Obsah (7)

§ 424§ 74§ 68§ 75§ 78§ 55§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. august 2025, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-25-3210 Kohtunik Sandra Kallas Kohtuistungi sekretär Jana Kaav

§ 424

lg 1 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega (millest eelvangistuses kantud 2 päeva)

§ 74

sätete järgi tingimisi 1-aastase katseajaga ning lisakaristuseks mõistetud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks tõkendit ei ole kohaldatud, oli kahtlustatavana kinni peetud

1. –
2. aprill 2025 Kaitsja vandeadvokaat Aro Siinmaa (määratud korras) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS (kriminaalmenetluse seadustiku) § 248 lg 1 p-st 5 kohus otsustas:

§ 424

lg 2 järgi Süüdi tunnistada Keijo Püvi

§ 424

lg 2 järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Keijo Püvi kahtlustatavana kinnipidamise aeg

1. –
2. aprill 2025, s.o 3 (kolm) päeva, ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 6 (kuus) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§-de 74 lg-te 1, 2 ja 424 lg 4 p 1 alusel määrata, et Keijo Püvile mõistetud karistusest, s.o 6 kuud ja 27 päeva vangistust, kuulub kohe ärakandmisele 7 (seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvata alates Keijo Püvi vanglasse saabumisest. Kohtuotsuse jõustumisel kohustada Keijo Püvi ilmuma vanglasse karistust kandma (7 päeva vangistust) kohtu poolt teatatud ajal ja kohta, mille kohta saadetakse Keijo Püvile pärast kohtuotsuse jõustumist teatis.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel määrata, et ülejäänud osa mõistetud karistusest, s.o 6 (kuus) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust, ei pöörata täitmisele, kui Keijo Püvi ei pane 1 (aasta) ja 4 (nelja) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75lg 1 alusel on Keijo Püvi käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX ;

1. ilmuma kriminaalhooldusametniku kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; määratud ajavahemike järel
2. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Keijo Püvi alates kohtuotsuse jõustumisest kuni käitumiskontrolli lõpuni tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) määramiseks ning esitama vastava vereanalüüsi vastuse kriminaalhooldusametnikule viimase määratud tähtajaks. Analüüside arv, mida rakendada, on üks analüüs katseaja kolme kuu kohta. Katseajaks ette antud analüüside arvu võib vähendada, kui PEth analüüsi tulemus on kuni 20 ng/ml või kui kordusanalüüsid näitavad alkoholi tarbimise vähenemist katseajal. Esimesel analüüsil nõutav näit puudub. Kordusanalüüside tulemused peavad olema kuni 20 ng/ml või väiksemad eelneva analüüsi tulemusest.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Keijo Püvi registreeruma tervishoiuasutuses vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi liigtarvitamise häire hindamiseks 1 (ühe) kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

§ 78

p 1 alusel hakata Keijo Püvi katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, käitumiskontrolli nõuded ja kohustused kohalduvad kohtuotsuse jõustumisest.

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. 2 Määrata Keijo Püvi katseajaks Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§-de 50 lg 1 p 1 ja 424 lg 4 p 2 alusel võtta Keijo Püvilt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 55

lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse (reaalse vangistuse) kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Liiklusseaduse § 127 alusel kohustada Keijo Püvi loovutama oma juhiluba Transpordiametile 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Keijo Püvilt riigi tuludesse menetluskuludena pool sundrahast, s.o 664 (kuussada kuuskümmend neli) eurot ja 50 senti, ning osa määratud kaitsja tasust, s.o 95 (üheksakümmend viis) eurot ja 16 senti. Menetluskuludest pool sundrahast, s.o 664,50 eurot, ning osa määratud kaitsja tasust, s.o 44 (nelikümmend neli) eurot 64 senti, jätta riigi kanda. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud 759 (seitsesada viiskümmend üheksa) eurot ja 66 senti tasumisele ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest:  EE351010052031000004 (AS SEB Pank);  EE522200221013264447 (AS Swedbank);  EE401700017002872300 (Luminor Bank AS);  EE957700771001523585 (LHV Pank). Keijo Püvil tuleb menetluskulude tasumisel märkida viitenumber

1. Juhul kui menetlusosalised kohtuotsust ei vaidlusta, jõustub kohtuotsus eelduslikult
2. augustil 2025 ja menetluskulude tasumise lõpptähtaeg on
3. august
4. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Menetluskulude tähtajaks tasumata jätmisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (KrMS
5. peatüki
6. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on 3 karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Keijo Püvi süüdistatakse

§ 424lg 2 järgi selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 16.

novembri

1. a otsusega nr 1-22-5995 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja milline karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti
2. aprillil 2025 kella 23.34 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas Jõgeva mnt 25 juures mootorsõidukit Audi registreerimismärgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,08 mg/l kohta. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Prokurör palub tunnistada K. Püvi süüdi

§ 424

lg 2 järgi ning karistuseks mõista 7 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 18.

– 20. aprill 2025, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 kuud ja 27 päeva vangistust. Prokurör palub kohtul

§ 74

lg-te 1, 2 alusel määrata, et kohesele ärakandmisele kuulub 7 päeva vangistust ja ülejäänud karistust, s.o 6 kuud ja 20 päeva vangistust, ei pöörata täitmisele, kui Keijo Püvi ei pane 1 aasta ja 4 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 4 alusel on Keijo Püvi kohustatud alates kohtuotsuse jõustumisest kuni käitumiskontrolli lõpuni tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) määramiseks ning esitama vastava vereanalüüsi vastuse kriminaalhooldusametnikule viimase määratud tähtajaks. Analüüside arv, mida rakendada, on üks analüüs katseaja kolme kuu kohta. Katseajaks ette antud analüüside arvu võib vähendada, kui PEth analüüsi tulemus on kuni 20 ng/ml või kui kordusanalüüsid näitavad alkoholi tarbimise vähenemist katseajal. Esimesel analüüsil nõutav näit puudub. Kordusanalüüside tulemused peavad olema kuni 20 ng/ml või väiksemad eelneva analüüsi tulemusest.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Keijo Püvi 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest registreeruma tervishoiuasutuses vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi liigtarvitamise häire hindamiseks. Prokurör palub mõista süüdistatavale

§ 50lg 1 alusel lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse ära võtmise 5 kuuks.

Koheselt ärakantava karistuse alguseks lugeda süüdimõistetu saabumine kinnipidamiskohta. Kriminaalmenetluse kulud on sundraha 1329 eurot ja määratud kaitsja tasu 95,16 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et tulenevalt XXX jätta pool sundrahast riigi kanda ja määrata ülejäänud menetluskulude, s.o kokku summas 759,66 eurot, tasumine ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. 4 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkulepe on temale arusaadav, see vastab tema tahtele ning ta jääb selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid samuti kokkuleppe juurde ning palusid selle kinnitada. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel on kokkulepe sõlmitud, järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tegelikku tahet ning ta sai aru kokkuleppe sisust. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada K. Püvi süüdi

§ 424lg 2 järgi ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele.

K. Püvi menetluskuludeks on kohtueelses menetluses makstud kaitsja tasu 95,16 eurot ja kaitsja tasu kohtuistungil olemise eest 44,64 eurot. K. Püvi menetluskuludeks on veel KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o otsuse tegemise ajal 1329 eurot. Vastavalt poolte kokkuleppele jätab kohus poole sundrahast, s.o 664,50 eurot riigi kanda. Kokkulepe ei kajasta, kelle kanda jääb kohtumenetluses tekkiv määratud kaitsja tasu. Pooled leppisid kohtuistungil kokku, et kohtumenetluses tekkinud määratud kaitsja tasu 44,64 eurot jääb riigi kanda. Seega kuulub K. Püvilt väljamõistmisele pool sundrahast, s.o 664,50 eurot, ning osa kaitsja tasust, s.o 95,16 eurot. Riigi kanda jääb pool sundrahast, s.o 664,50 eurot, ning osa kaitsja tasust, s.o 44,64 eurot. Menetluskulud kokku summas 759,66 eurot tuleb K. Püvil tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. (allkirjastatud digitaalselt) Sandra Kallas Kohtunik 5