2-22-9932/52

2-22-9932 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 03. juuli 2025, Pärnu kohtumaja 2-22-9932 R L hagi osaühing Eritex Invest vastu lepingu alusel üleantu tagastamise ja kahju hüvitamise, varalise kahju ja lisanduvate viiviste nõuetes.

Osaühing Eritex Invest vastuhagi R L vastu võlgnevuse ja lisanduvate viiviste ning varalise kahju ja lisanduvate viiviste nõudes Tsiviilasja hind Põhihagi 20 478 eurot Vastuhagi 3125,89 Menetlusliik ja viimase toimingu aeg Kohtunik Menetlusosalised ja nende esindajad Istungimenetlus, 24.04.2025 Leanika Tamm Hageja, vastuhagis kostja: R L, ik xxx, elukoht xxx hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus, Advokaadibüroo EMERALDLEGAL, e-post xxx Kostja, vastuhagis hageja: osaühing Eritex Invest, rg-kood 10482158, asukoht Niidi 26-6, Tallinn 10314, e-post xxx, Seaduslik esindaja R K, lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno Heringson, Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ, epost xxx Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 03.11.2025.

RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata protokolli parandamise taotlus 2. Jätta rahuldamata hageja kohtuvaidluste teesides toodud taotlus võtta asja materjalide juurde 17.10.2023 menetlusdokumendile lisatud tõendid.

3.Jätta R L hagi täielikult rahuldamata.

4.Rahuldada vastuhagi täielikult.

1 (20) 5.

2-22-9932 Mõista R Llt (L, isikukood xxx) kostja Osaühing Eritex Invest (registrikood 10482158) kasuks välja lepinguline põhivõlgnevus summas 1765,40 eurot ning viivisvõlgnevus summas 594,99 eurot;

Mõista R Llt kostja Osaühing Eritex Invest kasuks välja viivis lepingulise põhivõlgnevuse jäägilt seaduses sätestatud määras alates 23-02-2023 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni;

Mõista R Llt kostja Osaühing Eritex Invest mõista vastuhagijärgselt kostjalt R L vastuhageja Osaühing Eritex Invest kasuks välja kohtuväliste õigusabikulude hüvitis summas 525 eurot;

Mõista R Llt kostja Osaühing Eritex Invest kasuks välja viivis kohtuväliste õigusabikulude hüvitise võlgnevuse jäägilt seaduses sätestatud määras alates 23.02.2023 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni;

Menetluskulud 9. Jätta menetluskulud tervikuna hageja kanda.

10.Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks peale kohtulahendi jõustumist.

11.Saata otsus menetlusosalistele.

HAGINÕUE, NÕUDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD, POOLTE SEISUKOHAD 1. Hageja nõuded Hageja R L esitas 06.07.2022. a Harju Maakohtule hagi osaühing Eritex Invest vastu nõudes mille kohus 16.11.2022 menetlusse võttis. Hageja nõuab: (i) (ii) esimese alternatiivina lepingu alusel üleantu tagastamise ja kulutuste hüvitamise nõudes: a. mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingu alusel tagastamisele kuuluv summa (kokku) 8857 eurot; b. mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust taganemisega seotud kulutuste katteks summas 504 eurot; c. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis seadusjärgses määras rahuldatud põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni; d. mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis (õigusabikulud) summas 1624 eurot; e. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis seadusjärgses määras kindla summana kohtu välja mõistetud kahju hüvitamise summalt alates hagi kohtule esitamise päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras tähtaegselt kohtu välja mõistetud tasumata kahju hüvitamise nõudelt kuni selle täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui kahju hüvitamise nõude summa. teise alternatiivina varalise kahju hüvitamise nõudes: a. mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitis summas 17 337,12 eurot; b. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis seadusjärgses määras kindla summana kohtu välja mõistetud kahju hüvitamise summalt alates hagi kohtule esitamise päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras tähtaegselt kohtu välja mõistetud tasumata kahju 2 (20) 2-22-9932 hüvitamise nõudelt kuni selle täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui kahju hüvitamise nõude summa; c. mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis (õigusabikulud) summas 1624 eurot; d. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis seadusjärgses määras kindla summana kohtu välja mõistetud kahju hüvitamise summalt alates hagi kohtule esitamise päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras tähtaegselt kohtu välja mõistetud tasumata kahju hüvitamise nõudelt kuni selle täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui kahju hüvitamise nõude summa.

2.Hagi aluseks olevad asjaolud • • • • • • • Hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu nr 02/05/21, mille kohaselt kohustus kostja ehitama ja paigaldama piirdeaia ja väravad aadressil xxx.

Pärast tööde valmimist ja vastuvõtmist ilmnesid piirdeaial ja väravatel vead, millega hageja ei saanud rahule jääda, sest aed polnud vähemalt keskmise kvaliteediga aia tasemel. Hageja saatis 04.09.2021 kostjale e-kirja, milles pööras tähelepanu vigadele.

Hageja soov oli, et kostja aial lasuvad puudused kõrvaldaks.

Kostja käis kohapeal aeda üle vaatamas ning proovis tööd parandada, siis hageja hinnangul esines jätkuvalt aial probleeme, millele hageja koheselt ka kostja tähelepanu pööras. Hageja soovis, et kostja keevitaks aiale diagonaalid, mis viimase jäikust parandaksid, kuid kostja keeldus sellest, viidates asjaolule, et „see rikub visuaali ja korrosioonivastase kaitse“ ära. Betoonosa ja vundamendi sisalduse osas saatis hageja proovitüki ekspertiisi ning selgus, et tsemendi sisaldus praktiliselt puudub.

Hageja tellis aia puuduste tuvastamiseks asjatundjalt eriteadmistel põhineva arvamuse, mis kinnitas hageja varasemalt viidatud puudusi aial.

Hageja pöördus kostja poole avalduse ning nõudekirjaga, milles kokkuvõtvalt taganes töövõtulepingust ning palus lepingu alusel üleantu tagastamist ja kahju hüvitamist • Kostja vastas hageja kirjale, et nii lepingust taganemine kui ka rahalised nõuded on alusetud. Kostja on seisukohal, et lepingust taganemisel ei ole alust, sest töövõtulepingus toodud eesmärk on saavutatav viidates asjaolule, et sisuliselt on kostja kõik puudused juba kõrvaldanud ning oleks valmis kõrvaldama ka ülejäänud.

Hageja ei vastanud kostja kirjale, sest on selge, et kostja tema nõudeid ei tunnista – kostja pole mõistliku aja jooksul lahendanud hageja osundatud puuduseid ning sealjuures keeldus kostja puuduste kõrvaldamisest põhjendamatult.

Hageja leiab, et on teinud omaltpoolt kõik, et kohtuvaidlust vältida. Hageja nõudekirja esitamine oli täielikult õigustatud, kuivõrd kostja ei suutnud aial lasuvaid puudusi kõrvaldada ning ei reageerinud hageja enda saadetud kirjadele viisil, mis oleks viinud kõigi puuduste kõrvaldamiseni ehk aiale vähemalt keskmise kvaliteedi andmiseni. Hageja on seisukohal, et tal on õigus töövõtulepingust taganeda ning lepingu alusel üleantu tagastamist nõuda.

Alternatiivselt (kui kohus ei nõustu, et lepingust taganemise eeldused on täidetud) ja leping on jätkuvalt kehtiv, leiab hageja, et tal on õigus nõuda alternatiivselt kahju hüvitamist. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud põhikohustust, st kostja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele. Kostja paigaldatud aial esineb palju vigu, mida kvaliteetsel uuel aial esineda ei tohi. Aia vigadena toob hageja välja järgmised puudused:

3 (20) • 2-22-9932 2..1. kinnistu tänavapoolse piirdeaia põhjapoolsed terasest aiapostid on maasse puudulikult kinnitatud: mõõduka jõu rakendamisel täheldati kolme aiaposti märgatavat liikumist vertikaalsuunas. Aiapostide liikumise põhjuseks saab lugeda ebapiisavale sügavusele paigaldatud poste ja sellest tulenevalt väheses betoneerimises;

2..2. betoonplokkidest laotud postide vundamentidel, sh liugvärava mootori ja rullikute betoonist aluspinnal esinevad kahjustused – vundamendil esineb betoonikihtide irdumine;

2..3. betoonkehade sellist purunemist ei saa hinnata tavapäraseks, suure tõenäosusega ei ole kasutatud sobiliku keskkonnaklassiga betooni; kui betooni lagunemine jätkub samas tempos, muutuvad selle peale laotud müüritise osad ohtlikuks, st müüritise ümberkukkumise oht on olemas;

