Obsah (9)

§ 230§ 436§ 367§ 134§ 129§ 5§ 173§ 162§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Kama Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuli 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-14041 Tsiviilasi Xi hagi Yi vastu ülalpidamise nõu

) § 5 lg 1 ja lg 2 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Sealjuures peab pool

§ 230

lg 1 kohaselt hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 436

lg 6 sätestab, et kohus ei ole esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. 8. Hageja esitas 02.07.2025 alternatiivse ülalpidamiskohustuse täitmise nõude, mille rahalist suurust ta täpsustas 04.07.2025 kohtuistungil. Hageja põhjendas hagi muutmist sellega, et sai kohtumenetluse kestel teada kostja kavatsusest XXX kinnistu võõrandada. Kohtu hinnangul on hagi muutmine sel põhjusel lubatav vastavalt

§ 367

lg-le 2, kuna teadaolevalt ei olnud hagejale eelnevalt teada kostja soov XXX kinnistut võõrandada ning alternatiivselt esitatud nõue on samuti ülalpidamiskohustuse täitmise nõue, mida on võimalik lahendada selles menetluses esitatud asjaolude põhjal. Kuna hagi muutmise tagajärjel on hageja esitanud alternatiivselt rahalise ülalpidamise nõude, tuleb hagihinna määramisel aluseks võtta alternatiivsetest nõuetest suurem nõue (

§ 134

lg 1 teine lause), milleks on praegu üheksakordne nõutav igakuine ülalpidamismakse (

§ 129lg 2).

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 3 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Seega eeldab hageja nõude rahuldamine seda, et on tuvastatud hageja suutmatus ennast ise ülal pidada (RKTKm 07.03.2014, nr 3-2-1-192-13, p 10). Tuvastamaks seda, kas hageja on suuteline end ise ülal pidama (st kas hagejal esineb abivajadus), tuleb lisaks hageja sissetulekutele arvestada ka hagejal olemasolevat vara. Abivajaduse esinemine ei tähenda seejuures üksnes seda, et hageja väljaminekud ületavad tema sissetulekuid, vaid hageja peab seejuures tõendama, et kulude (liig)suurus on tingitud näiteks tema tervislikust seisundist või muust erakorralisest objektiivsest asjaolust (HMKo 17.06.2022, nr 2-20-4971/92, p 16.2.)
2. Asjaolud, mille alusel hageja abivajadust hinnata, peab esile tooma ning tõendama hageja (

§ 5lg 1, § 230 lg 1).

Kohtu hinnangul ei ole hageja praegu esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks hageja objektiivne võimetus endale sissetulekuid hankida ja ennast ülal pidada, st hageja abivajadus PKS § 97 p-i 3 tähenduses. 10.

1. Esiteks ei ole hageja kohtule esitanud konkreetseid andmeid enda vajalike kulutuste kohta. Hageja on üksnes selgitanud, et tal on vajalikud igakuised kulutused toidule, ravimile, tervishoiule ja eluasemele (dtl 69). Ühtlasi on hageja esitanud statistilisi andmeid keskmiste üüri- või elamispinna soetamise kulude kohta Tallinnas ja Harjumaal, ilma et ta oleks viidanud konkreetsele vajadusele ühte kindlat elamispinda üürida või soetada. Kohtul ei ole aga võimalik ilma konkreetsete kulutuste nimetamiseta ja ilma asjakohaste tõenditeta võimalik hinnata seda, millised hageja igakuised kulutused tegelikult on, ning kas need ületavad tema sissetulekuid. 10.
2. Hageja saab enda kinnitusel tavapärases suuruses vanaduspensioni (üle 800 euro). Kuigi vanaduspensioni suurus ei ole selline, mis võimaldab tingimata mugavat äraelamist, tagab vanaduspension pensionärile siiski riigi poolt vähemalt elementaarse eluks vajaliku sissetuleku. Hageja varalist seisundit mõjutab ka see, et ta on võõrandanud kolm korteromandit, millest saadud raha on tal olnud võimalik oma äranägemisel kulutada ning mille puhul on ta ka ise möönnud, et ta ei ole kogu raha XXX talusse investeerinud (dtl 109). 10.
3. Kogumis on hageja kohtule menetluse käigus möönnud, et tal on olemas igakuine sissetulek ning olnud võimalus kasutada märkimisväärset vara oma äranägemisel. Samas ei ole hageja tõendanud ühtegi konkreetset kulutust, mida ta igakuiselt kandma peaks, kuid ei suuda. Hageja on esitatud menetlusdokumentides välja toonud, et eelkõige peab ta ülekohtuseks, et tal ei võimaldata kasutada XXX kinnistut. Nii puudub kohtul alus asuda seisukohale, et hageja ei ole suuteline end iseseisvalt ülal pidama PKS § 97 p-i 3 tähenduses.
4. Kuna hagejal puudub abivajadus PKS § 97 p-i 3 tähenduses, ei ole täidetud kummagi alternatiivse ülalpidamiskohustuse täitmise nõude peamine eeldus ehk suutmatus ennast iseseisvalt ülal pidada. Järelduvalt puudub kohtul vajadus hageja alternatiivseid nõudeid täiendavalt hinnata ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud 12.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162lg 1).

Kohus võib hagimenetluses siiski jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (

§ 162lg 4).

13. Kuigi

§ 164

lg 1 näeb ette, et pooled kannavad ise oma menetluskulud hagilistes abieluasjades ja alaealiste laste ülalpidamisasjades, on ka täiskasvanud perekonnaliikmete vahelised ülalpidamisnõuded oma olemuselt sarnased muude hagiliste perekonnaasjadega. Kuigi erinevalt alaealiste ülalpidamiskohustusest ei näe

täiskasvanute ülalpidamisnõuete puhul ette üldreeglina poolte menetluskulude kandmist menetlusosaliste endi poolt, siis tuleb arvestada, et ka täiskasvanute ülalpidamisnõuetes ei ole kohus sarnaselt hagita menetlusele esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud (

§ 436lg 6).

Seega on ka täiskasvanu ülalpidamisasjas võimalik menetluses raskusteta osaleda ilma lepingulise esindajata. Kohtu hinnangul on seega põhjendatud tulenevalt

§ 162

lg-st 4 menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kalduda ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotusest tulenevalt ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik