Obsah (8)

§ 415§ 108§ 82§ 100§ 103§ 1§ 4034§ 416

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse aeg ja koht 02.07.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2- 25-104852 Tsiviilasi Revensen OÜ hagi S K vastu võla nõudes Tsiv

§ 415

lg 2 loeb hageja, et täitmine on toimunud esimeses järjekorras 3 sissenõudmiskulude katteks, põhikohustuse katteks ja seejärel sissenõutavaks muutunud intressi katteks ning hooldustasu katteks.

1. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. Xxx OÜ saatis 26.10.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. Kostja ei tasunud võlgnevust ega avaldanud soovi kokkuleppele jõudmiseks. Xxx OÜ edastas 18.11.2024 kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas, et kõik lepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 kalendripäeva jooksul. Seisuga 18.11.2024 kostja oli viivitus 4 kuu ja 8 päeva saamiseks. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis eest. Kostja ei reageerinud Xxx OÜ nõuetele, misjärel Xxx OÜ loovutas 14.02.2025 talle kuuluva nõude kostja vastu Revensen OÜ-le.
2. Kosja sõlmis 08.08.2023 Xxx OÜ-ga (laenuandja) laenulepingu nr XXX 900,00 euro laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele ja laenulepingu üldtingimustest. lisatud laenulepingu põhitingimustest Laenulepingu nr XXX alusel võttis kostja laenu 900,00 kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 08.08.
3. Kokku kohustus kostja tasuma 1730,28 eurot intressiga 30.00% aastas ja 0.083% päevas, tagasimakseperioodiga 48 kuud, kohustusega tasuda alates 08.09.2023 annuiteetgraafiku alusel iga kuu
4. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 35,11 eurot. Laenulepingu alusel kohustus eurot (igakuised osamaksed 35,11 eurot x 48 kuud + 45,00 eurot lepingutasu). Vastavalt laenulepingu p. 1.
5. ja laenulepingu põhitingimuste p. 3 krediidikulukuse määr on 45,96% aastas. Xxx OÜ maksis kostjale laenusumma välja 08.08.
7. Pärast laenulepingu nr XXX sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 426,21 eurot. Tulenevalt

§ 415

lg 2 loeb hageja, et täitmine on toimunud esimeses järjekorras sissenõudmiskulude katteks, põhikohustuse katteks ja seejärel sissenõutavaks muutunud intressi katteks ning hooldustasu katteks. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. Xxx OÜ saatis 24.11.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. Kostja ei tasunud võlgnevust ega avaldanud soovi kokkuleppele Seisuga 17.12.2024 kostja oli viivitus 5 kuu ja 9 päeva eest (alates 12 -16 osamaksest ja osaliselt jõudmiseks. Xxx OÜ edastas 17.12.2024 kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas, et kõik lepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 kalendripäeva jooksul. 17 osamakse). Kostja ei reageerinud Xxx OÜ nõuetele, misjärel Xxx OÜ loovutas 14.02.2025 talle kuuluva nõude kostja vastu Revensen OÜ-le.