2..4. liugvärava raami lahendus ei vasta lepingus kirjeldatule: liugvärava raam on valmistatud terasest nelikanttorust 40*40 mm, vastavalt sõlmitud lepingule on töövõtja pakkunud kogu liugvärava raami valmistada 40*60 mm nelikanttorust. Võrreldes teiste tootjate sarnaste liugväravate lahendustega, kasutatakse enam kui 4,5 m ava korral aga 40*60 mm nelikanttorusid. Lisaks on värava juhtsiiniks kasutatud C-profiili 61*73*3,5 mm, kuid tavapäraselt kasutatakse C- profiili mõõtmetega 100*89*5 2..5. väikse ristlõikega piirdepostide või piirde korral tagatakse värava jäikus diagonaalsidemetega, töövõtja on erinevalt liugväravate tavalahendusest liugvärava ekspluatatsiooniks paigaldanud täiendava rulliku ehk tegemist ei ole standardse lahendusega ning tehtud lahendus viitab pigem asjaolule, et avatud värava puhul takistada selle läbipainet;

2..6. liugvärava tavapärane ekspluatatsioon peab olema tagatud ka ilma remontlahenduseta ehk täiendava rullikuta;

2..7. liugvärava hammaslatiks on kasutatud plastikust hammaslatti, mis on silmnähtavalt kõverdunud – see viitab mh asjaolule, et liugvärava liikumine ei ole sujuv (põhjuseks aladimensioneeritud värava lahendus), plastikust hammaslatt ei ole puuduseks, kuid kulub kiiremini ning hooldus võrreldes terasest hammaslatiga on lühema intervalliga;

2..8. hinnapakkumises on märgitud liugvärava ajami töötemperatuuriks vahemik 35…+55 ºC, väravale paigaldatud mootor vastab aga vahemikule -20…+55 ºC, seega ei vasta liugvärava tehnilised andmed osaliselt lepingus märgitule.

Hageja leiab, et esitas kostjale põhjusega reklamatsiooni ning palus põhjusega aial lasuvate puuduste parandamist. Kostja on oma kohustust rikkunud, sest tema tehtud töö ei vasta poolte kokkulepitud tingimustele ning kostja ei parandanud tööl lasuvaid puuduseid mõistliku aja jooksul.

3.Kostja vaidleb haginõudele täies ulatuses vastu. Kostja argumendid on järgmised: • hageja ei ole antud juhul kehtivalt lepingust taganenud, sest materiaalsed eeldused taganemiseks puuduvad. Iseenesest puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu nr 02/05/21, mille kohaselt kohustus kostja ehitama ja paigaldama piirdeaia ja väravad aadressil xxx. • Poolte poolt on allkirjastatud tööde üleandmise akt kuupäevaga 14. oktoober 2021. a

–sealjuures on hageja enda allkirja juurde vastava kuupäeva kirjutanud omakäelisel (lisa 2). Aktis on mh kirjas: „Pretensioonide või erimeelsuste korral esitada märkused 4 (20) koos käesoleva akti tagastamisega.“ Hageja allkirjastas akti pretensioonide või märkusteta.

2-22-9932 ilma mistahes • hageja tasus kohapeal suuremas osas talle esitatud lõpparve, jäädes siiski võlgu 1765,40 eurot4 (arvel ja aktil kajastatud tööde maksumus 10 622,40 eurot – tasutud 8857 eurot (sh. varasem ettemaks). • Hageja ja kostja pidasid peale tööde vastuvõtmist kirjavahetust, milles sisaldus kaks hageja pretensiooni: tugirulliku lahendus ei toimi külmaga maast üles kerkimise tõttu, mille tõttu värav ei tööta korralikult ning kostja soovib väravale juurde diagonaalide keevitamist; müüritise vundament ei ole ilmastikukindlast betoonist ja laguneb. Kostja saatis objektile viivitamatult saatnud töömehe, kes tugirulliku välja vahetas, kuid hageja polnud ikkagi rahul. • Kostja vastas hagejale 18.02.2022 esimese pretensiooni osas hageja soovile vastu tulles,, et „Värava raami sisse saab teha diagonaalid ehk siis ka selle oluliselt jäigemaks.“ Teise pretensiooni osas vastas kostja samas kirjas: „xxx objektile on tarnitud betoon B20 C 16/206. Mingil põhjusel, mis ei saa kuidagi olla kostja süü, on see betoon hakanud talvega lagunema. Kuigi tegemist ei ole kostja süüga, siis möönab kostja, et kuivõrd betoon oli tema alltöövõtja poolt valitud isikult tellitud, siis vastutab ta selle kvaliteedi nagu oma töö eest.“ Kostja 18.02.2022 vastusest nähtuvalt „Kohe kui ilm lubab teeme su betoonosad korda ja värava saaksime ette võtta lähiajal. • Kostja jäi ootama hageja vastust, millal võiks kostja tulla ja hageja värava lisadiagonaalide keevitamiseks ära võtta. Betoonitööde osas oli selge, et oodata tuli kevadet. Samas hageja vastavale kostja kirjale enam ei reageerinud ning 25. aprillil 2022. a saabus hoopis hageja poolne lepingust taganemise avaldus. Kostja hinnangul said teostatud tööde käigus kõik probleemid lahenduse ning töö on pretensioonideta vastu võetud. Vastuvõtmise järgselt kerkinud pretensioonide osas ei olegi kostjale tema selgesõnalisest valmisolekust sõltumata antud võimalust betooniga seonduva probleemi lahendamiseks ja hagejale vastutuleku korras väravale diagonaalide lisamiseks. Sisuliselt sattus hageja sellega vastuvõtuviivitusse (VÕS § 119). Kostja on seisukohal, et ta ei ole lepingut rikkunud, mis välistab ka lepingust taganemise aluse – olulise lepingurikkumise. • Kostja on kohtule 10.11.2023 esitanud tõendina kohtulahendi analoogses tsiviilasjas 2-22-2665 /dtl 328- 343/, milles hageja naaberkinnistute omanikud (vastavalt xxx ja xxx, xxx) esitasid analoogse sisuga vaidluses nõuded Osaühingul Eritex Invest vastu.

Harju Maakohus tuvastatud eelnimetatud vaidluses, et kõik xxx ja xxx aedade osas esitatud analoogse sisuga etteheited on ainetud. Kohus mõistis kosta kasuks xxx 1 OÜ-lt välja võlgnevuse, viivised ja kohtukulud Osaühingu Eritex Invest kasuks välja mõistetud (lisa 3). Kohtulahend on käesolevaks ajaks jõustunud.

VASTUHAGI NÕUE, Kostja osaühing Eritex Invest esitas 22.02.2023 vastuhagi põhivõlgnevuse 1765,40 euro, viivisvõlgnevuse 594,99 euro ja lisanduva viivise ning kohtuväliste õigusabikulude hüvitise 525 euro ja lisanduva viivise nõudes. Kohus võttis vastuhagi 27.02.2023 menetlusse.

5 (20) 2-22-9932 4. Kostja nõuab vastuhagis: (i) Mõista R Llt (L, isikukood xxx) kostja Osaühing Eritex Invest (registrikood 10482158) kasuks välja lepinguline põhivõlgnevus summas 1765,40 eurot ning viivisvõlgnevus summas 594,99 eurot; (ii) Mõista R Llt kostja Osaühing Eritex Invest kasuks välja viivis lepingulise põhivõlgnevuse jäägilt seaduses sätestatud määras alates 23-02-2023 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni; (iii) Mõista R Llt kostja Osaühing Eritex Invest mõista vastuhagijärgselt kostjalt R L vastuhageja Osaühing Eritex Invest kasuks välja kohtuväliste õigusabikulude hüvitis summas 525 eurot; (iv) Mõista R Llt kostja Osaühing Eritex Invest kasuks välja viivis kohtuväliste õigusabikulude hüvitise võlgnevuse jäägilt seaduses sätestatud määras alates 23.02.2023 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni;

5.Vastuhagi aluseks olevad asjaolud Kostja (vastuhagis hageja) on hagejale (vastuhagis kostja) teostanud töö maksumusega 10 6622,40 eurot. Tellija on töö 14. oktoobril 2021. a ilma pretensioonideta vastu võtnud, seega kõik varasemad võimalikud probleemid tuleb lugeda lahendatuks. Pretensioonide puudumisele viitab ka asjaolu, et hageja tasus kohapeal suuremas osas talle esitatud lõpparve, jäädes siiski võlgu 1765,40 eurot3 (arvel ja aktil kajastatud tööde maksumus 10 622,40 eurot – tasutud 8857 eurot sh varasem ettemaks).

Poolte vahel puudub vaidlus tööde maksumuse ja vastuvõtmise kuupäeva osas. Samuti ei ole hageja esitanud kostjale lepingu hinna alandamise nõuet.

6.Hageja vaidleb vastuhagi nõudele täies ulatuses vastu ning palub selle jätta täies ulatuses rahuldamata.

MENETLUSE KÄIK 7. Kohus määras asja arutamiseks kohtu eelistungi 28.03.2022. Istungil selgitas kohus välja, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et tegemist on töövõtulepinguga (VÕS § 635 lg 1), mille täitmise on hageja 14.10.2021 aktiga vastu võtnud. Samuti tegi kohus eelistungil kindlaks järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle: • Hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu nr 02/05/21, millega kohustus kostja ehitama ja paigaldama piirdeaia ja väravad aadressil xxx. • Hageja leidis, et aed polnud vähemalt keskmise kvaliteediga aia tasemel ja saatis 04.09.2021 kostjale e-kirja, milles pööras tähelepanu vigadele. • Kostja tegeles hageja loetletud vigade parandamisega. • Pooled lugesid töö valminuks ja hageja poolt vastu võetuks hageja poolt 14.10.2021. allkirjastatud tööde üleandmise aktiga. • Hageja soov oli, et kostja aial lasuvad täiendavalt ilmnenud puudused kõrvaldaks.

