Obsah (6)

§ 8§ 64§ 65§ 69§ 1041§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Kohtujurist Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus Anna Liiv Lii

§ 8lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Seega täidab hageja oma kohustust laenulepingust nr xxx tulenevalt sellest, et hagejat kohustab lepingu täitmiseks nii leping ise kui ka seadus.

1. Kohus tuvastas samuti, et hageja ja kostja sisesuhtes on kohus jõustunud lahendiga jätnud laenulepingust nr xxx tuleneva kohustuse kostja kanda.
2. Kohus tuvastas tsiviilasjas 2-13-61786, et laenulepingust nr xxx tulenev kohustus kuulus ühisvara hulka. Seega on hageja ja kostja jätkuvalt ühiselt kohustatud isikuteks laenuandja xxx AS-i ees. 13.

§ 64

kohaselt kui mitu isikut peavad täitma sama kohustuse, võib võlausaldaja nõuda neilt kohustuse täitmist ühiselt.

§ 65

lg 4 kohaselt kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. 14.

§ 69

lg 1 kohaselt omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Käesoleval 2 2-23-5119 juhul tuleneb tsiviilasja 2-13-61786 jõustunud lahendist teisiti ehk omavahelises suhtes peab laenulepingust nr xxx tuleneva kohustuse täitma kostja 44 086,19 euro ulatuses. 15.

§ 69

lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Kuivõrd hageja on täitnud solidaarkohustuse perioodil 01.03.2022 – 31.03.2023 summas 4 271,45 eurot, on hagejale üle läinud sama nõue kostja vastu.

1. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, justkui hagejapoolse kohustuste täitmise näol oleks tegemist perekonna toetamisega, millise tagasinõudmine kostjalt on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus on ammendavalt jõustunud otsusega tsiviilasjas 2-13-61789 jaganud hageja ja kostja ühisvara ning määranud kindlaks poolte kohustused sisesuhtes. Olukord, milles hageja soovib jõustunud kohtuotsusega määratud kohustuste jagunemise järgimist ehk jõustunud kohtuotsuse täitmist kostja poolt, ei saa olemuslikult olla vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja tegevus ei ole vastuolus väljakujunenud moraalistandarditega ega ülekohtune.
2. Seega rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt välja laenulepingust xxx tuleneva kohustuse perioodi 01.03.2022 – 31.03.2023 eest summas 4 271,45 eurot.
3. Hageja nõuab kostjalt kindlustuslepingtust tuleneva kostja kohustuse perioodil 01.03.2022 – 31.03.2023 summas 42,66 eurot hüvitamist. 19.

§ 1041

kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi.

1. Vaidlus puudub selles, et hageja ei olnud kohustatud täitma kostja eest korteriomandi kindlustamise kohustust, kuid on vastavat kohustust täitnud ja kindlustusmakseid tasunud.
2. Kostja väited, mille kohaselt hagejal ei ole õigus nõuda kulude hüvitamist, sest poolte vahel puudub kokkulepe, et hageja poolt kindlustuskohustuse täitmisega seonduvad kulud kuuluksid kostja poolt hüvitamisele, on tõendamata ja kohus peab vastuväidet otsituks.
3. Seega rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt välja kindlustuslepingu täitmisega perioodil 01.03.2022 – 31.03.2023 hagejal tekkinud kulud summas 42,66 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi ning jätab menetluskulud kostja kanda.
5. TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu summas 490 eurot. Tegemist on menetluskuluga, milline kuulub kostja poolt hüvitamisele.
6. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
7. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi 4,7 tunni ulatuses tunnitasuga 120 eurot kogusummas 564 eurot.
8. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja kulud, sh nii osutatud õigusteenuse maht kui ka tunnitasu, on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga, põhjendatud ja vajalikud.
9. Hageja on kokku kandnud menetluskulu summas 1 054 eurot, milline kuulub kostjalt väljamõistmisele.
10. Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 30. Ts

MS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ 3 2-23-5119 Anna Liiv Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2025 kohtulahendiga. 4