1. Hageja on seisukohal, et laenuandja on juhindunud vastutustundliku laenamise põhimõttest. Kostja netosissetulek oli esimese laenutaotluse ajal summas 1700 eurot. Kehtivad finantskohustused summas 200 eurot ja majapidamiskulud summas 300 eurot. Laenueesmärgiks märkis kostja remont. Kostja märkis, et töötab xxx-s ja tema tööstaaž on rohkem kui 5 aastat. Ülalpeetavaid ei olnud. Ta on xxx ja elab xxx juures. Kostja pangakonto väljavõtte järgi olid kostja sissetulekud summas 1619,78 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte järgi olid kostja kehtivad finantskohustused summas 831,09 eurot. Kostja märkis oma taotluses, et tema kehtivad finantskohustused on summas 200 eurot. Laenuandja võttis arvesse, et kostja finantskohustused on summas 831,09 eurot. Kostjal ei olnud laenu väljastamise ajal maksehäireid. Pärast laenu väljastamist on igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega, 1185,98 eurot (kostja 4 märkis netosissetulekuks 1750 eurot. Kehtivad finantskohustused summas 220 eurot ja finantskohustused 831,09 + majapidamiskulud 300 (märgitud laenutaotluses) + väljastatud laen 54,89 = 1185,98). Reserv summas 433,80 eurot (1619,78-1185,98).
2. Teise laenutaotluse esitas kostja 08.05.2023 aastal. Laenutaotluses kostja majapidamiskulud summas 250 eurot. Laenueesmärgiks märkis kostja remondi. Kostja märkis, et tema tööstaaž on kuni 10 aastat. Kostja pangakonto väljavõtte järgi olid sissetulekud 1549,54 eurot ja kehtivad finantskohustused summas 1064,52 eurot. Pärast laenude väljastamist on igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega, 1349,63 eurot (kostja finantskohustused 1064,52 + majapidamiskulud 250 + väljastatud laen 35,11 = 1349,63). Reserv summas 199,91 eurot (1549,541349,63).
3. Vastuseks kohtu nõudele esitas hageja 05.06.2025 alternatiivnõude juhuks, kui kohus leiab, et laenulepingust nr XXX edasiulatuvalt põhinõue 234,51 eurot igakuiste osamaksetena esialgne krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 10.10.2022 laenulepingust nr XXX edasiulatuvalt põhinõue 234,51 eurot igakuiste osamaksetena järgmiselt: 10.01.2027 – 20,76 eurot, 10.02.2027 – 10.10.2027 – 23,75 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja 08.08.2023 järgmiselt: 08.08.2025 – 1,23 eurot, 08.09.2025 – 08.07.2027 – 17,81 eurot, 08.10.2025 – 19,19 eurot. Välja mõistetud summad tasuda hageja arveldusarvele XXX. Makse selgitus on „võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number“.
4. Krediidiandja ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu nr XXX erakorraliselt üles 18.11.2024.Laenulepingu nr XXX järgi sai kostja laenu 1425,00 eurot. Hageja võlgnevuse ümberarvestuse kohaselt on hageja arvestanud kostja poolt lepingu täitmiseks tasutud summa 1190,49 eurot põhivõla katteks. Kuivõrd kostja ei pea maksma intressi ning hageja on arvestanud ümber kõik kostja poolt tehtud maksed põhivõlgnevuse katteks, siis 18.11.2024 seisuga pidi kostja maksma vastavalt lepingu nr XXX uue maksegraafikule põhiosa katteks 600,08 (23,75x25 + 23,75/30x8=600,08) eurot. Kostja on tasunud enne lepingu erakorralist ülesütlemist 1190,49 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga ehk 18.11.2024 oli kostjal ettemaks. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Sellisel juhul ei ole ülesütlemisavaldusel õiguslikku toimet. Kuivõrd tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks ei olnud alust, siis ei saanud laenukohustus muutuda kogu ulatuses sissenõutavaks. Arvestades, et laenulepingu nr XXX järgi kuulus hagi esitamise ajaks, s.o 18.03.2025 seisuga tagastamisele krediidi põhiosa summas 695,08 eurot (vt antud seisukoht uus maksegraafik lisa 1), kuid kostja on tasunud 1190,49 eurot, siis ei tekkinud kostjal krediidi põhiosa võlgnevust hageja ees hagi esitamise hetke seisuga.
5. Laenulepingu nr XXX järgi sai kostja laenu 855,00 eurot. Hageja võlgnevuse ümberarvestuse kohaselt on hageja arvestanud kostja poolt lepingu täitmiseks tasutud summa 426,21 eurot põhivõla katteks. Kuivõrd kostja ei pea maksma intressi ning hageja on arvestanud ümber kõik kostja poolt tehtud maksed põhivõlgnevuse katteks, siis 17.12.2024 seisuga pidi kostja maksma vastavalt lepingu nr XXX uue maksegraafikule põhiosa katteks 290,30 (17,81x16 + 17,81/30x9=290,30) eurot. Kostja on tasunud enne lepingu erakorralist ülesütlemist 426,21 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga ehk 17.12.2024 oli kostjal ettemaks. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Sellisel juhul ei ole ülesütlemisavaldusel õiguslikku toimet. Kuivõrd tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks ei olnud alust, siis ei saanud laenukohustus muutuda kogu ulatuses sissenõutavaks.. Kuivõrd 5 ülesütlemine ei olnud kehtiv, siis leping kehtib ning graafiku kohased ei ole tulevased maksed sissenõutavaks muutunud.
6. Hageja esitab kohtule TsMS § 369 alusel edasiulatuva nõude ning palub kohtul välja mõista kostjalt edasiulatuvad maksed 05.06.2025 esitatud graafikute alusel. Hageja samuti palub määrata kohtuotsuse täitmise korra, mille alusel palub kohustada kostjat tasuda igakuiselt iga 08.kuupäeva Revensen OÜ arveldusarvele XXX. KOSTJA VASTUVÄITED
7. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 04.04.2025 avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8. Hageja 05.06.2025 menetlusdokument ja Harju Maakohtu 09.05.2025 korraldav kohtumäärus (lahendi teatavaks tegemise ja lõplike seisukohtades esitamise ajad) on kostjale kätte toimetatud 25.05.2025 avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9. Kostja hagiavaldusele vastanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED
10. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt, so 05.06.2025 esitatud alternatiivnõude osas.
11. Kohus võtab 05.06.2025 hageja esitatud alternatiivnõude menetlusse. Nimetatud nõue on kostjale kätte toimetatud avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
12. Kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23- 16, p 16). Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
13. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on

§ 108lg 1.

Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (

§ 108lg 1).

Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel (

§ 82lg 7 ls 2).

Raha maksmise aluseks olev kohustus võib tuleneda seadusest või lepingust. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (

§ 100

). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (

§ 82lg 1).

Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (

§ 103lg 1 ls 1).

Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.

1. Kohus tuvastab, et kostja sõlmis 10.10.2022 Xxx OÜ-ga laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 1500,00 eurot intressiga 32.00% aastas ja 0.089% päevas, tagasimakseperioodiga 60 kuud, kohustusega tasuda alates 10.11.2022 annuiteetgraafiku alusel iga kuu
2. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 54,89 eurot (dtl 42-44). Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 6 10.10.
3. Pärast laenulepingu nr XXX sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 1190,49 eurot. Kostja sõlmis 08.08.2023 Xxx OÜ-ga (laenuandja) laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 900,00 eurot intressiga 30.00% aastas ja 0.083% päevas, tagasimakseperioodiga 48 kuud, kohustusega tasuda alates 08.09.2023 annuiteetgraafiku alusel iga kuu
4. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 35,11 eurot (dtl 66-68). Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 08.08.
5. Pärast laenulepingu nr XXX sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 426,21 eurot.
6. Xxx OÜ on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija

§ 1lg 5 tähenduses.

Seega on mõlemad lepingud kvalifitseeritavad tarbijakrediidilepingutena.

1. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/
2. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu
3. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 23.

§ 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. 24. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034lg 2 kolmas lause).

Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks.

1. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Käesoleval juhul on pangakonto väljavõtted kogutud. Kohtu hinnangul ei ole laenuandja aga analüüsinud kontoväljavõtteid piisava põhjalikkusega. Kontoväljavõtetest nähtuvalt on kostjal mitmed laenud. Pärast esimese laenu väljastamist on igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega, 1185,98 eurot (kostja finantskohustused 831,09 + majapidamiskulud 300 (märgitud laenutaotluses) + väljastatud laen 54,89 = 1185,98). Pärast teise laenu väljastamist oli kostja igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega, 1349,63 eurot (kostja finantskohustused 1064,52 7 + majapidamiskulud 250 + väljastatud laen 35,11 = 1349,63) Eluasemekulude kandmist kostja kontodelt ei nähtunud. Veel lisanduvad toidukulud. Eluasemekulude mittenäitamine oleks pidanud olema laenuandjale ohumärk. Isegi kui need kostjal laenusaamise hetkel puudusid, pidi hageja arvestama nende tekkimisega igal hetkel. Samuti pidi kostjale olema ohumärk kostja varasem maksekäitumine (mitmed kiirlaenud võetud lühikese perioodi jooksul ning finantskohustuste tegelik suurus). Laenuandja ei oleks saanud hinnates kostja majapidamiskulusid, eluaset jne leida, et kostjal on piisavalt rahalisi vahendeid suutmaks tasuda elamiskulude ja toidu eest pärast finantskohustuste tasumist.
2. Kohtu hinnangul ei ole laenuandja hinnanud, millist mõju avaldavad laenukohustused kostja finantsseisule. Samuti ei hinnanud hageja kas kostja suudab kohustusi täita asjaolude muutumise korral (nt kommunaalkulude lisandumisel, toidukulude suurenemisel ning intressimäärade tõusu korral). Tarbija krediidivõime hindamisel peab krediidiandja veenduma, et tarbija suudaks krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Antud juhul võib arvata, et kostja näol on tegemist isikuga, kes on jäänud oma laenudega n.ö laenuorjusesse.
3. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid kogumis ei oleks saanud krediidiandja jõuda