8.Kohus teostas poolte taotlusel 10.05.2024 paikvaatluse, millel nähtu ja kogetu kohus ka videosalvestas.

Paikvaatlus toimub kaks ja pool aastat peale aia üleandmisevastuvõtmise akti vormistamist. Kohus tuvastas paikvaatlusel järgmised asja lahendamise seisukohast olulised asjaolud:

8.1. Kohus tuvastas, et keevispaneelidest metallaed betoonpostidega paikneb ehitatud vundamendil, vundamendi ümber on näha killustiku- ja betoonipudemeid. Värav on poolavatud asendis, hoovis paikneb sõiduauto. Sõiduteelt majani kulgevale alale, 6 (20) 2-22-9932 millele on pargitud auto, on paigaldatud Ksillutis. Värav ja sissesõidutee on kasutuses. Tegemist on metallist, värvikattega kaetud keevisaiaga, mis on kinnitatud betoonvundamendile Kohtu poolt nähtav visuaalne pilt aiast on korrektne, aed on sirge, loodis, kalleteta, ei kõigu. Silmaga nähtavad defektid puuduvad. Samuti vaatles kohus betoonist aiaposte ja väravat seestpoolt aeda. Postide kinnitused on olemas, visuaalselt probleeme aia kinnitustega samuti ei nähtu.

8.2.Videolõigult nr 3996 nähtub, et hageja ise loksutab jõuliselt aiaposti ja raputab kahe käega aia ülalosast kinni hoides aiavõret. Aiapost liigub vundamendiosale toetudes edasi tagasi, kuid ei varise. Omanik hoiab aia keevispaneeli ülaosa varbide kinnituslatist kinni ja raputab aeda suure jõuga. Raputamise tulemusena aed vappub edasi-tagasi. Raputamise lõppedes on aed ja postid endiselt püstiasendis tagasi.

Hageja soovib sellega kohtule näidata, et aed on maasse puudulikult kinnitatud.

Kohtule on selgelt nähtav hageja korduv jõuline tegevus garaaživärava ees paikneva betoonist aiaposti ja aiapaneeli ning tugiposti kallal. Betoonist, murenenud sokliga aiapost peale hagejapoolset käega loksutamist jääb uuesti püstasendisse seisma tagasi, post on sirgelt ja liigutamata kujul jääb paigale kõikumata püsima. Kohus järeldab sellest, et ilmselt on betoonist aiaposti sisse nii nagu projekt ette nägi, paigutatud metallarmatuur, mis hoiab betoonist aiaposti hoolimata murenenud soklist püstiasendis ning takistab posti murdumist või ümberkukkumist, sealjuures sõltumata hageja poolt posti kallal rakendatud raputamise jõust. Vaatlusaluse betoonposti sokli kõigist külgedest murenemist vaadates, võrreldes on vahe silmaga nähtav. Teiste aiapostide soklitel samas ulatuses kahjustused puuduvad. Võimalik sokli murenemise põhjus võib olla ka posti suhtes korduvalt rakendatud jõud. Kohus märkis, et väravapost püsib sõltumata tema kõikumisest rakendatud jõu mõjul endiselt loodis ja püstasendis. Kahjustatu d post ei ole viltu vajunud ning iseseisvalt või ilmastiku mõjul (ilma hageja vastava tegevuseta) ei kõigu. Videolt nr 3997 nähtub aed seestpoolt ja kõigutatud betoonist post aia seestpoolt vaates. Posti sokli vundament on murenenud ja probleemse sokli ümbrus on ka seestpoolt aeda kaetud peenikese, soklist murenenud killustiku ja betoonipuruga. Kohtunik kontrollid posti käega katsudes, et betoonist aiapost liigub käesoleval ajal ka väga väikese jõu rakendamisel edasi-tagasi, kuid jõu rakendamise lõpetamisel posti asend taastub esialgseks püstasendiks. Post ei ole kaldes ega kõigu, kui tema suhtes jõudu mitte rakendada. Puru posti ümber on täiendavalt tekkinud peale kohtu poolset posti liigutamist, mille tulemusena soklist irdub vähehaaval betooni. Värav on kinnitatud sokli külge metallist ankrutega. Värava metallkinnitustes juures nähtavaid probleeme ei ole. Video nr 3998: Kohus vaatleb hageja poolt välja toodud problemaatilist rulli, mille peale värav peaks toetuma. Hageja selgitab, et rulli, millele värav toetab, kuigi ei peaks toetuma, on paigaldanud kostja, ning tegemist on hageja arvates hädaabilahendusega. Video 4001 ja 4002. Hageja väidab, et aiapostid on maasse puudulikult kinnitatud ning lisaks on reapostides kasutatud metall 2 mm paksune, kuigi peaks olema 2,5 mm paksune. Hageja avab posti pealmise plastkatte ja mõõdab nihikuga aiaposti metallseina paksust. Nihiku elektrooniliselt tabloolt nähtuvalt on mõõdetava ala paksus 2,32 mm. Hageja selgitab, et metalli paksus on sellest tulenevalt 2 mm. Video 4003. Kostja esindaja adv. Heringson püüab samuti jõuga

vaidlusalust aeda (keevispaneeli) liigutada. Aed ei loksu eriti, võrreldes sellega, kui hageja ise jõuliselt aeda loksutab. Kostja esindaja toob välja, et on näha, et aeda on ka varasemalt lõhutud (kasutatud tavakasutusest erinevalt aia kallal suuremat jõudu).

Samal ajal hageja selgitab, et üks aiapost sai varem servast lahti kaevatud. Posti õla pikkus on 30 cm. Eritexi enda kodulehel peaks posti jala kõrguseks olema soovitavalt 7 (20) 2-22-9932 70 cm. Eksperdid on välja toonud selle, et 1/3 posti pikkusest peab olema maa sees.

Kohus püüab vaidlusalust aeda oma käega loksutada (telefon liigub videol kohtunikuga kaasa, kuid post kohtuniku poolse jõu rakendamise korral tajutavalt eriti ei liigu.

Omanik asub samal ajal, kui kohus vaatlust teostab, uuesti jõuga (kahe käega) aeda loksutama, nii et aed hakkab liikuma.

8.3.Kohus saab aia püstloodisolekut loodiga mööda keevist alates vundamendist mõõtes tulemuse, mille kohaselt aed on posti kinnituse juurest loodis. Kohus püüab taas ise aeda loksutada, koos loodiga. Aed liigub minimaalselt, mõne millimeetri jagu. Video 4005. Kohus määrab aia ristloodi aia varbide kinnist pidi aia ülalosas, mööda varbide kinnituslatti. Aia ülaserv on loodis. Kohus määrab aia ristloodi aia varbide kinnist pidi aia alalosas, mööda varbide kinnituslatti. Aia alumine serv on samuti loodis.

Kohus kontrollib aia kinnitusposti püstloodi. Aiapost on samuti loodis. Kohtu loodi kasutamisse sekkub meesisik, kes identifitseerib ennast E S, kes võtab loodi üle ja asub mõõtma järgmist aiaposti püstloodi, loodi ja mõõtekiiluga ning leiab, et aiapost on 10 mm loodist väljas.

8.4.Video nr 4006. Hageja näitab hammaslatti. Hageja paigutab loodi hammaslatile ja väidab, et hammaslatt on kõverdunud, kõverdumine tekkib sellest, et betoon on mootori juures irdunud. Mootor on betooni irdumise tõttu allapoole vajunud, mistõttu hammaslatt võtab kuju mootori järgi ja kõverdub. Kostja esindaja näitab kaasa võetud hammaslati detaili ning selgitab, et hammaslatil on terassisu, see ei saa painduda allapoole kui hammasratas lükkab teda alt. Mootori ja hammasrattaga ei ole füüsiliselt võimalik hammaslatti painutada, paine saab tulla hammaslati pealtpoolt nt inimtekkeliselt, pealtallamise teel. Kohus tuvastas, et silmaga on aiaväravale paigutatud hammaslatilt näha, et hammaslatt ei ole päris sirge, vaid on kohati looklev. Latt on allapoole paindunud, minimaalselt 3 mm. Kostja selgitab, et see tähendab seda, et jõud on tulnud ülaltpoolt.

Kohus tuvastas kohapeal vaadeldes (salvestise aeg 01:38) et hammaslati hambad on konkreetse koha peal viga saanud, otsad on purunenud.

Kohus filmib vigastust lähedalt. (01:38-01:42). Kohus märgib, et pooled ei vaidle asjaolu üle, kas koer on ühe hammaslati otsa ära närinud.

