← Eesti

2-25-10893/3

Obsah (8)§ 75§ 70§ 106§ 105§ 371§ 372§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 4. august 2025, Tartu kohtumaja Kohtuasja number 2-25-10893 Kohtuasi Bondora AS hagi Ixxx Kxxxxxxxx vastu võlgnevuse

§ 75

lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.

§ 70

lg 1 kohaselt 1 2-25-10893 määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

§ 70

lg 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades artikkel 21 p 1 kohaselt on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Artikkel 21 p 2 sätestab, et lepingupoolte kohtud menetlevad asju ka muudel juhtudel, kui selleks on olemas poolte kirjalik kokkulepe. Sellise kokkuleppe olemasolul lõpetab kohus kostja avalduse alusel menetluse, kui see avaldus on tehtud enne vastuväidete esitamist hagi olemuse kohta. Kohtute ainupädevust ei saa muuta poolte kokkuleppel.

  1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isiku alaliselt või peamiselt elab. TsÜS § 14 lg 3 sätestab, et elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Kohtualluvuse tuvastamiseks kogutud andmed näitavad, et kostja ei ole Eestis. Hagiavalduse kohaselt on kostja aadressiksxxxxxxxxxxxxxxxxx (dtl 2), laenulepingus on kostja aadressina märgitud xxxxxxxxx (dtl 10), puudub täpne viide, millises asulas/linnas antud tänav asub. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukohaks Ukraina ning lisaaadressiks Ukraina, xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx.;xxxxxxxxxxxx oblast,xxxxxx. Varasemas menetluses on kostja selgitanud
  2. septembril 2023, et ei viibi juba aasta aega Eestis (tsiviilasjas nr 2-23-137701, Bondora AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus xxxx Kxxxxxxxx vastu lepingust nr 3137643 tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks). Kohus märgib, et hageja on esitanud nõude lepingust nr BL3137643 tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Seega on hagejal olnud eelnevalt teada, et kostja elu- ja asukoht ei asu Eesti Vabariigis. Kohtu hinnangul on seega tuvastatud, et kostja elukoht ei asu Eestis.
  3. Kohtu hinnangul ei saa kohtualluvust määratleda selle järgi, kas ja millised kostja elukoha aadressid on hagejale teada. Kohtul tuleb oma võimaluste piires tuvastada, kus kostja elab ning kohtualluvuse puudumisel jätta hagi menetlusse võtmata. Käesolevalt ei viita kohtu kogutud andmed, et kostja elukoht asuks Eestis.
  4. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahelisest tarbijakrediidilepingust. Laenulepingu p 16.3 kohaselt on pooled kokku leppinud, et juhul, kui laenuvõtja asub pärast laenulepingu sõlmimist elama välisriiki või kui tema elukoht ei ole teada, lepivad pooled kokku, et vaidlused lahendatakse Eesti kohtus.

§ 106

lg 1 p 4 kohaselt on kohtualluvuse kokkulepe tühine kui hagi esitamiseks on seaduses ette nähtud erandlik kohtualluvus.

§ 106

lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul ei või kohus asja kohtualluvuse järgi lahendada ka käesoleva seadustiku §-s 105 nimetatud menetlemise korral.

§ 105

maakohus võib asja kohtualluvuse järgi lahendada nii rahvusvaheliselt kui Eesti kohtute seas, kui kostja vastab hagile ega vaidlusta vastuses kohtualluvust, samuti juhul, kui kostja ei vasta hagile, kuid osaleb kohtuistungil kohtualluvust vaidlustamata. Kohus saatis

  1. juulil 2025 kostja e-posti aadressile XXX kirja, milles andis kostjale tähtaja,
  2. juuli 2025, vastamaks, kas kostja on nõus tsiviilasja menetlemisega Tartu Maakohtus. Kostja ei ole kohtu päringule vastanud. Eesti kohtutel ei ole seega käesolevas asjas kohtualluvust. 7.

§ 371

lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.

§ 75

lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.

§ 372

lg 6 kohaselt, 2 2-25-10893 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulude jaotus 8. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173lg 1 ja 2).

9.

§ 168

lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja pole menetluses osalenud, seega kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Külli Puusep kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.