lg 1 p 1 alusel riiklikele peretoetustele ei saa pöörata sissenõuet, samuti seadusel põhinevale elatisele (
Võlgnik suutnud lähtuvalt oma sissetulekutest võlausaldajatele väljamakseid teha, tehes seda kohustustest vabastamine menetluse lõpus. 3 Võlgnik on saanud menetluse kestel pärandi, mille osas on ta selgitusi andnud 12.03.2025 ärakuulamisel. Kohus, arvestades võlgniku selgitusi ja temaga seotud muid asjaolusid (sh alaealiste laste olemasolu, üksikema, elukoht jne), leiab, et otsustused pärandi osas on olnud mõistlikud ja põhjendatud. Seega ei ole võimalik teha etteheiteid, et võlgnik võttis endale pärimise teel üle auto liisingukohustuse ja päris kinnistust 1/3 mõttelise osa. Kinnistu, mille 1/3 osas päris, on võlgniku, tema laste ja ema elukohaks. 8. Kohus leiab, et võlgnik on menetluse kestel tegelenud mõistlikul määral tulutoova tegevusega vastavalt oma võimaluste piires. Võlgnik on teinud väljamakseid vastavalt oma rahalistest võimalustest. Võlgniku selgitusi arvestades kasvatab ta üksinda kahte last ja töötab ametlikult. Laste isa elatis ei maksa. Võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtub, et ta saab peretoetust ja igakuiselt töötasu, mis on veidike kõrgem kui alampalgapiir, mistõttu ei ole kohtul alust kahelda võlgniku selgitustes. Kuna võlgnikul on 2 alaealist last, suureneb iga ülalpeetava kohta 1/3 võrra palga alammäärast kuus (
Kohtu hinnangul on ilmne, et võlgnik püüdnud oma kohustusi täita vastavalt oma sissetuleku suurusele ja võimalustele. Võlgnik on kohustuste vabastamise menetluse jooksul olnud tööga hõivatud. Sealjuures ei ole võimalik teha mingisuguseid etteheiteid selle kohta, et töö või sissetulek oleks ebapiisav. Sellest tulenevalt ei oleks võlausaldajate nõuete täiendava täitmise osas edukas käesoleva menetluse pikendamine, mistõttu on käesolevaks ajaks lõppenud võlgniku jaoks võimalused võlausaldajate nõudeid edaspidiselt täita. Kohus on arvamusel, et võlgnikule ei saa panna menetluses ebarealistlikke ootusi tulu teenimiseks. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid, ilmunud kohtukutse peale kohtusse, selgitanud oma olukorda ja esitanud vajalikud dokumendid oma sissetulekute kohta. Samuti korrigeerinud esitatud aruandeid ja vastavalt sellele teinud vastavalt oma töötasule väljamaksed võlausaldajatele. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks kohustustest vabastamise menetluse jooksul oma kohustusi rikkunud süüliselt. Võlgnikult ei saa ka oodata suurem töötasuga töökoha leidmist ja suurema tulu teenimist või töötamist mitmel töökohalt. Võlgnik pole vara varjanud ega süüliselt eelistanud ühtesid võlausaldajaid teistele. Kohus ei nõustu võlausaldajatega selles osas, et kuna võlgnik ei ole arvestatavas suuruses väljamakseid teinud, tuleks võlgnik jätta kohustustest vabastamata ning menetlus lõpetada. Kohtu hinnangul on võlgnik teinud 2025 aastal võlausaldajatele väljamakseid selles ulatuses, mis ta oleks pidanud kokku 3.aasta jooksul tasuma, kusjuures suuremas ulatuses kui oleks pidanud. 9. Kohus, arvestades, et kohustusest vabastamise tähtaeg on saabunud (01.07.2025), leiab, et konkreetse juhtumi asjaolud annavad aluse võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja vabastada võlgnik kohustustest. Vastupidisele järeldusele ei anna alust ka võlausaldajate seisukohad menetluse lõpetamise osas. 10. Kui kohus vabastab võlgniku oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu (PankrS § 176 lg 1). 11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad B.O kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.