8.5.Video nr 4007. Kohus filmib seda, kuidas hageja aiavärava lahti tõmbab (ilma mootorita). Aed liigub tõmbamisel mööda hammaslatti ja hammasratast sujuvalt, nähtavate takistuste ja tõrgeteta. Video nr 4008. Hageja seletab, et hammaslati värava avanemisepoolsest otsast on otsatükk ära tulnud käsitsi vedamisest ning see otsatükk on hagejal väidetavalt garaažis. Video nr 4009. Hageja liigutab väravat sujuvalt ettetagasi (ilma mootorit käivitamata). Hageja käivitab mootori ja avaldab, et tegemist ei ole õige mootoriga. Mootoriga liigub aiavärav samuti sujuvalt ja takistusteta eest ära kuni lõpuni avatud asendisse. Video nr 4012. Hageja avaldab, et väravale ei ole paigutatud metallist diagonaali, mida ta soovis. Samuti on post väidetavalt vale kõrgusega ja väravaposti peale ei ole paigaldatud vilkurit. Hageja leiab, et väravamootor on erinev sellest, mida hageja kodulehel pakub. Video nr 4013. Hageja näitab suure värava kinnitust keskmise väravaposti külge, ning on näha, et väravakinnitus on osaliselt paigast nihkunud, kinnituspoltidest üks on betooni küljest lahti, ning metallist kinnituse esiserv on kergelt vundamendist eemale paindunud.

Video nr 4014. Hageja mõõdab värvikihi paksust enda soetatud seadmega. Väidab, et väravatel on 2x paksem kiht värvi, et teadlikult on lastud roostes kihi peale lihtsalt paksem värvikiht.

8 (20) 2-22-9932 8.6.Kohus filmib pisikesi täpikesi aiapaneeli kinnise siseküljel, mille kohta hageja on väitnud, et tegemist on õhumullidega. Õhumullid on peamiselt ühel paneelil, kahe järgmise aia paneelil kohus täpikeste olemasolu ei tuvasta. Hageja selgitab et aiapaneeli varbide värvikiht on oluliselt paksem, kui postide värvikiht, ning leiab, et paksem värvikiht on puuduseks. Video nr 4015. ühe aiapaneeli soklil on keskosas niitpragu. Leiab, et soklit ei tohi paigaldada vastu mullapinda. Vaieldakse külmakerke üle. Kohus fikseerib: Teine sokliplaat peale jalgväravat on teist korda keskelt purunenud, seal on pragu sees. Kohus tuvastas, et aia alumised betoonist soklid on pesadesse kinnitatud raskusjõuga ning saavad seetõttu külma korral vajadusel ülesalla nihkuda. Video nr 4016. Soklid on kõik paigutatud metallkõrvade peal. Sokli alla ei ole paigaldatud dreenmaterjali, hageja möönab, et tellimuses seda dreenmaterjali sees ei olnud, aga see on hea kvaliteedi tagamiseks loomulik, et see paigaldatakse Hageja selgitab: varbid/korgid on keevitatud erinevatele kõrgustele.

9.Kohtu põhiistungil kuulas kohus üle tunnistaja V K /dtl 575-578/ kes selgitab, et tema tegeles kostja juures töötades hagejale kuuluval objektil, võib öelda, et projektijuhtimisega ning ja suhtles otseselt hagejaga ja osales aia vasutvõtuakti allkirjastamisel töövõtja esindajana, samuti käsitles tunnistaja hageja avaldatud soove lepingu täitmise käigus selle muutmiseks ja suhtlust hagejaga.

10.Protokolli parandamise taotlus. Lõpplahendis peab kohus lahendama kõik veel lahendamata taotlused. Kostja esitas 03.06.2025 taotluse protokolli parandamiseks.

Hageja ei nõustu kostja parandusega, kuivõrd parandus on vastuolus tunnistaja ütlusega.

Helisalvestiselt on kuulda, et tunnistaja väidete kohaselt ei ole tavapärane, et kasutatakse 40x60mm terastoru värava puhul. Tunnistaja väidete kohaselt kasutatakse sellist toru puitlahenduste puhul. Kuigi tunnistaja väide on faktiliselt selgelt ebaõige, siis just selliselt tunnistaja väide kõlas. 56. Samuti on ebaõige parandus, et metall on stabiilsem ja kindlam. Tunnistaja põhjendas antud ütluses oma seisukohta, miks tema arvates puitaedade puhul kasutatakse suurema läbimõõduga tala (tunnistaja ütluste kohaselt on nii stabiilsem ja kindlam). Seega tunnistaja rääkis puidust, mitte metallist. Kohus jätab kostja protokolli parandused rahuldamata. TsMS § 53 lg 1 kohaselt tehakse tunnistaja ütluste kohta protokollitu kohe istungil teatavaks, välja arvatud juhul, kui see isik ja istungil osalenud menetlusosalised on nõus, et protokollitut istungil teatavaks ei tehta, ning see ei ole ka kohtu arvates vajalik. Protokolli tehakse parandused asjaomase isiku vastuväite alusel, kui kohus sellega nõustub. Asjaomaseks isikuks nimetatud sätte mõttes on antud juhul tunnistaja V K, kes ei ole vastuväiteid esitanud. TsMS § 53 lg 1 näol on tegemist eriregulatsiooniga TsMS § 53 lg 2 suhtes, mis võimaldab tunnistaja ütlusi parandada üksnes tunnistaja enda vastuväite alusel. Menetlusosalised võivad TsMS § 53 lg 2 järgi taotleda protokolli parandamist muus osas kui tunnistajate ütluste sisu osas (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-113-11, p 74). Kohus on seisukohal, et kostja taotletud parandused ei ole ka sisuliselt vajalikud.

11.Kohtuvaidluse teesides on hageja esitanud korduva taotluse tõendite vastuvõtmiseks.

Kohus jätab rahuldamata hageja kohtuvaidluste teesides toodud taotluse võtta asja materjalide juurde 17.10.2023 menetlusdokumendile lisatud tõendid. Esmalt märgib kohus, et kohtuvaidluste käigus ei saa pooled enam esitada täiendavaid tõendeid, kuna see õigus lõpeb tulenevalt TsMS § 401 sätestatust. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et kohus on hageja 17.10.2023 toodud taotluse jätnud rahuldamata ning hageja esitas kohtu 21.04.2024 määruse peale 06.05.2025 vastuväite kohtu tegevusele, mille 9 (20) 2-22-9932 kohus jättis 15.05.2025 toimunud istungil samuti rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 238 lg 1 p 2 ja lg 2 võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud või kui seadusest või poolte kokkuleppest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. Hageja on ühes hagiga esitanud kohtule juba ühe kirjaliku tõendi nimetusega „Ekspertarvamus,“ mille on koostanud Jarno Kelu. Kohus on seisukohal, et kumbki esitatud dokumentidest ei ole ekspertiisiakt TsMS § 293 lg 1 mõttes. Kohus on seisukohal, et kirjalike arvamuste kvantiteet asjas ei tekita paljususe tõttu tõendi kvaliteeti.

Kuna tegemist ei ole juba teise kirjaliku dokumendi puhul sama tõendamise eseme kohta antud nö. ekspertarvamusega, ning hageja on juba hagiavalduses analoogse tõendi esitanud, tuleb tõend jätta vastu võtmata kahe aluse olemasolul st. TsMS §238 lg 1 p 2 jaTsMS §238 lg 2 tulenevalt.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED I HAGINÕUDE LAHENDAMINE 12. Kohus on seisukohal, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel on nende poolt sõlmitud töövõtulepingust tulenevad õigussuhted. Tegemist on võlaõigusliku suhtega, milles tellijaks on eraisik, seega on tegemist tarbijatöövõtulepinguga. ning Töövõtuleping on sõlmitud tarbijast hageja (tellija) ja äriühingu kostja (töövõtja) vahel. Töövõtulepingu alusel on valminud hagejale kuuluva kinnisasjal asuva ehitise (piirdeaed keevispaneelidest fassaadiesine aed, jalg- ja autovärav) ehitamiseks. Kuna töövõtulepingu alusel ühendatakse vallasasi (aiapiirded ja väravad) vundamendi ja kinnituste abil kinnisasjaga, siis muutub tellitud vallasasi kinnisasja osaks ja hakkab kuuluma kinnisasja omanikule (AÕS § 107 lg 3 ja TsÜS § 53 jj). Töövõtulepingu alusel kinnisasjaga ühendatud asjade (omandi) kuuluvuse üleandmine ei saa toimuda teistsuguste kokkulepete alusel.

Ehitusleping on ühekordselt täidetav leping, mitte kestvusleping. Hagi esitamise eelduseks on hageja väide, et hageja on töövõtulepingust taganenud lepingu rikkumise tõttu, milleks on eseme mittevastavus tellimusele. Sellise vaidluse korral hindab kohus, kas esinevad lepingust taganemise alused.

13.Töö ei vasta tulenevalt VÕS § 641 lg 2 p 5 kohaselt lepingutingimustele, kui tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist.

14.VÕS § 642 teise lause kohaselt Tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö tarbijale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks.

