lg 1 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Y.X-i süüdistatakse selles, et tema 26.01.2019 kella 20.00 kuni 20.20 vahel, viibides Tallinnas aadressil xxx asuvas korteris, võttis tekkinud konflikti käigus kinni O Lil kaelapiirkonnast ja pigistas kahel korral kaelast selliselt, et see põhjustas ettevaatamatusest kannatanu surma. Lähtuvast surnu kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nr 18E-PõS0003/49, 08.04.2019, põhjustas O Li surma kaela piirkonna pigistamisest tekkinud reflektoore südame äkksurm. Y.X , pigistades kannatanut kaela piirkonnast, oleks pidanud kohusetundliku suhtumise korral ette nägema, et ta võib põhjustada isiku surma. Seega pani Y.X toime teise inimese surma põhjustamise ettevaatamatusest, s.o
MS § 245 sätetest on prokurör Alice Simm, süüdistatav Y.X ja tema kaitsja Urmas Simon käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Y.X-ile karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mis jätta
alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Y.X ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
26.01–28.01.2019.a. (3 päeva) karistusaja hulka ning kandmisele jäävaks karistuseks jääb 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Y.X temale
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Tsiviilhagi Tsiviilhagi puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega põhjustati kannatanu surm. Kuivõrd antud asjas on põhjustatud kannatanu surm on tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS § -st 1043, õigusvastaselt tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtus on süüdistatava süü tõendamist leidnud kannatanule tekkinud kahju ulatuses. Kohus leiab, et tsiviilhagi ja selle suurus on täielikult tõendatud ja samuti süüdistatav tunnistab tsiviilhagi. Kannatanu A D on esitanud tsiviilhagi 400 euro ulatuses. Seega tuleb välja mõista Y.X-ilt kuriteoga tekitatud varalist kahju kannatanule A D summas 400 eurot, mis kanda A D a/a xxx Swedbank. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Y.X-ilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 876 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb Y.X-ilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. kokku summas 259,20 eurot (194,40 eurot + 64,80 eurot). Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 tuleb Y.X-il tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Y.X-ilt tuleb välja mõista ekspertiisitasu 627 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt tuleb Y.X-ilt välja mõista lukuabi 120 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 1882,20 eurot tuleb Y.X-il tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 156,85 eurot. Asitõendid viis CD-R plaati ja üks DVD plaat asuvad kriminaalasja materjalide juures (toimiku tagakaanel), jätta kriminaalasja materjalide juurde peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; kaks pitsi, 0,5 l klaaspudel Finlandia, sigaretikoni, sigaretipakend Chesterfield, kaks kahvlit, O Lilt võetud 10 küünealust kaapeproovi, kahvlilt võetud puuteproovid (4 tk), mis asuvad hoiul Põhja prefektuuri asitõendite laos (tl 169- 170), hävitada peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9,10; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; 249; § 311; § 312; § 313; § 315;
lg 1, § 73 lg 1,3, § 78 p 1; VÕS § 1043, § 1045, § 127 kohus: 2 otsustas Süüdi tunnistada Y.X
lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud.
(3 päeva) karistusaja hulka, kandmisele kuulub 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Y.X ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel arvestada Y.X-ile määratud 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 20.02.2020.a. Tsiviilhagi Välja mõista Y.X-ilt tsiviilhagi summas 400 eurot A D kasuks, mis kanda A D a/a xxx Swedbank. Menetluskulud Välja mõista Y.X-ilt 876 eurot sundraha, kaitsjatasu 259,20 eurot, ekspertiisitasu 627 eurot ja lukuabi 120 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 1882,20 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 156,85 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Y.X-ile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid viis CD-R plaati ja üks DVD plaat asuvad k riminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; kaks pitsi, 0,5 l klaaspudel Finlandia, sigaretikoni, sigaretipakend Chesterfield, kaks kahvlit, O Lilt võetud 10 küünealust kaapeproovi, kahvlilt võetud puuteproovid (4 tk), mis asuvad hoiul Põhja prefektuuri asitõendite laos, hävitada peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.