MS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta B.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista B.B-lt menetluskuluna kaitsjatasu 159,24 (ükssada viiskümmend üheksa eurot ja 24 senti) eurot adv. Marina Kelpmani poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), viitenumbriga 99919700010997. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kasuks 159,24 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Marina Kelpmani poolt süüdimõistetu B.B kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, B.B-le, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 04.03.2019 otsusega tunnistati B.B süüdi
MS § 238 lg 2 alusel mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 27.09.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud 27 päeva vangistust võrra ja B.B-le mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning B.B-le mõistetud liitkaristuse alguseks loeti 26.11.2018. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava kõrget retsidiivsusriski, ei toeta B.B tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, B.B ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta ei ole esimest korda vanglas. Oma rumaluse tõttu sattus vangi, lubab, et seda rohkem ei juhtu. Ta suudab ennast talitseda, et ei kasutaks vägivalda. Viimase kuriteo pani toime emotsioonide ajel. Ta ei ole läbinud vanglas programme, kuna vangla ei ole tema poole pöördunud ettepanekuga osaleda sotsiaalprogrammis. Sotsiaaltöötajaga ei ole ka vestlusi olnud, ainult kontaktisikuga on vestlus olnud ühel korral. Elama hakkab xxxx ja töötama xxxx. Tal eriala ei ole omandatud, kuid ta on varem ka töötanud ehitustel. Tal ei ole alkoholi ega narkootikumide sõltuvust. Viimasel ajal ei ole ta alkoholi tarvitanud. Narkootikumidega oli probleem nooruses, kuid praegu probleeme ei ole, kuna ta ei ole kaua aega narkootikume tarbinud. Tal ei ole vanglas rikkumisi, kui vabaneb, siis hakkab tööle. Kaitsja toob välja, et isiku enne tähtaegseks vabastamiseks on täidetud
sätestatud õigused.
lg 4 kohaselt on isiku seaduskuulekuse käitumise prognoosiks see, kuidas ta käitus vanglas. Antud juhul isikul puuduvad distsiplinaarkaristused ja iseloomustuses nähtub, et ametnikega käitus viisakalt ja õiglustunnetest lähtuvalt ka kaasvangidega vanglas, s.t tema üritas lahendada probleeme sõbralikult ja viisakalt, mis näitab, et ta oskab emotsioone vaos hoida. Ta ise ütles, et eelmine vangistus oli tingitud emotsionaalse käitumise tõttu, see eelpool nimetatud asjaolu kinnitab, et ta oskab nüüd oma emotsioone hoida. Isikul on kindel elu- ja töökoht, mis samuti tagavad tema seadusekuulekuse. Vangla poolt määratud ohtlikkuse protsent ei tugine tegelikkuses faktilistele asjaoludele, vaid on üldiselt võetud toimikust rikkumiste kogumik. Vangla hinnangu põhjal ei ole selge, missugust metoodikat vangla 2 hinnangu andmisel kasutas ja missugust asjaolu nad arvestasid, mistõttu seab kaitsja kahtluse alla, et see protsent vastab tegelikkusele. Antud juhul on kinnipeetav valmis võtma kohustusi ja vastutust, tal on alaealine laps. Ta andis ka adekvaatse hinnangu oma minevikule ja on valmis tegutsema seadusekuulekalt. Eeltoodust tulenevalt toetab kaitsja isiku vabastamist tingimisi enne tähtaega kriminaalhooldaja poolt pakutud tingimustel. Kohtumääruse põhjendused
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on B.B ära kandnud üle 1 aasta vangistust, mis on üle poole tema mõistetud 1 aasta 7 kuu 27 päevasest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt 2 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta mitmendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest tingimuslikest ega reaalsetest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Mõlemal korral on kinnipeetavat karistatud ka mootorsõiduki joobes juhtimise eest, mis viitab sellele, et kuritegude toimepanemisi on soodustanud sõltuvusainete tarvitamine. Kuigi kinnipeetavale ei ole karistusaja pikkuse tõttu individuaalset täitmiskava koostatud, võib tema käitumist vangistuses käesoleval ajal pidada õiguskuulekaks. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning alates 07.10.2019 õpib riigikeele A1 taseme kursusel. Vabanemisel on tal olemas elukoht koos ema ja kasuisaga üürikorteris. Ametlikult kinnipeetav enda sõnul töötanud ei ole, eriala puudub ning vangla andmetel on tal tasumata nõudeid üle 4000 euro. Vanglas töötamisest kinnipeetav huvitatud ei ole. Enda sõnul on põhjuseks tervis, kuid vangla meditsiiniosakond on isiku töövõimeliseks tunnistanud. Kuigi isikule on vabanemisel garanteerinud töökoha Xxxx, mis tagab talle igakuise sissetuleku ja aitab majanduslikult toime tulla, ei ole majanduslik olukord olnud kuritegude toimepanemise põhjuseks, mistõttu ei aita töökoha ja sissetuleku olemasolu uue kuriteo toimepanemise riski ka vähendada. Kinnipeetava enda sõnul omab ta kriminaalse taustaga tuttavaid, kuid enam nendega ei suhtle. Samas ei välista ka suhtlemist nendega tulevikus. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. Ise ta tunnistab alkoholiprobleemi ja ta on enne vangistust abi otsinud ning ravi ka saanud, kuid siiani püsiva tulemuseta. Narkosõltuvust tal diagnoositud ei ole, kuid on kuritegusid, sealhulgas joobes juhtimise toime pannud ka narkojoobes olles. Kohus leiab, et sõltuvusainete tarvitama asumine võib jätkuvalt olla uue kuriteo toimepanemise riskiks. 3 Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et B.B vabastamine enne karistuse tähtaja lõppemist ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kuritegude toimepanemise asjaoludest, tema varasemast elukäigust ja hoiakutest lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav on kuritegude, eriti isikuvastaste kuritegude, suhtes õigustava käitumisega, osaliselt küll endapoolse ebaõige käitumise tunnistamisega, kuid samas õigustades enda teguviisi kannatanu provokatiivse käitumisega. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Kinnipeetav on ka varem olnud kriminaalhooldusele määratud, kuid see ei kulgenud positiivselt, kuna ta ei sooritanud üldkasuliku töö tunde. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid vangistuses käitumise ja vabanemisjärgsete elutingimuste näol, ei kaalu need kohtu hinnangul üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus B.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja adv. Marina Kelpman, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 168,24 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus ei ole täies ulatuses põhjendatud ja kuulub vähendamisele. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 151 lg 1 p 3 sätestab, et kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse selle advokaadibüroo kaudu õigusabi osutava advokaadi põhjendatud taotlusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda 25 eurot, kui vahemaa on 101–150 kilomeetrit. Marina Kelpman on tasutaotluses märkinud tasu sõidule kulutatud aja eest, ½ tasust marsruudil Tartu Rakvere, 62 km summas 20 eurot. Arvestades ühte sõidusuunda Tartu-Rakvere, milline vahemaa on 124 km, kuulub tasu sõidule kulutatud aja eest hüvitamise summas 12,50 eurot (124 km = 25 eurot / 2 =12,50). Eeltoodust tulenevalt kuulub tasu ja kulud advokaadile hüvitamisele summas 159,24 eurot, sealhulgas käibemaks 20% summas 26,54 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.