15.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et: • hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu nr 02/05/21, mille kohaselt kohustus kostja ehitama ja paigaldama piirdeaia ja väravad aadressil xxx ning hageja kohustus tasuma lepingujärgse tasu 10 622,40 eurot. / Töölepingu allkirjastastud versioon dtl 167-174/ 10 (20) • • 2-22-9932 Hageja, et aed polnud vähemalt keskmise kvaliteediga aia tasemel ja saatis 04.09.2021 kostjale e-kirja, milles leidis, et aed polnud vähemalt keskmise kvaliteediga aia tasemel ja pööras tähelepanu ehitise vigadele. /dtl 19/ Kostja tegeles hageja loetletud vigade parandamisega.

•Pooled lugesid töö valminuks ja hageja poolt vastu võetuks hageja poolt 14.10.2021. allkirjastatud tööde üleandmise aktiga. /dtl 174/ • Aed ja väravad on alates 14.10.2021 hageja poolt igapäevases kasutuses.

•Aiale ja väravatele ei ole alates 14.10.2021 teostatud nõuetekohast hooldust.

16.Kohus annab esmalt tulenevalt poolte poolt esitatud kirjalikest tõenditest, tunnistajate ütlustest ja paikvaatlusel kogetust hinnangu, kas kostja poolt teostatud ja 14.10.2021 allkirjastatud vastuvõtuaktiga töö vastab või ei vasta tulenevalt VÕS § 641 lg 2 p 5 kohaselt lepingutingimustele, st. ei ole tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel (välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist).

17.Kohus loeb poolte selgituste ja üleandmis-vastuvõtmise akti ning poolte ekirjavahetusega /dtl 22-28/ ja tunnistaja V K ütlustega /dtl 575-578/ tõendatuks, et hageja on töö maksumusega 10 6622,40 eurot 14. oktoobril 2021. a ilma pretensioonideta vastu võtnud. Töövõtulepingu alusel ühendatati kostja poolt tarnitud vallasasjad (aiapiirded ja väravad) vundamendi ja kinnituste abil kinnisasjaga, seega muutus tellitud vallasasi kinnisasja osaks ja hakkas üleandmise hetkest kuuluma kinnisasja omanikule (AÕS § 107 lg 3 ja TsÜS § 53 jj). Tegemist on ehituslepinguga, mis on ühekordselt täidetav leping, mitte kestvusleping.

18.Hageja tellis töövõtulepingu /dtl 12- 18/ kohaselt hagejalt piirdeaia ja väravate materjalide valmistuse ja paigalduse aadressile, xxx punktis 2 märgitud materjalidest. Kostja on selgitanud, et ta on piirdeaia ehitamisel lähtunud tavapärastest ehitustavadest ning kasutanud tavapäraseid materjale ning ehitis vastab tavapärasele kvaliteedile. Töö tegemisel ei ole tellija (hageja) toonud välja mingeid eritingimusi, millest tulenevalt tuleks ehitajal kasutada tavabetoonist erinevat betooni, väravatele kinnitatavaid diagonaale, eriviimistlust.

19.Kohus analüüsib hageja poolt hagiavalduses loetletud puudusi, mille tõttu hageja leiab, et töö ei vasta lepingutingimustele. Esmalt, tulenevalt 10.05.2024 toimunud paikvaatlusel kogetust /dtl 527/ tuvastas kohus visuaalsel vaatlusel(mis on talletatud paikvaatluse lisaks olevale videosalvestisele), et xxx kinnistu tänavaga külgneval osal paikneb piki tänavat keevispaneelidest metallaed betoonpostidega. Aed paikneb ehitatud vundamendil, vundamendi ümber on näha killustiku- ja betoonipudemeid. Värav on poolavatud asendis, hoovis paikneb sõiduauto. Sõiduteelt majani kulgevale alale, millele on pargitud auto, on paigaldatud kivisillutis. Värav ja sissesõidutee on kasutuses. Tegemist on metallist, värvikattega kaetud keevisaiaga, mis on kinnitatud betoonvundamendile.

Kohtu poolt nähtav visuaalne pilt aiast on korrektne, aed on sirge, loodis, kalleteta, ei kõigu. Nii aial kui ka vundamendil silmaga nähtavad defektid puuduvad. Kohus vaatles ka betoonist aiaposte ja väravat seestpoolt aeda. Postide kinnitused on olemas, visuaalselt probleeme aia kinnitustega ei ole näha.

11 (20) 2-22-9932 Kohus märgib, et aia kinnitused ei liiknud paigast, murdunud ega deformeerinud ka peale seda, kui hageja ise oma aia (nii keevitatud aiapaneelide kui postide) kallal jõuliselt tegutses. Kohus märgib, et tegemist ei olnud aia ega postide tavakasutusega, vaid hageja rakendas oma aia suhtes selle kõigutamiseks märkimisväärset jõudu.

20.Hageja toob puudusena välja, et kinnistu tänavapoolse piirdeaia põhjapoolsed terasest aiapostid on maasse puudulikult kinnitatud: mõõduka jõu rakendamisel täheldati kolme aiaposti märgatavat liikumist vertikaalsuunas. Aiapostide liikumise põhjuseks saab lugeda ebapiisavale sügavusele paigaldatud poste ja sellest tulenevalt väheses betoneerimises.

Kohtule ei olnud paikvaatlusel, mis toimus aastal 2024 st. kaks ja pool aastat peale värava ehitamist, näha mingeid jälgi aia kahjustustest põhjusel, et aiapostid oleksid ebapiisavale sügavusele paigutatud ning liiguvad vertikaalsuunas. Aed oli visuaalselt ja loodiga mõõtes loodis, aia lõtk oli minimaalne. Kohus märgib, et kostja poolt aiale korduvalt paikvaatluse käigus rakendatud jõust sõltumatult postid ei liikunud, vundament oli paigaldatud stabiilselt ning sellel ei olnud võimalik täheldada hageja poolt märgitud puudust puudulikust maasse kinnitamisest.

21.Hageja toob puudusena välja, et betoonplokkidest laotud postide vundamentidel, sh liugvärava mootori ja rullikute betoonist aluspinnal esinevad kahjustused – vundamendil esineb betoonikihtide irdumine ning betoonkehade sellist purunemist ei saa hinnata tavapäraseks, suure tõenäosusega ei ole kasutatud sobiliku keskkonnaklassiga betooni; kui betooni lagunemine jätkub samas tempos, muutuvad selle peale laotud müüritise osad ohtlikuks, st müüritise ümberkukkumise oht on olemas; Kohus märgib esmalt seda, et kohus nõustub hageja argumendiga, mille kohaselt „betoonkehade sellist purunemist ei saa hinnata tavapäraseks“. Kohus on seisukohal, et osaliselt on aiaväravate vahelise betoonposti kahjustus tõepoolest tekkinud ebatavalisel viisil, nimelt on kohtu hinnangul selleks hageja enda poolt väga jõuline aia raputamine ja kõigutamine, mille käigus aiapostist kohtule silmnähtavalt pudenes betooni juurde. Teiseks on kohus seisukohal, et hageja ei ole täitnud nõude eeldust, mille kohaselt on kostja algusest peale tegemist on garantiiküsimusega, mida Osaühing Eritex Invest pole mitte kunagi eitanud, on olnud valmis korda tegema. Veelgi enam hageja ei ole kostja e-kirjade põhjal andnud kostjale mingit tähtaega ning kohtuistungil on hageja R. L kinnitanud, et ta ei lubanud töövõtjat enda objektile. Ka viimasel kohtuistungil kinnitas R. L, et ta ei luba kostjal postide sokleid parandada. Kohus märgib ka seda, et betooni murenemine ja selle puuduse kõrvaldamine on pigem garantii alla käiv töö. Kostja möönab, et betooni kvaliteedi puhul on tegemist on puudusega, mis tuleneb tema alltöövõtja poolt tellitud betoonist, mille eest 22. kostja võtab loomulikult vastutuse. Kostja on esitanud tõendina OÜ xxx saatelehe millelt nähtub, et xxx objektile on tarnitud betoon B20 C 16/20 6. Kostja ja kostja tunnistaja V K selgituste kohaselt on tegemist tavapäraselt aia ehitamisel kasutuses oleva betooniga, mis üldteadaolevalt (erinevate betoonitootjate kodulehtedel sisalduv avalik teave) on ehituses laialdase kasutusega (sh vundamentide rajamiseks kasutatav) betoon. Kostja selgitab, et oma mitmekümneaastases praktikas on ta seda tüüpi betooni kasutanud alaliselt. Seega on tegemist tavalise kvaliteediga betooniga. Probleemid betooni kvaliteedis on kostja sõnul olnud kõrvaldatavad ning kostja on avaldanud valmisolekut puudused kõrvaldada. Hageja on keeldunud kostja poolt pakutud parandustöödest. Seega on hageja ka siin paranduste vastuvõtmisest keeldumise tõttu kaotanud õiguse lepingust taganeda. VÕS § 646 lg 1 sätestab: kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö

parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaolu, 12 (20) 2-22-9932 et betooni vead on oluliselt väiksemate kulutustega parandatavad, kuid hageja on paranduste vastuvõtmisest keeldunud, siis kostjalt täiesti uue töö tegemise nõudmine ei ole VÕS § 646 lg 1 arvestades ei proportsionaalne ega mõistlik.

23.Kohus on seisukohal, et täitmata on hageja nõude eeldused kuna lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel lepingust taganemise õiguse tekkimine tellijale eeldab esiteks, et töö ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 641, § 77), ning teiseks, et töövõtja vastutab selle rikkumise eest (VÕS § 642)8. Lepingust taganemise õiguse tekkimise peamine eeldus VÕS § 116 lg 1 kohaselt on, et töövõtja on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Kosja ei ole töövõtulepingut rikkunud, leping on ühekordne leping, mis on lõpetatud üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamisega. VÕS § 647 lg 1 sätestab, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kostja on korduvalt selgitanud viivitamatult oma valmisolekut kostja hageja pretensiooni ja remonttöödega tegeleda ning see kinnitus on kohtu hinnangul antud mõistliku aja jooksul (samal või järgneval päeval peale pretensioonide saamist e-kirja teel), kirjutades: „Kohe kui ilm lubab teeme su betoonosad korda…“ Hageja ei ole kordagi andnud kostjale isegi võimalust väidetavaid puudusi kõrvaldada. Kuna kostja pole saanud vastavaid töid teha, siis ei ole saanud need ka ebaõnnestuda, veel vähem on võimalik väita, et nende tööde tegemine ei oleks võimalik.

24.Kohus on seisukohal, et kohased ei ole ka hageja etteheited, mille kohaselt liugvärava raami lahendus ei vasta lepingus kirjeldatule: liugvärava raam on valmistatud terasest nelikanttorust 40*40 mm, vastavalt sõlmitud lepingule on töövõtja pakkunud kogu liugvärava raami valmistada 40*60 mm nelikanttorust. Võrreldes teiste tootjate sarnaste liugväravate lahendustega, kasutatakse enam kui 4,5 m ava korral aga 40*60 mm nelikanttorusid. Lisaks on värava juhtsiiniks kasutatud C-profiili 61*73*3,5 mm, kuid tavapäraselt kasutatakse C- profiili mõõtmetega 100*89*5 väikse ristlõikega piirdepostide või piirde korral tagatakse värava jäikus diagonaalsidemetega, töövõtja on erinevalt liugväravate tavalahendusest liugvärava ekspluatatsiooniks paigaldanud täiendava rulliku ehk tegemist ei ole standardse lahendusega ning tehtud lahendus viitab pigem asjaolule, et avatud värava puhul takistada selle läbipainet; liugvärava tavapärane ekspluatatsioon peab olema tagatud ka ilma remontlahenduseta ehk täiendava rullikuta. Tunnistaja V K on selgitanud, et hageja soovidele vastu tulles tehti hagejale uus, tellimust täiendav väravalahendus, millega hageja rahule jäi. Seega kinnitavad tunnistaja ütlused, et töövõtja ei pakkunud kogu liugvärava raami valmistada 40*60 mm nelikanttorust. Lepingus on kirjas, et kogu värava raam on 40*60 mm nelikanttorust, samas nähtub tunnistaja K ütlustest, et kliendiga suulisel kokkuleppel mindi visuaalselt ilusamale lahendusele, mille kohaselt värava raam on valmistatud 40*40 mm ristlõikega nelikanttorust, va alumine horisontaal, milleks on 60*40 mm nelikanttoru. Hageja on sellisena värava 14. oktoobril 2021. a ilma mistahes pretensioonideta vastu võtnud. Kohus märgib, et värava alumine horisontaal erineb tõepoolest ülejäänud väravast, ning see vahe on keskmisele inimesele selgelt nähtav. Mis puutub väitesse, et: „Lisaks on värava juhtsiiniks kasutatud C-profiili 61*73*3,5 mm, kuid tavapäraselt kasutatakse C- profiili mõõtmetega 100*89*5“, siis ei ole see asjakohan. Algsest lepingust nähtuvalt on just nimelt C-profiili 61*73*3,5 mm kokku lepitud.

13 (20) 2-22-9932 25. Hageja on peale töö valmimist avaldanud soovi, et kostja lisaks värava jäikuse suurendamiseks diagonaalsidemete keevitamist väravatele, mida ei ole algses lepingus kokku lepitud. Kuna diagonaali paigaldamist ei ole algses projektis ette nähtud, seega ei ole kohtu hinnangul tegemist puudusega. Kohus loeb nii tunnistaja, poolte kirjavahetuse kui ka kostja ja hagea selgituste põhjal tõendatuks, et kostja on nõustunud e-kirjas diagonaale täiendavalt paigaldama tellija soovil, kuid ka sellel juhul ei ole tellija seda valmisolekut kasutanud, ega töö teostamiseks mõistlikku tähtaega üldse määranud.

Kostja leiab, et eritellimusel väravad on igakordselt „rätsepaülikond“, kus ei saa rääkida „tavalahendustest.“ ning antud juhul otsustati parema visuaali huvides minna seda teed, et väravale tugevdusdiagonaale ei paigaldata ning märgitu ei ole kindlasti puuduseks – rääkimata oluliseks puuduseks olevaks asjaoluks. Kostja selgitab, et värava raamis diagonaale ei ole vaja juhul kui nurgakeevis suudab vastu võtta raami kujupüsivuseks vajaliku jõu ehk nurk on piisavalt tugev ja jäik (mida terase puhul erinevalt nt puidust on võimalik teha). Korrektselt teostatud tootjapoolne lahendus antud liugvärava puhul tagab vajaliku jäikuse.“ Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, et käeoleval juhul oleks probleeme nurgakeevise jäikusega. Kostja toob välja, et keevis ongi oma olemusel jäik ühendus – see kas on jäigalt fikseeritud või murdub. Keevis ei ole painduv ega elastne. Sama kinnitas ja selgitas ka valdkondliku kogemust üle 17 aasta omav tunnistaja V K. Kostja on tõendina esitanud dtl 409 oleva eskiisi, mille osas tunnistaja V.K selgitas, et selle järgi tehti enne tööde vastuvõtmist uus ja algsest erinev värav, tellijaga kooskõlastatud värava eskiisjoonisel ei ole ühtegi diagonaali. Eskiisi autor on R K.

Sellega loeb kohus tõendatuks, et pooled on muutnud algset tellimust täiendavate kokkulepete sõlmimise teel ning et pooled ei ole kokku leppinud väravatele diagonaalid paigaldamises.

26.Kohus leiab, et puudustena välja toodud etteheited: liugvärava hammaslatiks on kasutatud plastikust hammaslatti, mis on silmnähtavalt kõverdunud – see viitab mh asjaolule, et liugvärava liikumine ei ole sujuv (põhjuseks aladimensioneeritud värava lahendus), plastikust hammaslatt ei ole puuduseks, kuid kulub kiiremini ning hooldus võrreldes terasest hammaslatiga on lühema intervalliga ning hinnapakkumises on märgitud liugvärava ajami töötemperatuuriks vahemik -35…+55 ºC, väravale paigaldatud mootor vastab aga vahemikule -20…+55 ºC, seega ei vasta liugvärava tehnilised andmed osaliselt lepingus märgitule on ainetud. Paikvaatluses on tuvastatud, et hammaslatt on terasest, mitte plastikust, hammaslati hambad on kahjustunud ülaltpoolt tekitatud muljumise teel (tõenäoliselt lati peal seismisega. Hammaslati pealmine osal ei ole kulumiskahjustusi, vaid lati pealmine hammastega osa on kohati kõverdunud. Sealjuures hammaslati pealmine osa ei puutu mootoriga kokku ega saa seetõttu kõverduda tavakasutamise käigus. Kostja on selgitanud, et sarnaseid vigastusi võib põhjustada nt hammaslati peal kõndimine.

