← Eesti

2-25-10685/3

Obsah (6)§ 371§ 363§ 5§ 459§ 168§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuli 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu Tsiviilasja number 2-25-10685 Kohtuasi V.G hagi Menetlustoimi

) § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus. Hagiavalduses peab olema välja toodud, kelle vastu hagi esitatakse ja hageja selged nõuded ning hagi aluseks olevad asjaolud. 3.

§ 371

lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagiavaldus peab vastama menetlusdokumendile ja hagiavaldusele ettenähtud nõuetele (

§-d 334-340, 363-370).

§ 363

lg 1 p-d 1 ja 2 näevad ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sellest nõudest lähtudes hagi

§ 5lg 1 järgi ka menetletakse.

Hageja esitas kohtule järgmised nõuded: peatada elatise maksmine kuni hooldusõiguse ja lapse viibimiskoha määramise menetluse lõpuni ja vaadata uuesti läbi tsiviilasjas 2-24-7873 tehtud 24.10.2024 kohtuotsus. Kohus märgib, et need hageja nõuded on perspektiivitud ja selliseid hageja nõudeid ei ole kohtul võimalik rahuldada. Lisaks eeltoodule esinevad hagis ulatuslikud puudused ja hagiavaldus ei vasta hagiavaldusele ettenähtud nõuetele (

§-d 334–340, 363– 370), sh ei nähtu hagist, kelle vastu on hagi esitatud. 4. Esmalt selgitab kohus, et maakohtul ei ole võimalik uuesti läbi vaadata ega tühistada jõustunud kohtuotsust. Korduvate kohustuste täitmisele suunatud kohtulahendit on võimalik muuta

§ 459

lg 1 alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Lõike 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kui hageja soovib varasema kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmist, on hagejal võimalik kohtule esitada

§-s 459 sätestatud hagi elatise vähendamiseks. Hagis tuleb välja tuua, millistele asjaoludele hageja elatise vähendamisel tugineb. Hagi esemes tuleb selgelt välja tuua alates mis ajast ning mis ajani ja mis summani kuus elatise vähendamist taotletakse. Kohus 2

(4)selgitab, et varasemat kohtulahendit on võimalik muuta alates uue hagi esitamise ajast. Hagejal on võimalik oma nõue sõnastada nt järgmiselt: vähendada Tartu Maakohtu /kuupäev/ kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-24-7873 väljamõistetud elatise summat /X euroni/ kuus alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  1. Lisaks märgib kohus, et kohtul ei ole võimalik elatise maksmist kohtule esitatud põhinõudena peatada. Kohus selgitab, et võlgnikul on iseenesest võimalik kohtule esitada täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 45 sätestatud avaldus täitemenetluse peatamiseks, kuid täitemenetluse peatamise avaldusega ei ole võimalik täitedokumendi täidetavust kõrvaldada. Täitemenetluse peatamine on ajutine meede võlgnevuse tasumise edasilükkamiseks. Lisaks märgib kohus, et olukorras, kus kohtul tuleb kaaluda ühelt poolt lapse huve ja teiselt poolt seda, kas kohtumenetluse ajal (elatise vähendamise kohtumenetluse ajal) võiks esineda olukord, mis on hageja suhtes ebaõiglane, tuleks eelistada lapse huve ja lahendust, mille puhul on tagatud see, et laps saab kohtumenetluse ajal hagejalt ülalpidamist. Kui hageja täidabki kohtumenetluse ajal oma ülalpidamiskohustust lapse vajaduste vahetult rahuldamisega, siis juhul, kui teine vanem alustab kohtulahendi alusel täitemenetluse selle ajavahemiku elatise sissenõudmiseks, on hagejal võimalik kohtulahendi täitmist takistada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega, tuginedes sellele, et kohtulahendist nähtuv elatisenõue on täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 esimese lause mõttes rahuldatud (vt RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p-d 11 ja 12). Seega on hagejale tagatud õiguskaitsevahend, mis võimaldab vältida olukorda, kus ta peaks andma lapsele ülalpidamist üheaegselt nii vahetult kui ka elatise maksmise teel.
  2. Kohus selgitab hagejale, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKTKo 28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 11). Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Hageja ei ole hagis välja toonud, millised asjaolud on muutunud pärast elatise väljamõistmise kohta lahendi tegemist. 7. Eeltoodud hagiavalduses sisalduvad puudused takistavad kohtul hagi menetlemist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata

§ 371lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel.

Hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus, kus on välja toodud välja toodud, kelle vastu hagi esitatakse ja hageja selged nõuded ning hagi aluseks olevad asjaolud. 8. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud

§ 168lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 3

(4)9.

§ 372

lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.