§ 4034lg 6 tähenduses järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.

Kohtu hinnangul ei hinnanud hageja kostja krediidivõimelisust piisava hoolsusega. Kostjal oli küll

§ 4034

lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 4034

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-1421710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

§ 4034

lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale tahtlikult andmeid, mille alusel krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti või et kostja oleks jätnud nõutud andmed esitamata. 28.

§ 416

lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

1. Hagiavalduse kohaselt ei täitnud kostja lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuste tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja mõlemad lepingud üles. Arvestades kõik kostja mõlema krediidilepingu katteks tehtud tagasimaksed põhinõude katteks, ei saa lugeda krediidilepinguid kehtivalt üles öelduks. Selleks hetkeks ei olnud krediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud, s.o kostja ei olnud kolme üksteisele järgneva osamaksega võlas. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Sellisel juhul ei ole ülesütlemisavaldusel õiguslikku toimet.
2. Kostja on tasunud enne lepingu XXX erakorralist ülesütlemist 1190,49 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga ehk 18.11.2024 oli kostjal ettemaks. Uue maksegraafiku järgi kostjal on ettemaks kuni 10.12.
3. Laenulepingu nr XXX järgi sai kostja laenu 855,00 eurot ning kostja on tasunud enne lepingu erakorralist ülesütlemist 426,21 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga ehk 17.12.2024 oli kostjal ettemaks. Kuivõrd ülesütlemised ei olnud kehtivad, siis mõlemad lepingud kehtivad ning tulevased maksed ei ole sissenõutavaks muutunud. 8
4. Hageja on esitanud alternatiivselt ka lepingute täitmise nõude ning taotleb tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks.
5. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole rohkem kui poole aasta vältel täitnud tarbijakrediidilepingutest tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu. Kohus leiab, et kui nõue ei ole otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud, tuleb kohtuotsuse resolutsioonis märkida, mis ajal, mille osas hagi rahuldati tuleb täita. Kui kohustus muutub ositi sissenõutavaks, tuleb täitmise aeg märkida selliselt, et iga kohustuse puhul oleks arusaadav, millal see kohustus täita tuleb. Kohtuotsuses otsuse täitmise korra kindlaksmääramise võimaluse sätestab TsMS §
7. Eelviidatud sätetest tulenevalt mõistab kohus kohtuotsusega kostjalt välja sissenõutavaks muutuva kohustuse laenulepingute nr XXX ja XXX alusel 05.06.2025 esitatud graafikute alusel. tulevikus
8. Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue, lepingu hooldustasu nõue, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ja viivisenõue jäävad rahuldamata. Samuti jääb hagi rahuldamata osaliselt põhinõuete osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
10. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). See, millisel TsMS § 163 lg-s 1 nimetatud viisil kohus hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud jaotab, on Riigikohtu praktika kohaselt kohtu diskretsiooniotsus. Olukorras, kus kõik hagis esitatud nõuded on suunatud raha maksmisele, on põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist, kuid see ei takista kohtul rahaliste nõuete rahuldamise ulatuse kõrval arvestada konkreetses asjas ka muid asjaolusid, sh seda, kuidas lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult on pooltel menetluses kulud tekkinud (RKTKo 28.09.2020, 216-8751, p 31).
11. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on selline jaotus õiglane arvestades hagihinda ning sissenõutavaks muutunud summa ja tulevikukohustuse välja mõistmist.
12. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Almere kohtunik 9 10