27.Hageja on puudusena välja toonud ka rulliku paigaldamise väravale. Hageja leiab, et liugvärava tavapärane ekspluatatsioon peab olema tagatud ka ilma remontlahenduseta ehk täiendava rullikuta.“ Kostja selgitab, et piirdeaedade, sh liugväravate, ehitamisel ja paigaldamisel ei ole olemas standardeid ning detailseid nõudeid, millest tuleb kinni pidada ning rullik ei ole „remontlahendus“, vaid täiesti aktsepteeritav ja sageli kasutatav lahendus. Rullikute puhul on tegemist elemendi paigaldamisega, mille kasutamise võimlust nähakse tehnilistes lahendustes ette, kuid lõplik valik tehakse liugvärava tootja poolt. Kostja selgitab,, et käesoleval ajal kasutatakse liugväravate puhul tehnilist lahendust, kus värav liigub üle kohtkindlalt paigaldatud rulliku.“ Kostja poolt kasutatud tootja CAIS on üks Euroopa suuremaid liugvärava tarvikute tootjaid ning tootekataloogi 14 (20) 2-22-9932 kuuluvad ka rullikud, milline on paigaldatud ka hageja väravale. Tunnistaja V.K selgitas samuti, et rullik on tavalahendus. Kostja on seisukoha, et värava läbipainet hageja väraval, kui kaalult kergel ja konstruktiivselt jäigal elemendil, tekkida ei saa. Kohus, peale paikvaatlust, on veendunud, et väraval mingit painet ei esine. Värava ehitustest tulenevalt on värav avatud olekus ilma nähtavate defektideta. Värav on jäiga ja kompaktse elemendina küll ebaolulisel määral viltu, aga see tuleneb süsteemi ülesehitusest, millega värav toetub üht nurka pidi ajamile ja teine nurk sõidab üle rulliku kergelt viltuses asendis. Tegemist ei ole värava defektiga, vaid konsoolse liugvärava tehnilise eripäraga, seejuures suletud asendis värav on horisontaalne. Värav liigub rullikute abil juhtsiini sees ja et ta saaks liikuda, peab seal olema elementide, s.o. rullikute ja juhtsiini, mõõtudel väike erinevus ehk lõtk, mis tagab värava töötamise, väldib kinnikiilumist ja liigset kulumist. Seetõttu vajub avatud asendis värav paratamatult natukene viltu ehk tekib kreen. Tehniliselt ei ole võimalik, et sellise väravatüübi puhul oleks värav loodis nii kinnises kui avatud asendis. Viie meetri pikkuse värava puhul on nihe suurusjärgus 55 - 60 mm, mis tähendab, et avatud asendis on värava raam niipalju viltu, ning see ei tähenda, et värava raam oleks läbi paindunud. Tavapärasemast pikemate liugväravate (≥ 4,0 m) puhul paigaldatakse värava kergema ja sujuva liikumise tagamiseks lisarullik, mida ka käesoleval juhul on tehtud. Rullik kinnitati pinnasesse kohtkindlalt (betoneeriti) ja ta oli paigaldamisel maapinnast kõrgemal ja on ka praegu. Seega ei esine

värava konstruktsioonis ega paigalduses tavapärasest erinevaid lahendus ega puudusi.

Kohus on seisukohal, et asjaolu, et hagejale tema enese poolt tellitud ja lepingu kohaselt paigaldatud lahendus ei meeldi, ei muuda seda lahendust olulise puudusega lahenduseks.

28.Kohus märgib, et liugvärava mootori parameetrite muudatus ei ole samuti varjatud puudus. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et mootori ei toimiks alla -20 C või et mootoril esineks külmast tingituna mingeid tõrkeid või rikkeid. Kostja on selgitanud, et mootori käitamise pikaajalise kogemuse põhjal toimib mootor erinevalt tootja poolt pakutavast ka temperatuurivahemikus -35…+55 Kostja toob välja, et Eestisei nõuta ajamitelt alla -20 kraadise temperatuuriga töötamise võimet. Kostja toob välja ka selle, et hageja enda hagiavalduse lisast 9 xxx OÜ pakkumusest nähtuvalt pakub ka see ettevõte täpselt seda sama elektroajamit firmalt "PROTECO" - 800 kg väravale - ainuke erinevus on hinnavahe: kui hageja maksis kostjale ajami eest 450 eurot + KM, siis xxx OÜ pakkumuses on kirjas, et selle eest tuleks tasuda 798,30 eurot + KM ehk siis 1,77 korda rohkem. Näiteks xxx OÜ pakub samuti sedasama ajamit oma kodulehel hinnaga 440 eurot + KM.

29.VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 647 lg 1 alusel loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole hageja poolt hagis välja toodud puuduste näol tegemist töövõtulepingu olulise rikkumisega, mis tooksid enesega kaasa õiguse lepingust taganeda. Seetõttu on kohus peale kõigi asjakohaste tõendite uurimist ja paikvaatluse läbiviimist seisukohal et hageja osundatud vead, mille parandamist hageja taotles ei ole olulised puudused ega takista asja kasutamist. Seega puudub hagejal alus lepingust taganemise õiguse realiseerimiseks.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja põhinõude täies ulatuses rahuldamata.

15 (20) 2-22-9932 30. Hageja alternatiivne nõue. Kohus on seisukoha, et ka alternatiivne nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud lepingujärgse kahju hüvitamise nõude. Alternatiivse nõude rahuldamise eelduseks on VÕS § 115 lg 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 115 lg 2 kohaselt: kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast täiendava tähtaja möödumist. Kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab poolte vahel olema kehtiv võlasuhe, võlgnik peab olema kohustust rikkunud, vastutama selle eest ja võlausaldajale peab olema tekkinud kahju, mis kuulub hüvitamisele. Kohus on ülaltoodud põhjendustest tulenevalt seisukohal, et ei ole tõendatud hagejale kahju tekkimine. Hageja on seisukoht, et kostja on rikkunud põhikohustust, st kostja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele, on ainetu ja tõendamata. Kohus on seisukohal, et hagejale ehitatud piirdeaed ja väravad on nõuetekohased, ja vastavad selle valdkonna keskmisele kvaliteedile. Aia ja väravate vastavust vähemalt keskmisele kvaliteedile tõendab kohtu hinnangul eelkõige asjaolu, et hageja kasutab aeda ja väravat igapäevaselt, sealjuures sõltumata ka hagejapoolsest tavakasutusest väljuvast jõu kasutamisest aia kallal. Kohus märgib, et kostja on mõõnanud betooni mittevastavust ning avaldanud valmisolekut töö garantii korras parandada. Hageja ise on sellest keeldunud.

31.Tulenevalt sellest, et kohus on käesolevas menetluses jõudnud veendumusule, et kostja ei ole tööettevõtulepingut oluliselt rikkunud, ning ainsaks sisuliseks probleemiks, millega pooled on ühiselt nõustunud, on kasutatud tavalise betooni puudulik kvaliteet, mille osas kostja on lubanud puudumise kõrvaldada, kuid hageja pole seda võimaldanud.

Kostja on tunnistanud, et tal on hageja ees garantiikohustus. Hageja on keeldunud kostjalt tema kohustuse täitmist vastu võtmast. Kohus nõustub kostja argumendiga, et hageja on betooniga seonduvate parandustööde osas vastuvõtuviivituses VÕS § 119 lg 1 tähenduses.

Sama normi lg 2 sätestab, et võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Seega puudub hagejal antud asjaoludel vajadus tellida ja lasta paigaldada täiesti uus aed. See tähendab, et hagejale ei ole käesoleval juhul kostja süü tõttu kahju tekkinud.

Samuti leiab, kohus, et kahjunõude lahendamisel kohaldub ka VÕS § 641 lg 3, millest tulenevalt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kohus on seisukohal et betooni kvaliteedi puhul toimis kostja tavapärase hoolsusega, tellides ehitamiseks tavapäraselt kasutatavat betooni. Betooni kvaliteedi puudused ilmnesid peale lepingu eseme üleandmist. Kostja on pakkunud garantii korras betooni ja vundamenti parendamist. Kohus on seisukohal, et antud asjaoludel kuulub kohaldamisele VÕS §641 lg 3, millest tulenevalt kostja ei vastuta betooni mittevastavuse eest, kuna ta on samaliigilist betooni aastaid kasutanud. Tarnitud betooni vead ilmnesid peale töö vastuvõtmist ning betoonid kvaliteedi täiendav kontrollimine viiakse läbi probleemide ilmnemisel. Tavapärane on, et tööandja tellib standardse betoonisordi ning kasutab seda oma töös. Seega esinevad käesoleval juhul VÕS §641 lg 3 tulenev alus, mille kohaselt töövõtja (kostja) betooni mittevastavuse eest ei vastuta. Seega tuleb hageja kahjunõue jätta rahuldamata.

16 (20) 2-22-9932 32. Kuna kohus on jätnud rahuldamata põhinõude ja alternatiivse nõude, jätab kohus rahuldamata ka hageja esitanud põhinõuetest tuleneva kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude, kuna tegemist on alusetult esitatud nõudega.

33.Kohus märgib, et kohus ei arvesta otsuse tegemisel hagiavaldusele lisatud tõendit xxx OÜ ekspertarvamust /dtl 29-50/ kuna tegemist on ilma kostja osavõtu ja selgitusteta antud spetsialisti arvamusega. Samuti on HMK 18. aprilli 2023. a otsuses nr 2-22-2665, mis käsitles sama tänava kahe kõrvalmaja aedasid, kus samuti esitati pretensioone sellele samale J K ekspertarvamusele tuginedes. Tänaseks jõustunud otsuse p 51 on märgitud: „Väravale paigaldatud plastrulliku kohta selgitas J K, et ei ole sellist rullikut varem näinud, samas möönis, et varem pole ta ka aiaekspertiisi teinud (dtl 719).“ Ehk siis J K poolt oli nende kolme aia ekspertiis üldse esimene sedalaadne töö, mis tähendab, et isikul puudus vastava valdkonnas igasugune kogemus ning see koostoimes R.L poolt tema eest info varjamisega selgitab J.K töö tulemuses väljendatud ebapädevaid seisukohtasid. Otsus tsiviilasjas nr 2-22-2665 on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 25. novembri 2024. a lahendiga, millega maakohtu lahend jäeti muutmata. Käesolevas menetluses leiab kohus, et hageja tõendi näol ei ole tegemist ekspertiisiga, sealjuures ei ole J K vastava valdkonna riiklikult tunnustatud ekspert.

