episoodis 11903.46 eurot, mis on hüvitamata, ning 06.04.2024 episoodis 8506,16 eurot Iile ja 8967,85 eurot R. Aule, kahjud olid osaliselt hüvitatud asjade tagastamisega, kuid see ei ole süüdistatava teene, vaid eduka uurimise tulemus. Ühes episoodis isik tegutses grupis ja mõlemas episoodis oli lõhutud takistus vara asukohale, uks, ehk teod on sissetungimisega. Kohus arvestab S. Noroki isikut. Ta on varasemalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Varasemalt on ta samuti ühe varguse toimepannud 02.09.2023 grupis teise isikuga, mille eest on karistatud 22.11.2024 kohtuotsusega. Tema kuritegude dünaamika on lai - karistatud narkokuriteo eest 22.05.2018 kohtuotsusega tingimisi käitumiskontrolliga katseajaga 4 aastat, 23.01.2020 kohtuotsusega

§ 329mõisteti liitkaristus ja varasem tingimisi karistus pöörati täitmisele.

Isik vabanes 11.04.

1. Samuti on karistatud liiklusalasekuriteo toimepanemise eest, toimepandud 29.07.
2. Kohtu arvates on S. Noroki puhul alust arvata, et suure tõenäosusega jätkab ta uute kuritegude toimepanemisega. Kriminaalhooldus, samuti ärakantud reaalne vangistus ei ole talle piisavat mõju avaldanud. Kohus leiab, et rahalise karistusega karistamine ei ole S. Noroki puhul põhjendatud. Isik on varasemalt korduvalt kriminaalkorra karistatud nii reaalse vangistuse kui oli ka karistusest tingimisi vabastatud, jätkab kuritegelikku tegevust. Kohtul ei ole veendumust, et nüüd kergemat liiki karistuse kohaldamine oleks piisava karistuse eesmärkide saavutamiseks, et isik hoiduks edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Lisaks tuleb tunnistada, et isik jätab rahalist laadi karistused täitmata ja ilmselt ja sundtäitmine ei ole siin edukas - viiest rahatrahvist väärtegude eest kogusummas 2808 ( kohus peab silmas kehtivaid karistusi), registrist väljavõte k 4 lk 31, ei ole ükski tasutud. Seega, tuleb S. Norok karistada vangistusega. Kohus leiab, et arvestades kergendavat asjaolu, süü suurust, süüdistatava isikut ja karistamise eesmärke, tuleb karistada kahe varguse toimepanemise eest 1-aastase vangistusega. Kõik käesoleva kohtuasja kuriteod on S. Noroki poolt toime pandud enne 22.11.2024 kohtuotsust, mis on ka jõustunud. Seega tuleb isikule mõista liitkarisust

§ 65lg 1 alusel.

22.11.2024 kohtuotsusega on isikut süüdi tunnistatud kolme varguse toimepanemises , üks nendest grupis, ja kahes sissetungimisega, ü