Kohus märgib, et lisaks on mõlemad pooled kohtumenetluse käigus loobunud taotlusest J K tunnistajana üle kuulamiseks. Seetõttu ei arvesta kohus ka J K poolt ühe poole taotlusel koostatud kirjaliku arvamusega ja jätab selle tõendite hulgast välja.

34.Kohus on kohtuotsuses käsitlenud asja lahendamise seisukohalt olulisi ja vajalikke tõendeid. Kohus jätab ülejäänud tõendid otsuse tegemisel kõrvale asjakohatuse tõttu.

II VASTUHAGI LAHENDAMINE 35. Kostja on esitanud 22.02.2023 vastuhagi lepingujärgse tasu maksmise nõudes. Vaidlus puudub, et pooled on sõlminud töövõtulepingu ning kostja on selle täitnud. Pooled on vormistanud tööde üleandmis-vastuvõtmisakti 14.10.2021.Töö maksumuseks on 10 6622,40 eurot. Vaidlus puudub, et hageja on tasunud l suuremas osas talle esitatud lõpparve (hagi vastuse lisa 3), jäädes siiski kostjale võlgu 1765,40 eurot 3 (arvel ja aktil kajastatud tööde maksumus 10 622,40 eurot – tasutud 8857 eurot, sh varasem ettemaks).

VÕS § 635 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kuivõrd hageja on ise hagi p 23 kinnitanud, et on tasunud piirdeaiatööde teostamise eest kostjale kokku 8857 eurot, siis ei saa olla vaidlust, et vastava summa ja aktil kajastatud ning hageja poolt aktsepteeritud tööde maksumuse 10 622,40 eurot vahe on 1765,40 eurot.

36.VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Antud juhul on hageja kostjale tasu makstud 1765,40 eurot vähem, kui pooled on kokku leppinud. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 on täiendavalt sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käesoleval juhul nõuabki kostja vastuhagis hagejalt põhivõlana 1765,40 euro tasumist.

17 (20) 2-22-9932 37. VÕS §-s 101 lg 1 p 6 tuleneb lisaks, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 2.7. Käesoleval juhul oli poolte vahel lepingu p 3.9 kokku lepitud, et Tellija tasub Töövõtjale tasudega viivitamisel viivist 0.15% päevas.

38.Kostja, arvestades kehtivat õiguspraktikat, vähendab viivist ning esitab viivise nõude kolmekordses seadusjärgses määras alates 15. oktoobrist 2021. a – so tööde vastuvõtmisele järgnevast päevast (kuigi arve tasumise tähtaeg oli veel varasem). Seisuga 22. veebruar 2023. a on vastav seadusjärgne viivis 198,33 eurot. Vastav kolmekordne summa on seega 594,99 eurot. Lisaks peab kostja hageja edasiseks distsiplineerimiseks vajalikuks nõuda viivist ka tulevikus. VÕS § 113 lg 1 tulenevalt on seaduseandja tahe suunatud üheselt sellele, et viivist arvestatakse arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Selline regulatsioon on põhjendatud kuivõrd viivis on eelkõige kohustuse täitmise instrument. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd hageja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega sooviga teha mitte mingeid tegusid selleks, et võlgnevust likvideerida või vähendada, peab kostja hageja edasiseks distsiplineerimiseks otstarbekaks kohaldada TsMS § 367 sätestatud võimalust ning taotleb kohtuotsuses ka viiviste väljamõistmist alates vastuhagi esitamisele järgnevast päevast kuni nõude täieliku seaduses sätestatud viivise määras.

39.Hageja vaidleb vastuhagile täies ulatuses vastu ja palub selle jätta rahuldamata.

Kostja ei ole hageja sõnul väidetava võlgnevuse tasumist kordagi kohtueelselt nõudnud.

Kostja pole isegi nõude olemasolust hagejat teavitanud. Nõude esmakordselt kohtus esitamine ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas.

39.1.Hageja toob välja, et tööde lõppkalkulatsioonis tehtud kokkuleppest nähtuvalt pooled leppisid kokku, et hageja tasub 8857 eurot (4170 eurot ettemaks + 4682 eurot lõpparve). Ei ole vaidlust, et hageja on nimetatud summas tööde eest tasunud. Sellest järeldab hageja, et ta on kogu töö eest tasunud kokkulepitud summas ja kostjal puudub hageja vastu nõue.

39.2.Kuivõrd kostja oli rikkunud kohustust teostada töö vastavalt lepingutingimustele (kostja on vähemalt osade puuduste juures seda ise kinnitanud), oli hagejal õigus VÕS § 101 lg 1 p-st 2 keelduda töölepingust tuleneva mistahes väidetud võlgnetava kohustuse täitmisest. VÕS § 110 lg 1 sätestab, et võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust 18 (20) 2-22-9932 või ajalisest seosest. Mõlema poole nõuded tulenevad ühest ja samast töövõtulepingust, millest tulenevalt on nõude ja kohustuse vahel piisav seos 39. 3.Kokkuvõtvalt leiab hageja, et ta on töövõtulepingust kehtivalt ja põhjendatult taganenud. VÕS § 189 lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Kostja nõue saaks isegi teoorias olla perspektiivikas ainult juhul, kui pooltevaheline leping oleks kehtiv.

40.Kohus on seisukohal, et vastuhagi kuulub rahuldamisele. Hageja ei eita, et ta on kostjale vaidlusaluse summa arvest jätnud tasumata. Kohus tuvastas, et pooled leppisid kokku, et hageja tasub 8857 eurot (4170 eurot ettemaks + 4682 eurot lõpparve).“ Tööde kogumaksumus on lepingujärgselt 10 622,40 eurot, millest 8852 eurot on käibemaksuta summa. Mingit kokkulepet lepingujärgse kogumaksumuse või selle tasumise korra osas kohtu ette tõendina toodud ei ole. Kohus on tuvastanud, et lepingujärgsed tööd on teostatud nõuetekohase kvaliteedi ja hoolsusega. Seega kuulub vastuhagi tasumata summa osas rahuldamisele. Kohus mõistab hagejalt R Llt kostja Osaühing Eritex Invest kasuks välja lepinguline põhivõlgnevus summas 1765,40 eurot ning viivisvõlgnevus summas 594,99 eurot. Samuti mõistab kohus R Llt kostja Osaühing Eritex Invest kasuks välja viivis lepingulise põhivõlgnevuse jäägilt seaduses sätestatud määras alates 23-022023 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

41.Kohtueelsete õigusabikulude nõue VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel on kehtiva kohtupraktika kohaselt kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-14). See tähendab, et kohtueelsete õigusabikulude nõude esitamisel tuleb tõendada kahju hüvitamise üldiseid eeldusi VÕS § 115 lg 1 järgi.“ Kohus on seisukohal, et nõude rahludamise eeldused on täidetud. Arvesse võttes hageja poolt kohtueelselt ette võetud samme tasumisest keeldumise ja täiendavate nõuete esitamise osa loeb kohus kostja poolse advokaadi poole õigusabi saamiseks pöördumise vajalikuks ja põhjendatuks. On selge, et märgitu tõi kaasa rahalise kulu. Kostjal tekkis vajadus advokaadi poole pöörduda hageja tegevus tagajärjel, vastav asjaolu oli või pidi olema mõistlikult hagejale ka ettenähtav 42. VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama paragrahvi lõike 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju ka mõistlikke kulusid kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.“ Antud juhul hõlmab kostja varalise kahju hüvitamise nõue kohtuvälise nõude tõrjumisega seotud õigusabikulude hüvitamise nõuet. Vastavalt õigusteoorias avaldatud seisukohale tuleb kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamise kohustust jaatada eeldusel, et kulud on mõistlikud VÕS § 128 lg 3 mõistes. Nõude maksmapanekuks on tihti vajalik kasutada professionaalse õigusnõustaja abi. Seda eeskätt olukorras, kus isik ise ei oma selleks õigusalaseid eriteadmisi. Vastavat põhimõtet on kinnitanud praktikas ka Riigikohus, rõhutades, et üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (RKTKo 05.11.2008 nr 3-2-1-79-08, p 18; 09.02.2011 nr 3-2-1-138-10, p 29; 03.04.2013 nr 3-2-1-19-13, p 11 jt).“ Kohus leiab, et arvestades vaidluse ulatust ja keerukust, on esindaja ajakulu mõistlik ja põhjendatud ning kostjale osutatud õigusabi summas 525 eurot (KM-ta, kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab hageja R Llt kostja Osaühing Eritex Invest kasuks välja viivise kohtuväliste 19 (20) 2-22-9932 õigusabikulude hüvitise võlgnevuse jäägilt seaduses sätestatud määras alates 23.02.2023 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.

Menetluskulud 43. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hageja hagi jääb rahuldamata ja kostja vastuhagi rahuldatakse tuleb menetluskulud tervikuna jätta hageja kanda.

44.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ja 174 lg 4 määrab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.. (Digitaalallkiri) Kohtunik Leanika Tamm 20 (20)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.